2-09-18619/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2009.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-18619 Tsiviilasi AS-i Eesti Krediidipank hagi HT vastu põhivõla 15 211.83 krooni, kõrvalnõuete ja lisanduvate viiviste nõudes Tsiviilasja hind 15 211.83 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Eesti Krediidipank Hageja esindaja: A Luik Kostja: HT(isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista HT AS-i Eesti Krediidipank kasuks laenulepingust tulenev põhivõlg summas 15 211.83 (viisteist tuhat kakssada üksteist krooni ja 83 senti) krooni, intressivõlg summas 843.07 (kaheksasada nelikümmend kolm krooni ja 07 senti) krooni, viivis summas 358.73 (kolmsada viiskümmend kaheksa krooni ja 73 senti) krooni ja muud pangateenused summas 700.00 (seitsesada) krooni – kokku 17 113.63 (seitseteist tuhat ükssada kolmteist krooni ja 63 senti) krooni. 3. Välja mõista HTAS-i Eesti Krediidipank kasuks viivis 16% põhivõlast (15 211.83 krooni) aastas alates 27.04.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta täies ulatuses HT kanda. 6. Välja mõista HT AS-i Eesti Krediidipank kasuks menetluskulud summas 4000.00 (neli tuhat) krooni.

Edasikaebamise kord 1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

2(3) lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. 3. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Menetluse käik 27.04.2009.a. esitas AS Eesti Krediidipank kohtule hagi HT vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled väikelaenulepingu , mille alusel laenas hageja kostjale 27 400 krooni tagastamise lõpptähtpäevaga 19.03.2010.a. Lepingu p 2.3 järgi oli intressimäär 16% aastas ja p 2.7 järgi oli maksegraafikujärgne laenumakse tasumise päev iga kuu 20.kuupäev. Lepingu p 9.1 järgi kohustus kostja tasuma hagejale viivist vastavalt hageja poolt kehtestatud hinnakirjale (määraga 0,1% päevas). Kostjal tekkisid viivitused lepingust tulenevate laenumaksete tasumisel alates september 2008.a. Seoses sellega teavitas hageja kostjat tekkinud võlast ning saatis mitmeid kirjalikke meeldetuletusi, milles nõudis lepingu täitmist. Kuna kostja võlgnevust ei kustutanud, teatas hageja 07.04.2009.a. kostjale lepingu ülesütlemisest. Leping loeti üles öelduks alates 07.04.2009.a. Seisuga 23.04.2007.a. on kostja väikelaenulepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 17 113.63 krooni, s.o põhivõlgnevus summas 15 211.83 krooni ja kõrvalnõuded summas 1901.80 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise 16% põhivõlast (15 211.83 krooni) aastas alates 27.04.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni ning kõik hageja poolt kantud menetluskulud, s.t riigilõiv summas 4000 krooni.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20. päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 307 lg 1 alusel 19.08.2009.a., mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3(3)

Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS § 8 lg-ga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 82, §-ga 100, §-ga 101, §-ga 108, § 113 lg-ga 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus kokku summas 17 113.63 krooni ning viivis 16% põhivõlast (15 211.83 krooni) aastas alates 27.04.2009.a. kuni põhivõla tasumiseni.

TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt on tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetav.

Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja poolt kantud menetluskulud kogusummas 4000 krooni (s.o riigilõiv 4000 krooni).

Karin Sonntak Kohtunik