2-09-6741/20 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Viru Maakohus Kohtu Kohtu Kohtu Kohtukoosseis koosseis koosseis koosseis kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa sekretär Annely Eesmaa Kohtu Kohtu Kohtu Kohtuotsuse otsuse otsuse otsuse tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja tegemise aeg ja koht koht koht koht 23 23 23 23.0 .0 .0 .09.2009.a., Rakvere kohtumaja, Ro .2009.a., Rakvere kohtumaja, Ro .2009.a., Rakvere kohtumaja, Ro .2009.a., Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere huaia 8, Rakvere huaia 8, Rakvere huaia 8, Rakvere Tsiviilasja numb Tsiviilasja numb Tsiviilasja numb Tsiviilasja number er er er 2-09 09 09 09-6741 6741 6741 6741 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi H R H R H R H R’i hagi ’i hagi ’i hagi ’i hagi M R M R M R M R’i vastu elatise suuruse muutmiseks ’i vastu elatise suuruse muutmiseks ’i vastu elatise suuruse muutmiseks ’i vastu elatise suuruse muutmiseks Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad

Hageja Hageja Hageja Hageja: : : : H R H R H R H R, isikuk , isikuk , isikuk , isikukood ood ood ood xxxx xxxx xxxx xxxx, elukoht: , elukoht: , elukoht: , elukoht: xxxx xxxx xxxx xxxx. Kostja Kostja Kostja Kostja: : : : M R M R M R M R, isik , isik , isik , isikukood ukood ukood ukood xxxx xxxx xxxx xxxx, eluko , eluko , eluko , elukoht t t t xxxx xxxx xxxx xxxx. Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungi toimumise aeg 17.09.2009.a. 17.09.2009.a. 17.09.2009.a. 17.09.2009.a. Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid Istungil osalesid pooled pooled pooled pooled

Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon:

1. 1. 1. 1. H R H R H R H R’i ’i ’i ’i hagi hagi hagi hagi M R M R M R M R’i’i’i’i vastu elatise vastu elatise vastu elatise vastu elatise suuruse muutmiseks suuruse muutmiseks suuruse muutmiseks suuruse muutmiseks rahuldada osaliselt. rahuldada osaliselt. rahuldada osaliselt. rahuldada osaliselt.

2. 2. 2. 2. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista M R M R M R M R’ilt ’ilt ’ilt ’ilt (isikukood (isikukood (isikukood (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) ) ) ) H R H R H R H R’i (isikukoo ’i (isikukoo ’i (isikukoo ’i (isikukood d d d xxxx xxxx xxxx xxxx) kasuks elatis nende ) kasuks elatis nende ) kasuks elatis nende ) kasuks elatis nende lapse M lapse M lapse M lapse M R R R R’i’i’i’i (sündinud (sündinud (sündinud (sündinud xxxx xxxx xxxx xxxx) ülalpidamiseks ) ülalpidamiseks ) ülalpidamiseks ) ülalpidamiseks alates 18.02.2009.a. alates 18.02.2009.a. alates 18.02.2009.a. alates 18.02.2009.a. kuni lapse täisealiseks kuni lapse täisealiseks kuni lapse täisealiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni igakuise elatusrahana elatusrahana elatusrahana elatusrahana 2 175 2 175 2 175 2 175 ( ( ( (kaks kaks kaks kaks tuhat tuhat tuhat tuhat ükssada seitsekümmend ükssada seitsekümmend ükssada seitsekümmend ükssada seitsekümmend viis) krooni viis) krooni viis) krooni viis) krooni, kuid mitte vähem kui , kuid mitte vähem kui , kuid mitte vähem kui , kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Vali pool Vabariigi Vali pool Vabariigi Vali pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. tsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. tsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära. tsuse kehtestatud miinimumpalga alammäära.

3. 3. 3. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. 4. 4. 4. Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Tartu Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 Ringkonnakohtule 30 Ringkonnakohtule 30 Ringkonnakohtule 30 päeva jooks päeva jooks päeva jooks päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. ul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. ul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. ul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 l (TsMS § 442 l (TsMS § 442 l (TsMS § 442 lg. 6 g. 6 g. 6 g. 6, § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7).

I. Asjaolud. I. Asjaolud. I. Asjaolud. I. Asjaolud.

2

Hagiavalduse kohaselt poolte abielust on xxxx sündinud tütar M R, kes pärast abielusuhete lõppemist jäi hageja kasvatada. Kostja pole kunagi lapsele elatist maksnud ega lapse kasvatamises osalenud. PKS § 60 lg. 1 kohustab vanemaid oma alaealist last ülal pidama ja sama seaduse § 61 lg. 1 annab vanemale, kelle juures laps elab, õiguse lapsele elatist nõuda, kui teine vanem keeldub elatise maksmisest. Hageja on esitanud hagi, sest hageja ei tööta, on kodune ja viibib lapsehoolduspuhkusel. Poolte abielu kestel soetatud korter jäi kostjale, samuti on kostjal varjatud sissetulekud, mis võimaldavad tal ehitada maja ja harrastada pillavat eluviisi. Kostja aastaid varjab oma sissetulekuid ja töökohta. Kostja tegeles juba abielu ajal salaalkoholi müügiga suures koguses ja dokumentide võltsimisega. Käesoleval ajal maksab kostja elatusraha 1 500 krooni kuus, millest arvatakse maha tulumaks. Raha maksab kostja kohtutäituri kaudu, kuna pole kunagi olnud vabatahtlikult nõus elatusraha maksma. Maksed toimuvad ebaregulaarselt ja suure hilinemisega. Kostja pole mingit muud abi lapsele osutanud ega mingil viisil lapse kasvatamises osalenud. Hageja on kostjaga pidanud läbirääkimisi elatise suurendamiseks, kuid hoolimata lubadustest ei ole kostja makstavat summat suurendanud. Lapse ülalpidamiskulud on umbes 9 000 krooni, millest hageja lapse emana kannaks kulusid 4 500 krooni ulatuses ja lapse isalt tuleks välja mõista 5 696 krooni koos käibemaksuga 21%. Kuna kostja on aastaid elatist maksnud alla miinimummäära ja ebaregulaarselt, siis on hageja sattunud majanduslikult raskesse olukorda ja palub kostjalt elatis välja mõista alates 12 kuud enne hagi esitamist, sest ta on olnud teadlik hageja ja lapse olukorrast. Hageja palub kostjalt välja mõistetud elatusraha suurendada ja mõista kostjalt välja elatis alates 18.02.2008.a. igakuise elatusrahana 5 696 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. Kohus 24.04.2009.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks, kohustas kostjat 14 päeva jooksul kohtule kirjalikult hagile vastama ning määras eelistungi toimumise aja.

II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 12.06.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagile teatab, et harju Maakohtu otsusega on kostjalt elatis välja mõistetud igakuise elatusrahana 1 500 krooni. Kostja on seda kohustust täitnud, on isegi pangast laenu võtnud, et katta elatise maksmise võlgnevus. Kostja on tütart meeles pidanud jõuludel, sünnipäevadel ja kooli lõpetamisel, teinud kingitusi ja aidanud tütart ka xxxx tasu maksmisel. Hageja esitatud põhjendused ei ole õiged. Kostja elab oma uue perega, kuhu kuulub kaks alaealist last, üks seitsmeja teine kolmeaastane, abielu ühisvara jagamisel jäänud korteris. Samal pinnal elas kuni erihoolduskodusse paigutamiseni ka kostja ema N R. Kostja elab hetkel oma elukaaslase palgast, millest on vaja elatada neli inimest. Lisaks on vaja kostjal kanda 1 500 krooni hooldekodusse ema ülalpidamiseks pensionist puudujääva summa katteks. Pooleliolev maja, millele hageja viitab, on soetatud emale kuulunud maja müügist saadud raha arvel. Samas poolikuks on majaehitus jäänudki. Hageja on müünud 2-toalise korteri Tallinnas, kus tütar M koos oma vanaema, H emaga elas. Hageja elas ja töötas kuni teise lapse sünnini xxxx ja eeldatavalt teenis rohkem kui kostja. Hageja elab ka praegu alaliselt xxxx. Kui hageja ainuisikuliselt otsustas panna tütre xxxx erakooli, palus ta kõik vana kooli ja xxxx kooli minekuga seonduva asjaajamise võtta enda peale. Siis oli juttu ka aastamaksu tasumise teemal, kuid aastamaksu lubas hageja ise tasuda. Samas on kostjale teada, et tütar on jätkanud õpinguid xxxx. Lapse ülalpidamiseks nõutav summa 9 000 krooni on ülepaisutatud ja ebareaalne. Hageja pole teinud kalkulatsiooni tegelike vajaduste kohta. Kostja varaline seis ei võimalda maksta ka 4 500 krooni ilma maksuta. Kostja on elatusraha maksnud, võlgnevus on vaid 2009.a. paar kuud. Võlgnevus juulikuus. Kostja soovib asja arutamist kohtuistungil, kuid on nõus ka kompromissiga. Kõik kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda.

3 II. II. II. II. Asja kohtulik arutelu. Asja kohtulik arutelu. Asja kohtulik arutelu. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja vähendab hagiavalduses nõutavat igakuise elatusraha suurust ja palub kostjalt elatis välja mõista 3 500 krooni kuus alates aasta enne hagi esitamist ehk alates 18.02.2008.a. Hageja selgitab, et laps ei õpi enam tasulises koolis ning õppemaksu ei ole enam vaja maksta, kuid muus osas on kulutused endised, enim on vaja arvutit. Hageja sissetulek väheneb, sest 2009.a. oktoobrist ei maksta enam vanemahüvitist. Siis jääb sissetulekuks 300 krooni lasteraha, seni saadud elatusraha 1 500 krooni ja xxxx makstav lasteraha 90 eurot. Hageja palub hagi rahuldada ja elatusraha suurendada, sest hagejal on nüüd ka teine laps, keda on vaja ülal pidada. Hoolimata lubadustest tütrega kohtuda, ei ole kostja seda teinud ega muul viisil tütart aidanud. Kostja selgitab, et tal ei ole võimalik rohkem maksta, sest tal on veel kaks poega, kes hagi rahuldamisel jääksid siis majanduslikult halvemasse olukorda kui hagejaga koos elav tütar. Praeguse seisuga on kostjal vaja hoolitseda viie inimese eest. Poegade ema on koondatud, enda töökohas toimub laovarude müük ja kaalutakse, mida firmaga teha, pole välistatud pankrot. Korteril lasub võlgnevus üle 20 000 krooni, juhatus lähipäevil otsustab, mis saab, ähvardatakse elektri väljalülitamisega. Ema on xxxx hooldekodus ja tema jaoks on vaja täiendavalt maksta 1 500 krooni. Ka selles osas on võlgnevus. Eluasemelaenu on vaja igas kuus tagasi maksta 10 000 krooni. Kuni sai kahest palgast maksta, on püütud ära maksta pangalaen ja M elatusraha 1 500 krooni. Kaks kuud on ka elatise osas võlgu. Kostja leiab, et lapse kulutused on ülepaisutatud, hagejal on võimalik minna tagasi oma kõrge palgaga ja saada töötasu ning leida odavam elamispind või osta korter, kui raha sissemaksuks on olemas. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

III. III. III. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada osaliselt. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal ning kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja. Kostjalt on hageja kasuks elatis välja mõistetud Harju Maakohtu xxxx kohtuotsusega igakuise elatusrahana 1 500 krooni kuus. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada ja kostjalt välja mõista elatis igakuise elatusrahana 3 500 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg. 3 võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg. 2 kohaselt lähtub kohus elatusraha määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hinnates lapse vajadusi hageja esitatud kulutuste nimekirjadest lähtuvalt, leiab kohus, et lapse vajadused on ebamõistlikult suured, lisatud on kulutused asjadele, mida eeldatavalt soovitakse osta. Hageja selgitus, et tütrele on vaja seda või teist asja osta selletõttu, et tal neid veel lihtsalt ei ole, ei ole asjakohane. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, tõendama seda, et see summa on lapse vajadusi arvestades põhjendatud. Samuti ei ole kujunenud kohtupraktika kohaselt elatise miinimumsumma nõude esitamisel vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. PKS § 61 lg. 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kostjal kohustatud vanemana on veel kaks ülalpeetavat poega, kostja töötasu hagi rahuldamisel ei võimalda kõigile kolmele lapsele samaväärset ülalpidamist kindlustada, mistõttu kohus võtab arvesse, et riikide poolt makstav toetus lapsele on 1 700 krooni, ja seda, et riik on kehtestanud summa, millega peaks suutma lapse ülal pidada ja mis on 4 350 krooni, ning suurendab igakuist elatusraha seadusega sätestatud määrani ehk summani

4 2 175 krooni, rahuldades sellega hagi osaliselt. Asjaolu, et üks vanematest suudab lapsele oma sissetulekute arvel rohkem võimaldada kui teine, ei tähenda, et tal oleks õigust nõuda samaväärset summat teiselt vanemalt. Elatusraha on lapse ülalpidamiseks, mitte hagejale täiendavaks sissetuleku allikaks või hüvitiseks selle eest, et vanem lapsega ei suhtle või muul viisil last meeles ei pea. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 18.02.2009.a. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja soovib elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 18.02.2008.a. Kohus leidis, et hageja taotlus ei ole põhjendatud rahuldada, kuna kohtu väljamõistetud elatise maksmise osas 2008.a. ega hagi esitamisel võlgnevust ei ole. Poolte teatel on võlgnevus paar kuud 2009.a. juulikuust. Järelikult on lapsevanem seni oma lapse ülalpidamise kohustust täitnud ega ole põhjendatud mõista elatist välja aasta enne hagi esitamist. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Menetluskulusid esitatud ei ole. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70, TsMS §-de 162, 173, 441-442, 632 nõudeist.

Kohtunik: /allkiri/ Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2009. a. 27. oktoobril 2009. a. 27. oktoobril 2009. a. 27. oktoobril 2009. a. Nooremreferent Lea Herne