Legislator Case Law & Legislation
3-08-443/30 AI generated

3-08-443/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-08-443/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

03.03.2008 esitas A.R Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 Kadaka pst vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine, sh Mäepealse 21 kinnistu osas (tl 3–8). Sama

Legislator headnote

AI generated

3-08-443/30 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sama

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

18.09.2009, Tallinn

Haldusasja number

3-08-443

Haldusasi

A.R-i kaebus Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 korralduse nr

„Mustamäe

linnaosa

üldplaneeringu

kehtestamine“

osaliseks

tühistamiseks

ja

Tallinna

Linnavalitsuse

kohustamiseks jätkama Mäepealse tn 21 kinnistul algatatud

detailplaneeringu menetlemist kooskõlas lähteülesandega.

Resolutsioon

1. Lõpetada haldusasja nr 3-08-443 menetlus HKMS § 24

lg 1 punkti 2 alusel.

2. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja

teadmiseks Tallinna Linnavalitsusele.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

võib

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

ärakirja

kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu.

1. 03.03.2008 esitas A.R Tallinna Halduskohtule kaebuse taotlusega Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006

korralduse nr 230 „Mustamäe linnaosa üldplaneeringu kehtestamine“ osaliseks tühistamiseks ja Tallinna

Linnavalitsuse kohustamiseks jätkama Mäepealse 21 kinnistul algatatud detailplaneeringu menetlemist

kooskõlas lähteülesandega (tl 1–2; tl 38–42; tl 69–72).

Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldusega nr 1202-k algatati Mäepealse tn, Lossi tn, Trummi tn ja

Kadaka pst vahelise maa-ala detailplaneeringu koostamine, sh Mäepealse 21 kinnistu osas (tl 3–8). Sama

korraldusega kinnitati Mäepealse, Lossi, Trummi ja Kadaka pst vahelise maa-ala detailplaneeringu

lähteülesanne nr 1267 vastavalt lisale (tl 4–8). Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeringualale elamute,

ärihoonete ja lasteaia ehitamine, seoses sellega planeeringualal olevate kinnistute jagamine ja uute

kruntide moodustamine vastavalt vajadusele ning kõigile planeeringuala kruntidele ehitusõiguse ulatuse

määramine. Heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine. Tallinna Linnavalituse 28.12.2005 korraldusega nr 2600-k jagati kinnistu Mäepealse tn 21

(katastritunnus 78404:409:1100) muudeti aadress ning määrati tekkivate maaüksuste sihtotstarbed (tl 20–

21). Uuteks aadressideks ja sihtotstarveteks määrati: aadress Mäepealse 21 sihtotstarve maatulundusmaa

100% ja aadress Kadaka pst 126 sihtotstarve maatulundusmaa 100%. Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006

otsusega nr 230 kehtestati Mustamäe linnaosa üldplaneering (tl 18–19). Üldplaneering näeb aga ette

Mäepealse II ala, mis hõlmab ka Mäepealse 21 kinnistut, tervikala pargi või rohealana säilitamist.

2. Kuna kaebuses esinesid selle menetlusse võtmist takistavad puudused, jättis kohus kaebuse kolmel

korral käiguta paludes kaebuse esitajal selgitada subjektiivsete õiguste rikkumise või vabaduse piiramise

ja põhjendatud huvi olemasolu ning korrigeerida kaebuse taotlusi.

Kaebuse esitaja küll vastas 31.03.2008, 02.07.2008 ja 10.09.2008 kohtumäärustele (tl 38-42; tl 69-72; tl

84-87), kuid ei kõrvaldanud neis kõiki kohtu poolt märgitud puudusi.

20.10.2008 esitas kaebuse esitaja kohtule kaebuse peatamise avalduse (tl 88). Avalduse kohaselt sai

kaebuse esitaja vastustaja esindajalt 14.10.2008 suulise kinnituse, et algatatud detailplaneeringu

menetlemist jätkatakse. Ametliku kinnituse lubas vastustaja esindaja kaebuse esitajale edastada hiljemalt

poole aasta jooksul.

3. 20.10.2008 kohustas kohus Tallinna Linnavalitsust teatama, millises menetluse etapis on Tallinna

Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldusega nr 1202-k algatatud detailplaneeringu menetlemine ja kas selle

menetlemist käesoleval hetkel jätkatakse, sh Mäepealse tn 21 kinnistu detailplaneeringu menetlemine (tl

89).

Tallinna Linnavalitsuse vastuse (tl 92) kohaselt oli 2008. aasta oktoobriks nimetatud planeeringualas:

Tallinna Linnavolikogu 01.06.2006 otsusega nr 182 kehtestatud „Mäepealse tn 10, 11 ja 13 kinnistute

detailplaneering“; Tallinna Linnavalitsuse 24.09.2008 korraldusega nr 1563-k vastuvõetud „Mäepealse tn

4 kinnistu detailplaneering“; Tallinna Linnavalitsuse 19.03.2008 korraldusega nr 472-k algatati

„Mäepealse tn 9 ja 2a kinnistute ning lähiala detailplaneering“. Sama korraldusega tunnistati Tallinna

Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldus nr 1202-k osaliselt kehtetuks. Tallinna Linnavalitsus leidis, et 2008.

aasta oktoobriks sai edasi menetleda Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldusega nr 1202-k algatatud

Mäepealse tn, Lossi tn, Trummi tn ja Kadaka pst vahelise maa-ala detailplaneeringut Mäepealse tn 21

kinnistu osas, mille suurus on ca 9,6 ha.

4. 28.10.2008 määrusega selgitas kohus kaebuse esitajale, et Tallinna Linnavalitsuse vastusest nähtuvalt

on kaebuse eesmärk kohustamisnõude osas täidetud, kuivõrd Tallinna Linnavalitsus on 23.10.2008

vastuses kohtunõudele kinnitanud, et jätkatakse Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldusega nr 1202-

k algatatud Mäepealse tn, Lossi tn, Trummi tn ja Kadaka pst vahelise maa-ala detailplaneeringu

menetlemist Mäepealse tn 21 kinnistu osas, mille suurus on ca 9,6 ha. Tühistamisnõudesse puutuvalt

märkis kohus, et planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lõike 7 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud

vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Seega võib üldplaneeringu

muutmine toimuda vajadusel ka detailplaneeringus sisalduva muudatusettepanekuga. Sellest tulenevalt

palus kohus kaebuse esitajal kaaluda esitatud kaebuse otstarbekust ja teatada kohtule kas kaebuse esitaja

soovib haldusasjas menetluse jätkamist.

11.11.2008 esitas kaebuse esitaja kaebusest loobumise avalduse (tl 98). Avalduses märgitu kohaselt

toimus 30.10.2008 Tallinna Linnavalitsuse osapoolte kohtumine, kus kinnitati, et algatatud

detailplaneeringuga saab edasi liikuda ning detailplaneeringu menetlemise jätkamisega on võimalik

edaspidi

teha

Tallinna

Linnavolikogu

22.06.2006

otsusega

nr

kehtestatud

Mustamäe

üldplaneeringusse asjakohane muudatus ja menetlemisel olev detailplaneering kehtestada. 12.11.2008

kinnitas kaebuse esitaja, et on teadlik HKMS § 21 lõikest 5 tulenevatest kaebusest loobumise

tagajärgedest (tl 99).

5. 13.11.2008 selgitas kohus kaebuse esitajale, et 12.11.2008 kohtule esitatud kinnituses on kaebuse

esitaja viidanud valele sättele. Kohus selgitas, et vastavalt HKMS § 24 lõikele 2 ei saa isik kaebusest

loobumise korral uuesti kohtusse samas asjas pöörduda. Antud juhul tähendab see, et kui Tallinna

Linnavalitsus ei pea väidetavast suulisest kokkuleppest kinni, ei saa kaebuse esitaja kohtusse uuesti

käesolevas asjas esitatud nõuetega tulla. Lisaks selgitas kohus, et HKMS § 92 lõike 6 kohaselt kannab

kaebuse esitaja kaebusest loobumise korral kohtukulud. Kohus palus kaebuse esitajal kaebusest loobumise

tagajärgedest teadlikkust uuesti kinnitada.

17.11.2008 loobus kaebuse esitaja kaebusest loobumise avaldusest, esitas aga selle asemel menetluse

peatamise avalduse (tl 104). Kaebuse esitaja palus peatada haldusasja nr 3-08-443 menetlus, kuniks

Mustamäe üldplaneeringut muutva Mäepealse 21 detailplaneeringu jätkamiseks Tallinna Linnavalitsuse

poolt ametliku otsuse tegemiseni.

6. 20.11.2008 selgitas kohus kaebuse esitajale, et kuivõrd kaebus ei ole käesoleva hetkeni menetlusse

võetud, ei saa kohus haldusasja menetlust peatada. Kaebust ei saa siiski ka jätkuvalt menetlusse võtta,

kuna puudused on endiselt kõrvaldamata.

03.09.2009 kohtunõudega palus kohus kaebuse esitajal kohtule teatada, kas kaebuse eesmärk on

saavutatud, s.o. jätkatakse Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldusega nr 1202-k algatatud

Mäepealse tn, Lossi tn, Trummi tn ja Kadaka pst vahelise maa-ala detailplaneeringu menetlemist

Mäepealse tn 21 kinnistu osas, mille suurus on ca 9,6 ha. Kohus lisas, et kui kaebuse esitaja on kaebuse

eesmärgi saavutanud, tuleb kaebuse esitajal märkida, kas ta on nõus kaebusest loobuma (tl 108).

7. 14.09.2009 esitas kaebuse esitajale kaebusest loobumise avalduse (tl 116). Avalduses märgib kaebuse

esitaja, et kuna Tallinna Linnavalitsus on oma 23.10.2008 vastuses kohtunõudele kinnitanud, et jätkatakse

Tallinna Linnavalitsuse 14.05.2003 korraldusega nr 1202-k maa-ala detailplaneeringu menetlemist

Mäepealse tn 21 kinnistu osas, mille suurus on ca 9,6 ha ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

planeeringute läbivaatamise eelkomisjoni seisukohavõtt 03.07.2009 nr 2-1/1479 on igati lootustandev

detailplaneeringu menetlemise jätkamiseks, loobub kaebuse esitaja oma kaebusest.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 21 lõike 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest

loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste

ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni. HKMS § 24 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse,

kui kohus võtab vastu kaebuse esitaja kaebusest loobumise taotluse. Halduskohus võtab loobumise vastu,

kui see ei kahjusta teiste isikute õigusi või vabadusi. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti samas

asjas kohtusse pöörduda (HKMS § 24 lg 2). Kuivõrd kohus on kaebuse esitajale varasemalt kaebusest

loobumise tagajärgi selgitanud, loeb kohus, et kaebuse esitaja on loobumise õiguslikest tagajärgedest

teadlik. Samuti ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid loobumise vastuvõtmisest keeldumise.

Seega kuulub haldusasja nr 3-08-443 menetlus HKMS § 24 lg 1 punkti 2 alusel lõpetamisele.

9. HKMS § 92 lõike 6 kohaselt kannab kaebuse esitaja, kes menetlusest loobub, kohtukulud. HKMS § 21

lõike 2 kohaselt teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest,

määrates vastustajale vastamise tähtaja. Vastustaja peab sellisel juhul menetluskulude väljamõistmise

soovi vastuses märkima. Käesoleval juhul ei ole kohus kaebuse menetlusse võtmist otsustanud ega

vastustajat ja muid isikuid määranud. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei saa eeldataval vastustajal

olla asjas menetluskulusid tekkinud.

10. Vastavalt HKMS § 84 lg 5 punktile 2 tagastatakse kaebusest loobumise korral enam kui

kahesajakroonisest menetluses tasutud riigilõivust pool. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on A.R

03.03.2008 tasunud kaebuselt riigilõivu 80 krooni Rahandusministeeriumi AS-i Hansapank arveldusarvele

221023778606 viitenumbriga 2900072673, selgitusega Riigilõiv A.R-i kaebuselt (tl 16). Kuivõrd

kaebuselt tasutud riigilõiv haldusasja nr 3-08-443 menetluses ei ületa 200 krooni, ei nähta

menetlusseadustikega kaebusest loobumise korral ette kaebuse eest tasutud riigilõivu tagasi taotlemise

võimalust.

Aili Maasik

Kohtunik