2-09-16662/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt mõisteti 08.09.2008.a. kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks poolte tütre ülalpidamiseks välja elatis 3000 krooni. Hageja töötab OÜ-s E puhastusteenindajana ning tema sissetulek tuntavalt vähenenud, kuna töömaht on vähenenud. Hageja keskmine palk Kohtuasja number 2-09-16662

Otsuse kuupäev 21.september 2009.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi RV(isikukood xxx) hagi LJ (isikukood xxx) vastu elatise vähendamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 16.september 2009.a. Istungil osalenud isikud Hageja RV Kostja LJ Kostja esindaja vandeadvokaat Mare Lust

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Vähendada 08.09.2008.a. kohtuotsusega välja mõistetud elatise suurust ja mõista välja RVlt (V) igakuine elatusraha tütar HMJ`i (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 15.04.2009 summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütar HMJ`i täisealiseks saamiseni või elatise suuruse muutmiseni seaduses sätestatud korras LJ`i kasuks.

LJ`i menetluskulud jätta tema enda kanda. RVmenetluskulud jätta LJ`i kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2008.a. oli 7668 krooni kuus, kuid 2009.a. töötasud olid jaanuaris 5500 krooni ja veebruaris 4500 krooni. Hagiavalduse kohaselt palub vähendada väljamõistetud elatist 825 krooni võrra, so et igakuise elatusraha suuruseks oleks 2 175 krooni.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb kirjaliku vastuse kohaselt hagile vastu. Elatise suuruse vähendamiseks alused puuduvad, kuivõrd elatis on praktiliselt minimaalne ja kostja peab maksma sellelt tulumaksu. Perekonnaseadus võimaldab küll kohtul vanema seisundi või lapse vajaduse muutumisel isiku nõudel elatise suurust muuta, kuid selleks peavad olema äärmiselt mõjuvad põhjused. Asjaolu, et hageja saab väiksemat palka ei ole veel elatise suuruse muutmise põhjuseks, sest tegemist on noore ja terve isikuga kellel on võimalus juurde teenida. Kostja leiab, et hagi on tõendamata ja see tuleb jätta rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjaga (tlk.6) on tõendatud, et pooltel on tütar HMJ. Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Asja materjalidele lisatud 08.09.2008.a. kohtuotsusega (tlk 9-13) mõisteti hagejalt kostja kasuks tütar HMülalpidamiseks 3000 krooni elatusraha igakuiselt.

PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PerekS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et tema varaline seisund võrreldes 2008.a. on tunduvalt halvenenud. Asja materjalidele lisatud 08.09.2008 .a. kohtuotsusest nähtub (tlk 12), et mõistes hagejalt välja elatise 3000 krooni lapse ülalpidamiseks arvestas kohus, et hageja keskmine sissetulek on 8994,33 krooni (bruto). Asja materjalidele lisatud palgatõendi (tlk 8) ja kontoväljavõttest (tlk 46) nähtub, et hageja keskmine töötasu moodustab 2009.a. ~4900 krooni kuus. Seega leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hageja varaline seisund on halvenenud. Hageja esitas 16.09.2009.a. toimunud istungil Eesti Töötukassa tõendi (tlk 47), millest nähtub, et ta on töötu. Töötu olek ei võimalda küll vabastada isikut elatise maksmisest ega vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, kui ei esine lisaks muid mõjuvaid põhjuseid, kuid hageja nõudeks ongi vähendada elatist seaduses sätestatud miinimummäärani. Hageja viited sellele, et eelmises elatise vaidluses ei arvestatud lapse tegelikke vajadusi, ei ole asjakohased, kuivõrd otsus tsiviilasjas 2-08-4817 on jõustunud. Käesolevas asjas aga puudub vajadus arutada lapse vajaduste üle, kuivõrd hageja nõue on vähenedada elatist seaduses sätestatud miinimumsummani, ning hageja nõue tuleb eelpooltoodu alusel rahuldada juba tulenevalt sellest, et hageja varaline seisund võrreldes 2008.a. on halvenenud. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUD

Arvestades, et hagi tuleb rahuldada, tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kasuks otsus tehti.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, lg 3 järgi hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Krista Kirspuu Kohtunik