2-08-58190/14 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-58190 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Urmas Reinola Tsiviilasi T. V. hagi A. V. vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 24.04.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. V. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X/XX-XX XXXXX XXXXXXX) Hageja esindaja vandeadvokaat Piret Simm (Advokaadibüroo Digesta, Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Kostja A. V. (isikukood XXXXXXXXXXX, XXXXXX XX, XXXXXXX XXXXXX, XXXXX XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX) Kostja esindaja advokaat Mariann Tusti (Tartu mnt 16B-19, Niguliste Advokaadibüroo)

RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 24.04.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud kostja A. V. kanda.

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja hageja nõue 1. T. V. (hageja) ja A. V. (kostja) kooselust on sündinud 31.08.1993 tütar S., kes elab ema juures ja kelle ülalpidamiseks on Harju Maakohtu 30.05.2006 otsusega kostjalt välja mõistetud elatis 1500 krooni kuus lapse täisealisuseni.

2 09.09.2008 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse elatise suurendamiseks ja palus kostjalt välja mõista tütre ülalpidamiseks igakuiselt 3900 krooni ja lisada elatisele tulumaks, seega kokku 4719 krooni.

30.03.2009 toimunud kohtuistungil vähendas hageja elatise nõuet ja palus kostjalt välja mõista 3630 krooni kuus, millest 3000 krooni moodustab elatusraha ja 630 krooni tulumaks.

Hagiavalduse põhjendustel on käesolevaks ajaks tütre vajadused suurenenud, samuti on muutunud hageja majanduslik olukord ja tõusnud on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Tütar on käesoleval ajal 15-aastane ja tema ülapidamiseks kulub keskmiselt 7000 krooni kuus. Tütar õpib G. 9. klassis ja alates septembrist 2008 ka G. muusikakoolis XXXXXX erialal. Lisaks mängib ta alates jaanuarist 2007 T. vilistlaste kandleansamblis „K.“. Õpingud muusikakoolis on seotud suurte kulutustega, sest seoses kontsertidega reisib tütar palju ja need kulud tuleb kanda hagejal. Lisaks on seoses õpingutega igakuised kohustuslikud tasulised kontsertide külastused. Koolikohustuste all on hageja silmas pidanud õpikuid-vihikuid, mida tuleb osta koolist ja mille eest tasutakse koolis. Lisaks on igakuuliselt vaja osta juurde tavalisi vihikuid ja kontoritarbeid. Samuti on vajalik arvuti, mis on ostetud liisinguga (kuumakse 563 krooni). Kuna laps õpib üheaegselt kahes koolis, on tal vaja selle võrra rohkem vihikuid. Koolis on kohustuslik kehalise kasvatuse tunnis ujumine basseinis ja suusatamine. Samas tuleb basseini ja suuskade eest endal tasuda. Tütar käib ka mitmetes huvialaringides ning samuti kulub raha vaba aja veetmisele, hügieenitarvetele, ravimitele ja koolikohustusele.

Hageja töötab viimaseid kuid OÜ-s M. (Soomes) ja tema keskmine töötasu on 17 000 krooni millest hagejal tuleb tasuda sõidukulud Soome, elamine ja toit Soomes 1700 krooni kuus, kommunaalkulud Tallinna korteri eest keskmiselt 1300 krooni kuus, korteri laen 2700 krooni, laen lapse arvuti eest 563 krooni kuus, telefon, elekter, toidukulud umbes 2500 krooni. Kulutused lapse ülalpidamiseks ja tema vajaduste katteks vastavalt esitatud kulude loetelule orienteeruvalt 7800 krooni kuus. Hagejale kuulub korteriomand, millele on seatud hüpoteek summas 638 000 krooni.

Hagejale teadaolevalt ehitab kostja eramut XXXXXXXX, samuti sai kostja 2006 hagejalt ühisvara jagamise eest kompensatsiooni 460 000 krooni. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja kahe alaealise laste ülalpidamise eest peab hoolitsema ka laste ema. Tõendamata on kostja väide, et ta kulutab igakuiselt ema ravimitele 1500 krooni ja et ema vajab järelvalvet. Hagejale teadaolevalt elab kostja ema kostja õe juures. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3000 + 21% tütre S. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Kostja seisukoht 2. Kostja hagi ei tunnista. Ta ei vaidlusta kulutusi toidule, riietele, jalanõudele, transpordile, sidekuludele ja tervishoiule, kuid ei pea põhjendatuks hügieenitarvetele, koolikohustuse täitmisele ja vaba aja veetmisele tehtavate kulude suurust.

Kostja keskmine töötasu on 15 294 krooni (neto 12 638 krooni 35 senti). Kostja pidi pärast abielulahutust soetama endale uue eluaseme. Kinnistuga seotud laenumakse on keskmiselt 4000 krooni kuus. Kostjal on peale S. veel kaks alaealist last: R. ja T., kes ei või elatise väljamõistmisel jääda halvemasse olukorda, kui elatist saav laps. Minimaalne kulu R. ja T. ülalpidamiseks on (2 x 2175 krooni) 4350 krooni. Kostja ema vajab pidevat järelevalvet ja ravi 1500 krooni kuus. Pärast neid mahaarvamisi jääb kostjale 2833 krooni 35 senti ja kostjal on võimalik maksta elatist miinimummääras, s.o. 2175 krooni. Siis jääb kostjale endaga seotud kulutuste katteks 658 krooni 35 senti.

3 20.03.2009 kostja esitas täiendavad tõendid oma kohustuste (kulude) kohta, milleks on maamaks, elektrikulu, prügivedu, sidekulud, kohustuslikud kindlustused. Lisaks veel kostja teiste laste ülalpidamisega seotud kulud. Keskmiselt kulub kuus elektrile 1846 krooni, veele ja kanalisatsioonile 1500 krooni, prügiveole 180 krooni, sidekuludeks 1000 krooni, lasteaiamaksuks 570 krooni. Lisaks veel kindlustusmaksud vastavalt esitatud arvetele. Kostjal on võimalik maksta elatist 2200 krooni kuus.

Maakohtu otsus 3. Kohus rahuldas hagi ja muutis Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega väljamõistetud elatusraha 1500 krooni suurust ja mõistis kostjalt välja alates 09.09.2008 igakuise elatusraha 3630 krooni kuni tütar S. täisealiseks saamiseni 31.08.2011.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57- 04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on miinimum elatise summa ühele lapsele 2175 krooni. Kohus märgib, et tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja esitas 09.09.2008 hagi Harju Maakohtu 30.05.2006 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-22332 kostjalt välja mõistetud igakuise elatusraha 1500 krooni suurendamiseks ja palus kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 3000 krooni + 21% (3000 krooni + 21%, mis on 630 krooni) tütre S. V. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni tütre täisealiseks saamiseni.

Kohus leiab, et hageja näidatud kulutused 15 aastase tütre ülalpidamiseks ja arengu toetamiseks, kes õpib üheaegselt nii G. 9. klassis (põhikooli osa lõpuklassis) kui ka G. muusikakooli XXXXXXXXXXX ja võtab osa T. vilistlaste kandleansambli „K.“ tegevusest, millega kaasneb ka kontserttegevus, on põhjendatud ja tõendatud ning kulutustega ei ole liialdatud. Hageja on esitanud kviitungeid lapse kulutuste kohta (t lk 12, 41) ja tõendid lapse õppimise kohta G. 9. klassis kui ka G. muusikakoolis XXXXX klassis (t lk 38-39, 42)

PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Mõlemad vanemad on esitanud oma töötasu tõendid, millede kohaselt nende töötasud on enam vähem võrdsed. Hageja esitas oma töötasutõendi, mille kohaselt tema keskmine töötasu Soome Vabariigis töötades on 17 000 krooni (t lk10, 35). Kostja keskmine töötasu on 17 000 krooni kuus.

Mõlemad pooled on esitanud oma kulude ja kohustuste tõendid, milledest nähtub, et hageja kulutab enamuse oma töötasust tütre kahes koolis õpingute ja tütre muusikalise arengu täiendamiseks. Samuti on kostja hulgaliselt esitanud tõendeid oma kinnistu, sellel asuva eramu ja auto ülalpidamiskulutuste

4 kohta, mis on iseenesest mõistetavalt oluliselt suuremad kui väikese korteriomandi ülalpidamiskulud. Hagejale kuulub korteriomand, mis on koormatud hüpoteegiga summas 638 000 krooni ning hageja tasub igakuiseid laenumakseid (t lk 11) ja kommunaalkulusid (t lk 34, 36-37). Hageja esitas laenulepingu nr. 0015808226 sülearvuti hinnaga 8550 krooni ostmise kohta (t lk 32).

Kostja on Harjumaal, XXXXXXX vallas, XXXXXXX alevikus asuva kinnistu omanik, mis on kostja poolt kahel korral (2005 ja 2006) koormatud hüpoteekidega kogusummas 894 000 krooni ja mille aluseks on laenuleping sihtotstarbega: kinnistu ostmine, ehitamine ja siseviimistlus. Kostja tasub igakuiselt laenu 4000 krooni.

Kohus ei jäta tähelepanuta, et kostja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last:1. klassis õppiv 8-aastane poeg R. ja 5-aastane lasteaiaealine tütar T., kes vajavad ülalpidamist. Kuid nendel lastel on ka ema, kellel on samuti koos kostjaga laste ülalpidamiskohustus ja kelle sissetulekute ning vara või selle puudumise kohta ei ole kostja tõendeid esitanud. Kostja lapsed R. ja T. on väikesed ja nende ülalpidamiskulutused on oluliselt väiksemad kui 15- aastase üheaegselt kahes koolis õppiva lapse ülalpidamiskulutused. Kostja ei ole tõendanud oma osa tütar S. kasvatamisest osavõtust peale elatusraha maksmise.

Kostja ei ole tõendanud, et tal kulub oma ema hooldamisele 1500 krooni kuus. Kostja ema on sellises eas, et eeldatavalt saab ta ise ka väljateenitud pensioni, mis aitab kostja emal tema haigusest tingitud kulusid katta.

Kohus arvestab sellega, et hageja on kohustatud tasuma kohtuotsusega saadavalt elatiselt tulumaksu, mille kostja saab järgneval aastal tulumaksu deklaratsiooni esitades tagasi. Kohus rahuldab elatise nõude 3000 krooni, millele lisandub 21% tulumaksu 630 krooni.

Apellatsioonkaebus 4. Kostja palub maakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud menetlusõigusnormi. Kohus on kaldunud kõrvale Riigikohtu lahendites 3-2-1-21-07 ja 3-2-1-65-07 väljendatud põhimõttest, et kui kohustatud isikul on ka teisi ülalpeetavaid, ei tohi nende seisund olla halvem kui lapsel, kelle kasuks ei ole elatist välja mõistetud. Maakohus on kaldunud sellest põhimõttest kõrvale ja jätnud kostja teised lapsed halvemasse olukorda. Kohus on asunud kõrvalekaldumist õigustama seisukohaga, et kostja ei hooli oma lapsest ja teised lapsed kasvavad õnnelikus ja armastavas peres. Elatise asjas ei ole õige klaarida poolte omavahelisi suhteid. Kohus ei ole arvestanud kostja poolt esitatud tõenditega ja on kohaldanud seetõttu PKS § 61 ebaõigesti. Hageja juhib tähelepanu ülemaailmsele majanduskriisile, mistõttu ei ole kellelgi võimalik lubada endale seda, millega on aastaid harjutud või mis meeldib. Kostja on võimeline maksma 2500 krooni kuus.

Kirjalik vastus 5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud asjas PKS § 61 lg-t 3, mille kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus on põhjalikult analüüsinud poolte majanduslikku olukorda ja tuvastanud, et poolte töötasud on enam-vähem võrdsed. Kui arvestada apellatsioonkaebusele lisatud kostja abikaasa töötasutõendit, on ilmne, et kostja pere majanduslik olukord on parem kohtuotsuses toodust, sest kostja peres on kaks töötavat isikut, mitte üks, millega kohus on otsuses arvestanud. Tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-66-08 peab kohus arvestama, kumma vanema juures laps elab ja kui palju suhtleb laps lahuselava vanemaga. Seega ei ole kohtu põhjendused õigustavad, nagu on arvanud kostja.

5 Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi, nõustub nendega ja ei põhjenda TsMS § 654 lg 6 alusel otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

PKS § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus elatise suurust muuta. Maakohus on õigesti tuvastanud ja lugenud tõendatuks lapse vajaduste suurenemise võrreldes Harju Maakohtu 30.05.2006 otsuse tegemise ajaga ja piisavalt põhjendanud hagi rahuldamist. Maakohus on põhjendanud lapse vajaduste suurenemist. Kulutuste suurust ei ole kostja apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

Kostja ei ole vaidlustanud, et temalt Harju Maakohtu 30.05.2006 otsusega väljamõistetud elatis 1500 krooni kuus ei katnud poolt lapse ülapidamiskulusid. Tõendatud on, et kostjal on võimalused maksta elatist hageja poolt nõutud ulatuses. Ekslik on apellandi seisukoht, et elatise väljamõistmisega kohtuotsuses märgitud suuruses jäävad kostja uues peres kasvavad lapsed halvemasse olukorda. Kohus on elatise suuruse määramisel arvestanud laste vanust ja neile tehtavaid kulutusinii lasteaias käivale lapsele, algklassis õppivale lapsele, kui ka põhikooli viimases klassis ja samal ajal muusikakoolis õppivale lapsele. Ilmselgelt ei ole nende laste vajadused ühesuurused. Kohus on õigesti mõistnud kostjalt välja poole lapsele tehtavate kulutuste suurusest. Ringkonnakohus leiab, et pooled peavad panustama võrdses osas lapse ülapidamisse. Apellandi väide, et tema on võimeline maksma elatist 2500 krooni kuus, tähendab, et ta soovib lapse ülalpidamiskuludest suurema osa jätta hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et apellandi soov, et hageja peaks kandma suuremat osa lapse ülalpidamiskohustusest kui kostja, ei ole õige.

Maakohus on õigesti arvestanud asjaoluga, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu (Riigikohtu otsus 3-2-1-93-08 p 17).

Menetlusnormide rikkumist, mis tooks kaasa otsuse tühistamise ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks, ringkonnakohus ei tuvastanud. Maakohus on tõendeid hinnanud kooskõlas menetlusnormidega ja kohtuotsus vastab TsMS § 442 lg 8 nõuetele ning on põhjendatud ja seaduslik. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda.

U.Loonurm R.Allikvere U.Reinola