2-09-18701/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-18701

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2009.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-09-18701

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

NLhagi BAS vastu 5 814 krooni väljamõistmiseks

5 814 krooni

Menetlustoiming hagist loobumise vastuvõtmine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamise kuupäev - hageja: NL(isikukood xxx; elukoht xxx) - kostja: BAS (registrikood xxx; asukoht xxx)

17. september 2009.a; kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-18701 NL hagis BAS vastu 5 814 krooni väljamõistmiseks seoses hageja hagist loobumisega.

2. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata peale jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluskulude jaotus

1. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2. Rahuldada hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist NL’le (isikukood xxx) pool tasutud riigilõivust, s.o 600 (kuussada) krooni, arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank AS-is.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 400 krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-18701, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK NL(hageja) esitas 27.04.2009.a Harju Maakohtule hagi BAS (kostja) vastu 5 814 krooni väljamõistmiseks.

30.07.2009.a esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Avaldusest nähtuvalt loobub hageja hagist kostja vastu tulenevalt 29.07.2009.a sõlmitud kompromisslepingust.

Kohus palus 03.09.2009.a elektronkirjaga hagejal täpsustada, kas ta soovib hagist loobuda või asjas kompromissi kinnitamist. Hageja on 03.09.2009.a kohtule teatanud, et soovib loobuda hagist kostja vastu.

08.09.2009.a vastuses on kostja nõus hagist loobumisega ning märgib täiendavalt, et pooled kannavad oma menetluskulud ise, riigilõiv jääb hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses hageja loobumisega hagist.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

2-09-18701

Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Hageja ei ole käesoleval juhul esitanud kohtule kostjalt menetluskulude väljamõistmise nõuet. Pooled on kompromisslepingus kokku leppinud, et nad kannavad oma menetluskulud ise, seejuures jääb riigilõiv täies ulatuses hageja kanda. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja tasus 10.07.2009.a arvelduskontolt nr 1108090089 Swedbank AS-is Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is (viitenumber 2900072123, selgitus: „tsiviilasja nr. 2-09-18701“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu

1 200 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 600 krooni. Vastavalt avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr 1108090089 Swedbank AS-is.

Indrek Parrest kohtunik