2-08-92266/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2009, Tartu kohtumaja

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

21. september 2009 kell 16.00, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-08-92266

Hagi ese

OÜ ITM Inkasso hagi Jaagup Lepa vastu 11 392 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6896 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ ITM Inkasso (rk 11100041), esindaja:

volikirja alusel Fred Sooläte (postiaadress Veerenni 52,

Tallinn; e-post juristid@itm.ee)

kostja: Jaagup Lepp

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ ITM Inkasso hagi Jaagup Lepa vastu võla 6896.- krooni ja viivise

4496.- krooni väljamõistmiseks osaliselt.

2. Välja mõista Jaagup Lepalt võlg 6896.- krooni (kuus tuhat kaheksasada

üheksakümmend kuus krooni) OÜ ITM Inkasso kasuks.

3. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv Jaagup Lepa kanda; jätta muudest

OÜ ITM Inkasso menetluskuludest 1/3 OÜ ITM Inkasso kanda ja 2/3 Jaagup Lepa

kanda; jätta Jaagup Lepa menetluskulud tema enda kanda.

4. Välja mõista Jaagup Lepalt menetluskulu 450.- krooni (nelisada viiskümmend

krooni) OÜ ITM Inkasso kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev

kohtulahend tühistatakse.

5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

2/3

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ ITM Inkasso esitas 04.12.2008 Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

Jaagup Lepa vastu põhivõla 7796 krooni ja viivise 5496 krooni maksmise nõudes

(tlk 3-4). Kohtuametnik lõpetas 25.05.2009 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja

määras, et asja menetlemist tuleb jätkata hagimenetluses Tartu Maakohtus (tlk 14-15).

2. 01.06.2009 hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2008 võla tasumise kokkuleppe

nr MG-18379. 03.06.2008 kinnitas kostja nimetatud kokkulepet graafiku sõlmimisel

ettenähtud tasu maksmisega. Maksegraafiku kohaselt on kostja kohustatud tasuma

hagejale kaheksa kuu jooksul 900 krooni kuus ning 16.02.2009. a 596 krooni. Kostja tasus

hagejale vaid 16.06.2008. a 900 krooni, mille hageja arvestab põhisumma katteks.

Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,5% päevas

kogu võlgnevuse summalt iga maksega viivitatud päeva eest. Hageja arvestas viivist

10 829.72 krooni (314 päeva eest 0,5% päevas põhisummalt 6896 kroonilt), mille

vähendab põhivõla summani. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja

tagastamata võla 6896 krooni ja viivise 6895 krooni (tlk 18-20).

3. Kostja võtab hagi osaliselt õigeks – tagastamata võla 6896 krooni osas. Viivisenõuet

kostja ei tunnista. Kostja võttis SMS-laenu 3000 krooni. Seega sisaldab 31.05.2008

kokkulepe nii tasumata viivist kui intressi, sh kokkuleppest nähtuvat igakuist intressi

300 krooni. Kostja on arvestanud viivist summalt, mis sisaldab ka intressi. VÕS § 113 lg 6

järgi ei ole lubatud nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral ja sellest võlgniku

kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kui kohus leiab, et viivisearvutus on

põhjendatud, palub kostja viivist vähendada. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi

kanda või jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (tlk 36).

4. 21.08.2009 hagiavalduse parandamise avalduses palub hageja mõista kostjalt enda

kasuks välja võla 11 392 krooni (tagastamata võlg 6896 krooni ja sissenõutavaks

muutunud viivis 4496 krooni) ning menetluskuluna riigilõivu 1400 krooni. Hageja

arvestas viivist 7058.72 krooni (perioodi 16.07.2008-26.05.2009 eest 0,5% päevas

põhisummalt 4496 krooni), mille vähendab põhivõla summani (tlk 43-45).

KOHTU SEISUKOHT

5. 31.05.2008 võla tasumise kokkuleppe kohaselt tunnistab kostja hageja ees oma võlga

summas 5096 krooni ja garanteerib, et tasub selle maksegraafiku alusel üheksa kuu

jooksul alates 16.06.2008. Maksegraafikus on nähtud ette, et lisaks tasub kostja hagejale

intressi 300 krooni kuus. Kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel on hagejal õigus

sisse nõuda kogu võlgnevuse summa 7796 krooni (tlk 21). Poolte vahel ei ole vaidlust, et

kostja on maksnud hagejale kokkuleppe alusel 900 krooni ning maksmata on 6896 krooni

(tlk 18, 36).

6. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja võttis hagi õigeks 31.05.2008

kokkuleppe alusel tasumata summa 6896 krooni ulatuses (tlk 36). Seega tuleb selles osas

hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 6896 krooni.

7. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. 31.05.2008 kokkuleppe kohaselt on hagejal õigus

nõuda kokkuleppe tingimustest mittekinnipidamisel viivist 0,5% päevas kogu võlgnevuse

3/3

summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest (tlk 21). VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole

viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral ning sellest võlgniku kahjuks

kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega on 31.05.2008 kokkulepe tühine osas, milles

näeb ette viivise nõudmise intressi (sh viivitusintressi) tasumisega viivitamise korral.

8. Erinevalt 01.06.2009 hagiavaldusest (tlk 19) ei arvestanud hageja 21.08.2009 avalduses

enam viivist kokkuleppes nimetatud intressilt (tlk 44). Siiski nõuab hageja ka 21.08.2009

avalduses viivist mh intressilt. Kostja vastusest ilmneb, et 31.05.2008 kokkuleppes

nimetatud võlg koosneb tagastamata laenust, intressist ja viivisest (tlk 36). Hageja ei ole

kostja väidet vaidlustanud, seega tuleb TsMS § 231 lg 4 alusel eeldada, et hageja võtab

selle omaks. Kostja vastuses toodud seisukohale vaatamata ei ole hageja esitanud andmeid

selle kohta, millise osa võlast moodustab tagastamata laenusumma, millelt oleks õigus

viivist nõuda, ja millise osa intress (sh viivitusintress). Seetõttu ei ole ka kohtul võimalik

viivise suurust välja arvutada ning hageja viivisenõue tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

9. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmiselt: riigilõiv tuleb jätta kostja kanda (kohus rahuldab hagi

põhinõude ulatuses, põhinõude suurusest sõltub aga TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 alusel

hagihind ja seega tasumisele kuuluva riigilõivu suurus); muudest hageja menetluskuludest

tuleb jätta 1/3 hageja kanda ja 2/3 kostja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema

enda kanda.

10. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude

nimekirjast, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 450 krooni.

11. TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1, § 139 lg 3, § 147 lg 5, § 486 lg 4 ja avalduse esitamise ajal

kehtinud RLS lisa 1 alusel tuli käesolevalt hagilt tasuda riigilõivu 450 krooni. Hageja on

tasunud riigilõivu 1400 krooni (tlk 23, 24), seega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1

ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu 950 krooni

tagastamist.

12. TsMS § 405 lg 1 p 10 ja § 468 lg 1 p 1 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

Kohtunik