3-09-327/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-09-327

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 18.09.2009.a Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-327 Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Menetlusosalised R.S`i kaebus Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti 14.01.2009.a ettekirjutushoiatuse nr 1-13-38/09/2 tühistamiseks.

02.09.2009

Kaebuse esitaja R.S ja tema esindajad A.S ja T.M Vastustaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti esindaja S.S

RESOLUTSIOON Tühistada Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti 14.01.2009.a ettekirjutushoiatus nr 1-13-38/09/2 HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel

Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, so 18.09.2009.a. Tartu Ringkonnakohtule

ASJAOLUD JA MENETLUSE SENINE KÄIK

14.01.2009.a koostas Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti Ehitusjärelevalve ja hoonete osakonna vanemspetsialist H.N R.S’ile ettekirjutus-hoiatuse nr 1- 13-38/09/2 selle kohta, et Narvas, Xxxxx XX juures paiknev garaaž tuleb lammutada poolte kokkuleppel 15.12.2009.a. Nimetatud ettekirjutuse vaidlustas R.S Tartu Halduskohtus. 19.02.2009.a määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 5.03.2009 võttis kohus kaebuse menetlusse ja määras tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks. Esimene kohtuistung toimus 10.06.2009.a.

3-09-327

Menetlusosalised taotlesid kohtuistungi edasilükkamist seoses vaidluse kohtuvälise lahendamisega, millist taotlust kinnitas ja toetas vastustaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ameti esindaja S.S. 10.06.2009 protokollilise määrusega määras kohus asja läbivaatamiseks uue aja 02.09.2009.a, juhul kui pooled ei saavuta kohtuvälist lahendust. Kaebaja R.S`i väitel ei ole vastustaja selle ettekirjutus-hoiatuse koostamisel rakendanud kaalutlusõigust ja üldse haldusmenetluse põhimõtteid ning on rikkunud HMS § 3 lg 2 ja § 4. Kaebaja palub vaidlustatud ettekirjutuse tühistamist. Vastustaja Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Amet on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja märkis, et vaidlusalune garaaž on püstitatud ilma ehitusloata ja ilma maakasutusõiguseta riigi reformimata maale. Ettekirjutuses on märgitud haldusakti andmise õiguslik alus, mis annab kohalikule omavalitsusele õiguse teha ettekirjutus lammutamiseks ning selline õigus tuleneb EhS § 40 lg-st 2. EhS § 61 lg 1 p 5 kohaselt teeb ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuse, kui ehitatakse ehitusloata. Nende sätete koosmõjust tuleneb õigus ehitusloata püstitatud ehitise lammutamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Ettekirjutuse tegemisel on ametiisik lähtunud EhS § 60 lg 1 p 7 ja § 61 lg 1 p 5.

KOHTU PÕHJENDUSED

Ehitusseaduse (EhS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud enne ehitamise alustamist tagama ehitusloa olemasolu, kui ehitusluba on nõutav. Sama paragrahvi lõike p 3 sätestab, et ehitise omanik on kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise, kui ehitusprojekt on nõutav. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval juhul oli ehitustööde teostamiseks, kus riigi reformimata maale rajati garaaž, vajalik ehitusloa ja ehitusprojekti olemasolu. Seega ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selles, et garaaži ehitamine oli omavoliline. EhS § 59 lg 2 kohaselt kuulub ehitusjärelevalve teostamine oma territooriumil kohaliku omavalitsuse pädevusse. Narva Linna Ehitusmäärus nr 167 03.03.2004.a. sätestab ameti õiguse teha oma pädevuse piires kohustuslikke ettekirjutusi ja rakendada sanktsioone. Linnavõi vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevuses on vastavalt EhS § 60 lg 1 p-le 7 ettekirjutuste tegemine vastavalt oma pädevusele. EhS § 61 lg 1 loetleb juhud, millal linnavõi vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul on õigus teha ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutus. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise õigusliku alusena on muu hulgas viidatud EhS § 61 lg 1 punktile 5, mis näeb ettekirjutuse tegemise alusena ette olukorra, kus ehitatakse ehitusloata. Seega oli ehitusjärelevalve ametnik õigustatud tegema ettekirjutust. EhS § 40 lg 2, mis sätestab, et õigusliku alusta ehitatud ehitise omanik peab selle ehitise lammutama ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, sisaldab ennekõike õigusliku aluseta ehitise omaniku kohustust sättes nimetatud toiminguks, teisalt tuleneb viidatud sättest kohaliku omavalitsuse õigus nõuda omavolilise ehitise ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel lammutamist. Tehtava ettekirjutuse sisu kohta on regulatsioon toodud EhS § 61 lg

4 punktides 1-3 ning viidatud sätetest tulenevalt ehitusjärelevalvet teostav ametiisik ettekirjutuses:1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ning 2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

3-09-327

Halduskohus nõustub vastustajaga selles, et viidatud lõike punktist 3 tulenevalt on ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus ettekirjutuses kohustada selle adressaati tegema toiminguid, mis on vajalikud kas siis edasise ehitamise nõuetele vastavaks viimiseks või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks. EhS § 2 lg 6 p 5 tulenevalt on ehitamiseks ka ehitise lammutamine. Seega võimaldab EhS § 61 lg 4 teha ettekirjutust omavolilise ehitise lammutamiseks. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja ehitusjärelevalvet teostav ametiisik oli õigustatud ettekirjutusega esitama nõuet omavolilise ehitise lammutamiseks.

Olukorrale hinnangu andmisel on ikkagi tegemist ehitusloata aset leidnud ehitamisega. Seega oli põhjendatud ettekirjutuses viitamine EhS § 61 lg 1 punktile 5. Halduskohus peab aga vajalikuks märkida, et EhS § 61 lg 4 p 3 ega EhS § 40 lg 2 ( kuni 30.04.2009 kehtinud redaktsioonis) ei tulenenud kohaliku omavalitsuse kohustust nõuda igal juhul omavolilise ehitise lammutamist. Halduskohus leiab, et ennekõike peab ametiisiku tegevus olema suunatud toimingute teostamisele, mis lubaks viia ehitise nõuetele vastavaks või selle kasutamise õiguspäraseks.

Millist lahendust igal konkreetsel juhul rakendada,s.o kas nõuda ehitise seadustamist või selle lammutamist, sõltub sellest, kui suures ulatuses on ehitusnorme rikutud ja kas omavolilise ehitise seadustamine on võimalik. Seega on tegemist kaalutlusotsustusega, kus asja õigeks otsustamiseks tuli ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul välja selgitada ja arvestada kõiki asjakohaseid aspekte ning kaaluda erinevaid huve. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Käesoleval juhul on vaidlustatud ettekirjutuses leitud, et asetleidnud rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada muude leebemate meetmetega ning ainsaks lahenduseks on omavolilise ehitise, garaaži, lammutamine.

Vaidlustatud ettekirjutusest ei nähtu, millistel kaalutlustel pidas vastustaja ainsaks lahenduseks omavolilise ehitise lammutamist hiljemalt 15.12.2009.a. Kuna haldusaktis kaalutlused puuduvad, ei ole kohtul võimalik neid ka hinnata. Vaidlustatud ettekirjutuses ei ole lammutamise nõude esitamist põhjendatud. Asjas esitatud fotomaterjal kinnitab, et vaidlustatud garaaž asub riigi reformimata maal raudtee läheduses Narvas Xxxxx XX kinnistu vastas. Kuigi omavolilise ehitise puhul võib olla õigustatud ja proportsionaalne sellise ehitise lammutamise nõudmine, ei ole ettekirjutuses lammutamise nõude esitamine lähtuvalt ettekirjutuse motiividest põhjendatud.

Eespooltoodust tulenevalt ei ole kohus veendunud ka kaalutlusotsuse ratsionaalsuses. Põhjendatud on kaebuse esitaja poolt asja arutamisel esile toodud väited, et vastustaja pole teostanud vaidlusaluse ettekirjutuse andmisel kaalutlusõigust. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui olemasolev informatsioon ei ole piisav õiguspärase ja õiglase kaalutlusotsuse tegemiseks, peab haldusorgan koguma otsustamiseks täielikumat teavet. Vaatamata ettekirjutuses toodud kategoorilisele seisukohale peale lammutamise teiste lahenduste välistamisest ei ole kaebuse esitajaga peetud läbirääkimisi ja talle selgitatud, et tal tuleb läbida ehitusloa menetlus, on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole enne lammutamisnõude esitamist välja selgitatud kõiki olulisi asjaolusid ning seega ei ole nendega ka ettekirjutuse tegemisel arvestatud.

Vaidlustatud ettekirjutus ei vasta kaalutlusotsusele esitatud motiveerituse, kaalutletuse ja ratsionaalsuse nõuetele.

3-09-327

Seetõttu kohus rahuldab kaebuse ja tühistab vaidlustatud ettekirjutuse. Vaidlustatud haldusakti tühistamist ei tule mõista nii, et seeläbi on kaebuse esitaja saanud õiguse omavoliliselt püstitatud ehitise säilitamiseks, vaid Narva Linnavalitsuse Arhitektuurija Linnaplaneerimise Ametil tuleb kaalutlusõiguse alusel antavate haldusaktide puhul täita neile kehtestatud nõudeid. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab menetluskulud. HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse kohtule menetluskulude väljamõistmiseks enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna menetlusosalised ei ole kohtukulude nimekirja ega kuludokumente kohtule esitanud, siis jäävad menetluskulud nende endi kanda.

Ülle Polluks Kohtunik