2-08-66489/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-66489

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

22. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-66489 Tsiviilasi AFOÜ hagi DVvastu võlgnevuse saamiseks Tsiviilasja hind

37 594,91 krooni Asja läbivaatamise kuupäev 22.09.2009, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AFOÜ (registrikood XXX asukoht XXX esindaja Ferenc K (OÜ Incure Inkasso Agentuur, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Kostja DV(isikukood XXX, elukoht XXX registriaadress XXlinn) RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista DV’ilt võlgnevus 58 983 (viiskümmend kaheksa tuhat üheksasada kaheksakümmend kolm) krooni ja 30 senti AFOÜ-u kasuks.

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus

4. Välja mõista DV`ilt menetluskulud summas 11 689 (üksteist tuhat kuussada kaheksakümmend üheksa) krooni AFOÜ-u kasuks.

Edasikaebamise kord

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas, arveldusarvele 221013921094 Swedbankis või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

2-08-66489

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus 58 983,30 krooni, millest põhivõlgnevus on 36 594,91 krooni, intressid 6 095,81 krooni, viivised 2 887,49 krooni, kahju 12 405,09 krooni ja leppetrahv 1 000 krooni ning menetluskulud.

Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos lisadega vastavalt TsMS §-le 394 ja kohustas teda vastama 15 päeva jooksul arvates vastava hagimaterjali kättesaamisest. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagi koos lisadega on kostjale 12.06.2009 TsMS §§ 314 ja 327 sätestatud viisil hoiustamisega kätte toimetatud. Kohus leiab, et sellisel viisil on lubatud kostjale menetlusdokumenti kättetoimetamine, kuna kostja on kohtule esitanud vastuväite maksekäsi kiirmenetluses, kus on teatanud enda aadressiks XXX. Menetlusdokumenti on püütud nimetatud aadressile edastada ebaõnnestunult. Alates 12.06.2009 hoiustati menetlusdokument Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas. Hoiustamise kohta saadeti kostjale 12.06.2009 aadressile XXX kirjalik teade vastavalt TsMS § 327 lg-le 2. Vastavalt TsMS § 327 lg-le 3 loeb kohus dokumendi kätte toimetamise kuupäevaks 15.06.2009, millest alates hakkas kulgema menetlustähtaeg. Samuti on hagi koos lisadega kätte toimetatud kostja perekonnaliikmele 26.08.2009 TsMS § 313 ja § 315 lg 1 sätestatud viisil käskjala vahendusel. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loeb kohus menetlusdokumendi kättetoimetatuks. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kohtule hagiavaldusele kirjalikke vastuväiteid esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

2-08-66489

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 164 lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS §

164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 365,95 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 7 134,05 krooni ja õigusabikulud 4 189 krooni. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Maire Lukk Kohtunik