2-09-23785/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS osaotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-23785

Otsuse kuupäev ja teatavaks tegemise kord

05.10 .2009. a kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi HN´i hagi IM N´i vastu abielu lahutamise, lapse elukoha ja suhtlemiskorra määramise ning ühisvara jagamiseks

Kohtuistungi aeg 18.10.2009. a

Menetlusosalised Hageja HN (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja advokaat Ene Mõtte (MAQS Law Firm Advokaadibüroo, e-post: Ene.motte@ee.maqs.com); Kostja IM N (isikukood xxx, elukoht xxx).

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 3 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga.

Kohtuotsuse resolutsioon:

Hagi rahuldada. Lahutada M N´i ja HN´i abielu, mis sõlmiti xxx. a Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr. xxx. Jätta poolte ühise lapse A M N´i elukohaks HN´i elukoht. Lapsega suhtlemise korra nõue jätta läbi vaatamata. Menetluskulud jäta poolte endi kanda. Menetluse käik HN esitas 26.05.2009 Harju Maakohtule hagi IM N´i vastu abielu lahutamise, lapse elukoha ja temaga suhtlemiskorra määramiseks ning ühisvara jagamiseks. Samuti esitas IM N 22.05.2009. a abielu lahutamise nõude. Seoses eeltooduga kohus leidis, et tsiviilasi nr 2-09-24526 tuleb liita ühte menetlusse tsiviilasjaga nr 2-09-23785, kuna tegemist on tsiviilasjadega, milles on samad pooled ja mille nõuded on õiguslikult omavahel seotud ning nende ühine menetlemine võimaldab asja kiiremat ja otstarbekamat lahendamist. Tsiviilasja numbriks jäi 2-09-23785.

18.09.2009. a võttis HN lapsega suhtlemise korra nõude tagasi. Pooled taotlesid abielu lahutamiseks ja lapse elukoha määramiseks osaotsust. Vaidlus nimetatud nõuete osas puudub.

Hagi asjaolud ja poolte seisukohad:

Poolte andmetel on abielu purunenud. Pooled on nõus, et lapse elukohaks jääb hageja elukoht.

Kohtu põhjendused: TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 järgi jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Seega jätab kohus tagasivõetud nõude (lapsega suhtlemise korra nõue) läbi vaatamata.

PKS § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus tuvastab, et abielu jätkamine on võimatu. Lepitada pooli ei õnnestunud ning nad elavad juba eraldi. Seega asub kohus seisukohale, et abielu on purunenud, kuuludes lahutamisele. Lapse elukoha osas jõudsid pooled ühisele seisukohale ning lapse elukohaks jääb HN´i elukoht.

TsMS § 632 lg 4 järgi on võimalik poolte kohtule avaldatud kokkuleppe alusel apellatsioonitähtaega lühendada. Poolte taotlus on seega asjakohane.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abielulises ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. KOHTUNIK EPP HAABSAAR