3-09-2025/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-2025 Haldusasi R.M kaebus Eesti Vabariigile trahvi tegemise nõudes summas

300 000 000 krooni Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon

1. Tagastada kaebus R.M-ile läbivaatamatult.

2. Edastada käesolev kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest

1. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 11 lg 1 p-le 2 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HKMS § 4 lg 2 kohaselt toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes.

2. Vastavalt HKMS § 6 lg 1 algatab halduskohus haldusasja kaebuse või protesti alusel. HKMS § 6 lg 2 kohaselt kaebuse või protestiga võib taotleda kas haldusakti või selle osa tühistamist, peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib lisaks kaebusega taotleda ka haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist, avalikõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist, avalik-õigusliku suhte olemasolu või puudumise kindlakstegemist.

3. 16. septembril 2009. a kohtusse saabunud dokumendis palub R.M teha Eesti Vabariigile trahv summas 300 000 000 krooni. R.M põhjendab Eesti Vabariigile trahvi tegemise nõuet sellega, et trahv omab preventiivset eesmärki ning tulevikus peavad kõik isikud vanglast vabanedes terved olema. R.M leiab, et tema taotlus on põhjendatud, kuna riigi aastaeelarve on peaaegu miljardit krooni. R.M palub koostada kohtumäärus Rahandusministeeriumile, et raha saada. Juhul, kui Rahandusministeerium annab raha ainult ministeeriumitele, siis palub ta pöörduda trahvinõudega Justiitsministeeriumisse. Kui riigil ei ole kohe raha, siis palub R.M suunata riiki pangalaenu võtma. Ühtlasi palub R.M riigilõivu temalt mitte nõuda.

4. Vastavalt HKMS § 11 lg-le 4 halduskohus tagastab määrusega kaebuse või protesti, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral määruses, kuhu tuleb pöörduda. R.M on esitanud kohtule taotluse Eesti Vabariigile 300 miljoni krooni suuruse trahvi tegemiseks. Riigi trahvimine ei kuulu HKMS §-dest 3 ja 4 tulenevalt halduskohtu pädevusse, mistõttu kaebus tuleb tagastada selle esitajale.

Tiina Pappel kohtunik