2-09-12337/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-12337

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2009. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-12337 Tsiviilasi Krediidikassa AS hagi Anne Tutk vastu 20 787,74 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

18 870,10 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Krediidikassa AS (registrikood 11344317; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn); - kostja Anne Tutk Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Anne Tutk’ilt Krediidikassa AS kasuks 16 287,74 krooni, millest

13 770,10 krooni on tagastamata laenusumma, 1 917,64 krooni intress ja 600 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud.

3. Jätta Anne Tutk’ilt Krediidikassa AS kasuks välja mõistmata leppetrahv 4 500 krooni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskuludest 78 % Anne Tutk’i kanda ja 22 % Krediidikassa AS kanda. Välja mõista Anne Tutk’ilt Krediidikassa AS kasuks menetluskulud 4 290 krooni. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lõige 4). Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2, § 340). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA TsMS § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Hageja nõuab kostjalt 17.05.2007. a laenulepingu alusel kokku 20 787,74 krooni väljamõistmist (tagastamata laenusumma 13 770,10 krooni, intress 1 917,64 krooni, leppetrahv 4 500 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni). Riigikohus on leidnud 14.01.2009. a kohtuasja nr 3-2-1- 120-08 otsuse punktis 15 järgmist:

“Ringkonnakohus on iseenesest õigesti leidnud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lõikest 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi.“ Eeltoodut arvestades peab kohus õiguslikult põhjendamatuks kostjalt leppetrahvi väljamõistmist, mistõttu tuleb selles osas jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 163 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. Menetluskulud jagab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades järgmiselt: Anne Tutk’i kanda jääb

78 % ja Krediidikassa AS kanda jääb 22 %. TsMS § 1741 lõikest 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 3 120 krooni (4 000 kroonist 78 %) ja lepingulise esindaja kulu 1 170 krooni (1 500 kroonist 78 %), kokku seega 4 290 krooni, kuna kohus loeb kirjalikus eelmenetluses tehtud hagi osaliselt rahuldava tagaseljaotsuse puhul hageja mõistlikuks ja põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni (TsMS § 175 lõige 1).

Kohtunik