3-09-1510/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-09-1510

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht 21.09.2009 Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-1510 Haldusasi

D. T. kaebus Ida Politseiprefektuuri sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamiseks Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud 02.09.2009 Jõhvi

Kaebuse esitaja D. T. ja tema esindaja R. Laid Ida Politseiprefektuuri esindaja Tiina Prunn RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o 21.09.2009.a.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

24.06.2009.a. Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin koostas D. T. suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Nimetatud otsuse kirjeldav-motiveeriva osa kohaselt D. T. kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et tal ei ole esitada juhiluba, nimetatud otsuse resolutiivosa kohaselt aga konstaabel Aleksei Panšin otsustas kõrvaldada D. T. sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 punkti 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus, alates 24.06.2009.a. kuni juhiloa saamiseni. Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin’i poolt vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kirjeldav-motiveeriv ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus, kuna nimetatud otsusest jääb arusaamatuks, millisel põhjusel siis D. T. kõrvaldati sõiduki juhtimiselt, kas sellepärast, et tal ei olnud esitada juhiluba või sellepärast, et tal puudus vastava kategooria sõiduki või

3-09-1510

trammi juhtimisõigus. Samas D. T.l oli ja ta esitas kontrollimisel konstaabel Aleksei Panšin’ile juhiloa. Seejärel konstaabel Aleksei Panšin väitis, et tema pidavat nägema politsei andmebaasist, et D. T.l olevat juhtimisõigus karistusena ära võetud ja koostas D. T.le sellekohase väärteoprotokolli. Samas Deniss Tsõro teadmisel tal ei ole kehtivat karistust juhtimisõiguse äravõtmise näol. Antud juhul juhtimisõiguse peatamine Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin’i poolt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega kujutab endast ametiisiku poolt kohaldatud ebaseaduslikku riiklikku haldussunnivahendit, kuivõrd tegemist on D.

T. õiguste piiramisega konstaabel Aleksei Panšin’i kui riigivõimu kandja poolt liiklusjärelevalve teostamise raames. Kaebuse esitaja leiab, et Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin’i poolt on 24.06.2009.a. vormistatud D. T. suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ilma sellekohase õigusliku aluseta, millega on rikutud D. T. Põhiseaduse § 19 lg.1 sätestatud õigust vabale eneseteostusele. Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. väärteoasja otsuses nr.2440,08,001090, mille tegi Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus, on eelviimases lõigus märgitud, et „juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a.“ Seoses sellega palub kaebaja halduskohtul tühistada Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin’i poolt 24.06.2009 vormistatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kõrvaldada D.

T. sõiduki juhtimiselt LS § 201 lg 2 punkti 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki või trammi juhtimisõigus, alates 24.06.2009.a. kuni juhiloa saamiseni. Kaebaja palub ka menetluskulu summas 15 850 krooni välja mõistmist vastustajalt ( tlk 44-46). Vastustaja Ida Politseiprefektuur vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja esindaja on kaebuses asunud seisukohale, et vaidlustatava otsuse kirjeldav-motiveeriv ja resolutiivosa on omavahel sisulises vastuolus. D. T. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses on märgitud, et kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus ei olnud esitada juhiluba ning juhtimiselt kõrvaldamine toimub kuni juhiloa saamiseni.

Ida Politseiprefektuur möönab, et haldusakt on vormiveaga, kuid see vormiviga ei muuda haldusakti tühiseks. Halduse üldise põhimõtte kohaselt saab haldusakti vorminõuetele mittevastavus kaasa tuua selle tühistamise vaid juhul, kui rikkumine mõjutas asja otsustamist.

D. T on karistusena juhtimisõigus ära võetud kolmeks kuuks ning ta teadis, et kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nimetatud karistuse kohta jõustus 13.06.2009. Tulenevalt LS §

28 lg-st 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Seega D. T, juhtides 24.06.2009 sõidukit, oli teadlik asjaolust, et ta rikub seadust, kuna tal oli keeld juhtida sõidukit. Ida Politseiprefektuur on seisukohal, et tegemist ei ole haldusaktis sellise vormiveaga, mille rikkumine mõjutas asja otsustamist. D. T. juhtimiselt kõrvaldamise otsus on õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas.

KOHTU PÕHJENDUSED

HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Menetlusosaliste vahel on vaidlus liiklusseaduse sätete kohaldamise üle. Kuna liiklusseadus kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuulub vaidluse lahendamine halduskohtu pädevusse. HKMS § 6 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. Seega on kaebaja nõue lubatav ja kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 7 lõike 1 esimese lause kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS

3-09-1510

§ 26 lõike 1 punkti 1 kohaselt on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevuses on ainult sellise õigusvastase haldusakti tühistamine, mis rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi. Halduskohus, tutvunud kaebaja ja vastustaja seisukohtadega, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele, kuna vaidlustatud otsus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.

Haldusasja materjalide kohaselt koostati koos väärteoprotokolliga kaebaja D. T-le sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, millega ta kõrvaldati LS § 201 lg 2 p 3 alusel alates 24.06.2009 kell 02.30 sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni ( otsuses juhiloa saamiseni). Liikluse korraldamine ning liiklejate õigused ja kohustused on reguleeritud liiklusseaduses. Selle seaduse § 22 lg 1 kehtestatu kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sama seaduse § 24 lg 1 kohaselt on mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavaks dokumendiks juhiluba.

Mootorsõidukite suhtes kehtivad kategooriad on sätestatud liiklusseaduse § 21 lg 1 ja 2 ning lisas 1. Kehtestatu kohaselt hõlmab A ja A1 kategooria mootorrattaid, B kategooria kuni 3500 kg ning C kategooria üle 3500 kg registrimassiga autosid, milledes on peale juhikoha kuni kaheksa istekohta. Liiklusseaduse § 20 lg 1 kohaselt ei või mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Sama seaduse § 20’ lg 2 p. 3 kehtestatu kohustab vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust mitteomava isiku mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldama.

Seega vajab vastust küsimus, kas kaebajal puudus 24.06.2009.a mootorsõiduki juhtimisõigus? LS § 22 lõike 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Juhtimisõigus antakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele, kui nende vanus ja terviseseisund vastavad kehtivatele nõuetele ja kui nad on saanud vastava ettevalmistuse ning edukalt sooritanud nõutavad liiklusteooriaja sõidueksami (LS § 28 lg 1). LS § 42 kohaselt on võimalik juhtimisõigus ära võtta kohtu poolt mõistetud või kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristusena.

Haldusasja materjalides on Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2440,08,001090. Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus tegi 15.02.2008.a üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,08,001090, mille kohaselt karistati D. T Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, s.o 2100 (kaks tuhat ükssada) krooni ja Liiklusseaduse § 74-22 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõiguse

3 kuuks selle eest, et tema 29.01.2008.a kella 16-25 paiku Ida-Viru maakonnas, Toila vallas Tallinn-Narva tee 173. km juhtis mootorsõidukit liiklusmärgiga „Suurim kiirus 50 km/h“ kiirusega, mis ületas liiklusmärgiga lubatud sõidukiiruse 22 km/h võrra, sõites kiirusega 95+-

3 km/h. Sama otsusega karistati D. T-t Liiklusseaduse § 74-1 lg 2 alusel rahatrahviga 76 trahviühiku ulatuses, s.o. 4560 (neli tuhat viissada kuuskümmend) krooni selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit omamata kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli karistusena ära võetud.

Viru Maakohtule esitatud D. T kaebuses Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Linduse 15.02.2008.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,08,001090, palub kaebuse esitaja tühistada üldmenetluses Ida

3-09-1510

Politseiprefektuuri Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Linduse poolt tehtud 15.02.2008.a otsus väärteoasjas nr 2440,08,001090 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kuid nähtuvalt Viru Maakohtu väärteoasjast nr 4-08-2352 on kaebaja 01.06.2009 kohtuistungil kinnitanud, et soovib loobuda esitatud kaebusest ja ta saab aru, et kaebemenetlus seega tühistatakse ja Ida Politseiprefektuuri otsus jõustub. Viru Maakohtu 02.06.2009 kohtumäärusega lõpetati väärteoasi VTMS § 127 lg 5 alusel ja kohtumäärus jõustus 13.06.2009.a.(vt märge lahendi pöördel). Vaidlust ei ole selles, et kaebaja teadis Viru Maakohtu lahendi jõustumisest 13.06.2009.a. Kuna vastustaja Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. väärteoasja otsuses nr.2440,08,001090, mille tegi Jõhvi politseiosakonna patrullitalituse juhtivkonstaabel Heiki Lindus, on eelviimases lõigus märgitud, et „juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a.“, siis arvas kaebaja ekslikult , et tal oli 24.06.2009 mootorsõiduki juhtimise õigus juba olemas. Kuid halduskohus on seisukohal, et isegi kui Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. väärteoasja otsuse nr.2440,08,001090 lõpus on märgitud, et juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab otsuse jõustumise päevast ja lõpeb 16.06.2008.a, siis ei tähenda see käesoleval juhul D. T suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tühistamist. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes menetlusvea tõttu juhtumil, kui see menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus leiab, et käesoleval juhtumil ongi tegemist sellise juhtumiga, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. otsuses nr.2440,08,001090, D T tunnistati süüdi LS § 74-1 lg.2 alusel ja karistuseks määrati talle rahatrahv 4560 krooni ning LS § 74-22 lg.2 järgi ja karistuseks määrati talle rahatrahv 2100 krooni ning lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmine

3 (kolmeks) kuuks. D. T on nimetatud otsust vaidlustades Viru Maakohtus ja hiljem esitatud kaebusest loobudes saanud aru, et siis jõustub Ida Politseiprefektuuri 15.02.2008.a. otsus nr.2440,08,001090, millega kohaldati tema suhtes ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmine

3 (kolmeks) kuuks. Kaebajal puudus ajavahemikul alates 13.06.2009 kuni 12.09.2009.a. juhtimisõigus ning seega puudus D. Tl ka 24.06.2009.a mootorsõiduki juhtimisõigus, kui Ida Politseiprefektuuri Narva Politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšin koostas D T suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Tulenevalt LS § 28 lg-st 3 on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Seega D T, juhtides 24.06.2009 sõidukit, oli teadlik asjaolust, et ta rikub seadust, kuna tal oli keeld juhtida sõidukit. Seega on kaebaja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine olnud põhjendatud. Vastav otsus vastab liiklusseaduse § 20’ lg. 3 kehtestatud vorminõuetele. Kaebuses viidatud asjaolu, et kaebajal oli juhiluba, ei oma käesoleva kaebuse lahendamisele tähendust, sest kaebajal puudus ajavahemikul alates 13.06.2009 kuni 12.09.2009.a. mootorsõiduki juhtimisõigus. Eeltoodu alusel ei ole kaebaja kaebus põhjendatud ega kuulu halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg.

1 p. 6 kohaselt rahuldamisele. Kuna Ida Politseiprefektuuri menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei ole esitanud, jäävad nii kaebaja kui ka vastustaja võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda.

Ülle Polluks Kohtunik

Kohtuotsus jõustus 05.01.2010.a Taru Ringkonnakohtu 02.12.2009.a kohtuotsusega, millega jäeti Tartu Halduskohtu 21.09.2009.a otsus muutmata.

3-09-1510

Ülle Polluks Kohtunik