2-07-24673/13 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heino-Vello Pihlak

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2009.a Paide kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-24673

Tsiviilasi

BIGPANK ASi hagiavaldus Tanel Meier, Toivo Adamsoni,

Christina Freimani ja Aare Õimu vastu 164 737.11 krooni

solidaarses nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

BIGPANK

AS

(endise

ärinimega

Balti

Investeeringute Grupi Pank AS), registrikood 10183757,

asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu

Esindajad: Liisa Saamot, Riina Rebane, Terje Tuuga ja

Katrin Verma

Kostja 1: Tanel Meier, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx

Kostja 2: Maimu Adamson, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx,

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kostja

üldõigusjärgluse

alusel:

Toivo

Adamson,

isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx

Kostja üldõigusjärgluse alusel: Christina Freiman,

isikukood

xxxxxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx

Kostja 3: Aare Õim, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxx

Asja läbivaatamise aeg

7. septembril 2009.a. kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Tanel Meierilt, Aare Õimult, Toivo Adamsonilt ja Christina Freimanilt

solidaarselt BIGPANK AS-i kasuks põhivõlgnevus 94 786.10 (üheksakümmend neli tuhat

seitsesada kaheksakümmend kuus krooni ja 10 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud

tasumata intress 13 505.65 (kolmteist tuhat viissada viis krooni ja 65 senti) krooni ja viivis

54945.36 (viiskümmend neli tuhat üheksasada nelikümmend viis krooni ja 36 senti) krooni.

3. Välja mõista Tanel Meierilt ja Aare Õimult solidaarselt BIGPANK AS-i kasuks võla

2

sissenõudmisega seotud kohtuvälised kulud 1500 (üks tuhat viissada) krooni.

4. Välja mõista Tanel Meierilt, Aare Õimult, Toivo Adamsonilt ja Christina Freimanilt

solidaarselt BIGPANK AS-i kasuks alates 07.09.2009.a kuni tagastamata krediidisumma

täieliku tasumiseni viivis 24,9% aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni.

Kohtukulude jaotus

Menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate Tanel Meieri ja Aare Õimu kanda täies ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib

esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest

Hagi asjaolud ja nõuded

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja Tanel Meier (edaspidi põhivõlgnik) sõlmisid

12.04.2005.a tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxxxxxxxxxxx (edaspidi leping). Lepingu

põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti 100 000 krooni. Lepingu põhitingimuste

järgi oli põhivõlgnik kohustatud maksma hagejale intressi 24,90% krediidisummalt ühe aasta

kohta ning kogu lepingu perioodi eest 201 251.75 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel

kohaldati lepingule BIGPANK AS krediidilepingute üldtingimusi (edaspidi üldtingimused).

Hageja sõlmis 11.04.2005.a Maimu Adamsoni ja Aare Õimuga (edaspidi käendajad)

käenduslepingud, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja

põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxxxxxxxxxx ning võimalikest

krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende

lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest.

Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 401 252 krooni

ning käenduse tähtajaks 01.05.2015.a.

Arvestades, et põhivõlgnik ei täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, oli hageja

sunnitud saatma kostjatele 3.02.2006, 6.06.2006 ning 9.02.2007.a kirjalikud meeldetuletused

võla sissenõudmiseks. Kostjad kirjadele lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmisega ei

reageerinud. Hageja saatis 26.03.2007.a kostjatele lepingu ülesütlemishoiatused, mille

kohaselt paluti 2 nädala jooksul likvideerida lepingust tulenevad võlgnevused, teavitades

kostjaid lepingu ülesütlemise ohust ja andes samas võimaluse täiendava tähtaja kokkuleppe

sõlmimiseks. Kuna kostjad vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja ülesütlemishoiatusele

jätsid hagejale tasumata kolm järjestikust makset, ütles hageja 22.05.2007.a lepingu üles.

Lepingu ülesütlemisavalduses teavitas hageja 22.05.2007 põhivõlgnikule ja käendajatele

saadetud nõudekirjaga ülesütlemise tagajärgedest ning nõudis nendelt 129 442.66 krooni

tasumist, millest 94 786.10 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 13 505.65 krooni

sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 18 957.22 krooni leppetrahv, 693.69 krooni viivis

ja 1500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostjad

hagejale mitte ühtegi summat tasunud, mistõttu on hageja sunnitud oma subjektiivsete õiguste

kaitseks pöörduma kohtusse.

Hagiavalduse on hageja esitanud kohtusse 26.06.2007.a. Hageja palub kostjatelt solidaarselt

välja mõista 170 000 krooni, millest 94 786.10 krooni moodustab tagastamata krediidisumma,

13 505.65 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 2956.87 krooni viivis, 18 957.22

krooni leppetrahv, 1500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 38 294.16 krooni

kahjuhüvitis. Menetluse käigus on hageja täpsustanud oma nõudeid:

1) 1.10.2008.a loobub kahju hüvitamise nõudest ja suurendab viivise nõuet 29 938.64 krooni

võrra;

2) 1.06.2009.a loobub leppetrahvist ja suurenab viivist 15712.94 krooni võrra;

3

3) lõplikuks nõude suuruseks jääb 94 786.10 krooni tagastamata krediidisumma, 13 505.65

krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 54 945.36 sissenõutavaks muutunud viivis

ja 1500 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu, s.o kokku 164 737.11 krooni, millele

lisandub edaspidi viivis 24,9% tasumata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku

tasumiseni.

Kostjate vastuväited

Ainsana kostjatest on hagiavaldusele kirjalikud vastuväited esitanud kostja Toivo Adamson.

Toivo Adamson nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Tema pärandvara inventuuri ei

nõudnud, sest temale teadaolevalt pärandajal võlgu ei olnud, samuti ei edastanud hageja

notarile piisavalt informatsiooni Maimu Adamsoni kohta, millega on rikkunud hea usu

põhimõtteid. Kostja arvates on tegemist hagejapoolse pettusega. Hageja käitumine on

vastuolus TsÜS § 94 lg 2, 138 lg 1 ja 2 ning VÕS § 5 ja 7, mis näevad ette, et pettus on nii

ebaõigete andmete avaldmine kui ka nendest teatamata jätmine ja et kohustuste täitmisel tuleb

toimida heas usus mõistlikkuse põhimõttel. Hageja käitumine on vastuolus ka VÕS § 1048,

mis sätestab, et teisele isikule varalises küsimuses ebaõiget teavet või ebaõige arvamuse

andnud asjatundja käitumine loetakse õigusvastaseks, kui kahju tekitajale kuulub tema

kutsealase tegevuse tõttu eriline usaldusseisund ja teabe või arvamuse saaja võis sellele

usaldusele tugineda. Kostja oma vastuväidetes viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-93-05,

milles on juhitud tähelepanu, et hea usu põhimõttest on tulenev objektiivne teatamiskohustus,

s.t kas teatamine oli vastavalt hea usu põhimõttele ja käibetavadele oodatav ja mõistlik.

Seejuures tuleb TsÜS § 95 järgi teatamiskohustuse väljaselgitamisel arvestada, kas asjaolu on

teisele poolele ilmselt tähtis. Hageja poolt notarile edastatav teave oli oluliselt tähtis, kuna

selle alusel tuli langetada otsus pärandi vastuvõtmiseks või vastuvõtmata jätmiseks või siis

kahtluse korral inventuuri taotlemiseks.

8. juunil 2009.a. toimunud kohtuistungil osalesid kostjad Tanel Meier ja Toivo Adamson.

Kostja Tanel Meier tunnistab hagi, vaatamata sellele, et ta oli ainult laenu vormistaja, tegelik

raha saaja oli Maimu Adamson, kes andis selle raha tütarde maja remondiks. Kostja Christina

Freiman tunnistab hagi. Vastuväiteid ei ole esitanud. Kostja Aare Õim on teadlik hagist kõige

esimesena kostjatest. Tema on informeerinud kohut kostja Maimu Adamsoni surmast, mis

ülekontrollimisel osutuks õigeks. Ta on andnud kostja Tanel Meieri kohta teavet ja lubas

vajadusel andmeid juurde anda. Ta on kinnitanud, et tema enda elukoha ja telefoni andmed on

õiged. Tegelikult aga hakkas eemale hoidma ja enda kohta ei andnud enam uusi andmeid.

Teda ei suutnud politsei kätte saada, samuti jättis politsei ees täitmata lubaduse. Temal pole

kohus ühtegi vastuväidet saanud ei siis kui aktiivselt suhtles kohtuga kui ka väljaandes

Avalikud Teadaanded avaldatu järel. Ka kostja Toivo Adamson on nõus, et laen tuleb tagasi

maksta. Maimu Adamson oli Toivo Adamsoni abikaasa, abielu oli lahutamata ning nendel oli

ühisomandis korter asukohaga xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx. Kostja Christina Freiman on

Maimu Adamsoni tütar eelmisest abielust. Toivo Adamson võttis pärandi vastu, muidu oleks

pojaga elukohast ilma jäänud. Mõlemad kostjad on nõus hagejaga kompromissi sõlmima.

7.09.2009.a. kohtuistungil osales ainsana kostjatest Toivo Adamson. Christina Freiman ja

Tanel Meier on kohtule teatanud, et saa istungist osa võtta, andes võimaluse otsustada ilma

nendeta.

Hageja vastused kostja vastuväidetele

Hageja jääb kõigi hagiavalduses ja nõude täpsustuses esitatud nõuete ja seisukohtade juurde

ega nõustu kostja kirjalikus vastuses toodud seisukohtadega. Hageja on seisukohal, et ta ei ole

notarile esitanud ebaõigeid andmeid. Hageja vastas notari poolt esitatud küsimustele ja teisiti

ta vastata ei saanud, sest hageja tõesti ei osuta arveldusarvete pidamise teenust. Konto

number, mida kostja arvab olevat konto, mis on avatud hageja juures, on avatud hoopis

Swedbank’is, mis TsMS § 231 lg 1 mõttes on üldtuntud asjaolu. Hageja leiab, et tema nõue

Toivo Adamsoni vastu on seaduslik. Kostja Toivo Adamson on Maimu Adamsoni pärandi

4

vastu võtnud ning kehtinud PärS § 130 lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale

üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on

lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele

üle minna. Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja on käitunud pahatahtlikult. Notar esitas

hagejale konkreetsed küsimused ja hageja vastas notari poolt esitatud küsimustele. Laenust oli

teadlik teine pärija Cristina Freiman, sest nii tema kui Maimu Adamson teostasid laenu

tagasimakseid. Hageja on nõus kompromissi sõlmima ka ainult Toivo Adamsoniga.

Kohtuistungid

8. juunil 2009.a toimunud kohtuistungil osalesid hageja ja kostjad Tanel Meier ja Toivo

Adamson. Kostja Christina Freiman kohtuistungile ei ilmunud, kuid teatas kohtule

mitteilmumise põhjusena lapse haiguse. Aare Õim kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise

põhjust ei ole teatanud.

7.09.2009.a toimunud kohtuistungil osalesid hageja ja kostja Toivo Adamson. Kostjad Tanel

Meier ja Christina Freiman kohtuistungile ei ilmunud ja soovisid asja lahendamist nende

osavõtuta. Kostja Aare Õim istungile ei ilmunud, vaatamata kutsele väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 207 lg 3 kohaselt, kui vaidlusalust õigussuhet saab

tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või –kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või

–kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu

menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või –kostjate

suhtes.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused

Hageja ja kostja Tanel Meieri vahel on 12.04.2005.a sõlmitud tarbijakrediidileping nr

xxxxxxxxxxxxxxxx, mille alusel hageja

andis kostjale krediiti 100 000 krooni.

Krediidilepingut Tanel Meieriga käendasid Maimu Adamson ja Aare Õim. Maimu Adamson

suri 7.02.2007.a. Hagi esitati kohtusse 26.06.2007, s.t pärast käendaja M. Adamsoni surma.

Hageja 22.10.2008.a taotluse alusel kaasati kostjatena menetlusse Maimu Adamsoni pärijad

Toivo Adamson ja Christina Freiman. Enne 1. jaanuari 2009.a kehtinud Pärimisseaduse § 130

lg 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijatele üle kõik pärandaja õigused ja

kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga

või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui pärandvarast ei piisa

pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara

eraldatud, on pärija kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel.

Kohus rahuldas hageja taotluse ja kaasas menetlusse kostjatena üldõigusjärgluse alusel

Maimu Adamsoni pärijad Toivo Adamsoni ja Christina Freimani.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused

seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus

seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus

täita vastavalt lepingule või seadusele.

Lepingu tingimuste kohaselt kohustus põhivõlgnik hagejale krediidi ja intressi tagastama

lepingu lisana vormistatud maksegraafiku alusel igakuiste osamaksetena alates 25.04.2005

kuni 25.04.2013.a. Kogu lepingu perioodi eest on põhivõlgnik kohustatud hagejale tasuma

intressi summas 201251.75 krooni. Krediidi brutosummmaks kujunes 301251.75 krooni ning

krediidi kulukuse määraks on 41,97% aasta kohta. Hageja sõlmis 12.04.2005.a Maimu

Adamsoni ja Aare Õimuga käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees

vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust nr xxxxxxxxxxxxx ning

võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja

nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete

täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks

5

401252 krooni ning käenduse tähtajaks 1.05.2015.a. Käenduslepingu kohaselt täidab käendaja

krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevad krediidisaaja kohustused, mille eest nad on

käenduslepingute alusel vastutuse võtnud juhul, kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi

nõuetekohaselt.

Asja materjalidega on tõendatud, et vaatamata hagejapoolsetele meeldetuletustele, pole

kostjad hagejale intressi ja osamakseid nõuetekohaselt tasunud. Tanel Meier, kes on kostja

Christina Freimani elukaaslane ja ühtlasi põhivõlgnik, tunnistab hagi ja ei vaidle hagile vastu.

Kostja Aare Õim, kes oli ühtlasi Maimo Adamsoni elukaaslane, oli teadlik nõudest kohtus, ei

ole vastuväiteid kohtule esitanud ega ilmunud kohtuistungile. Samuti ei ole kohtule

vastuväiteid esitanud ja kohtuistungile ilmunud Christina Freiman, kes on Maimo Adamsoni

tütar. Põhivõlgnik oli krediidilepingu vormistaja, kuid raha laekus Maimu Adamsoni kontole

ja seda raha kasutati tema tütarde maja remondiks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 207 lg

3 kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või –kostjate

suhtes ühiselt ja kas või üks kaashageja või –kostja järgib menetlustähtaega, osaleb

kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema

toimingud ka teiste kaashagejate või –kostjate suhtes.

Seoses eeltooduga tunnistab kohus hagi nõuded omaksvõetuks kostjate Tanel Meieri, Aare

Õimu ja Christina Freimani poolt ning annab õigusliku hinnangu hageja ja kostja Toivo

Adamsoni poolt esitatud väidetele. Vaidlust ei ole tema ja hageja vahel selles, et

tarbijakrediidileping on sõlmitud ja lepingust tulenevad kohustused tuleb täita, kuid kostja

vaidleb vastu nõude suurusele sissenõutavaks muutunud viivise osas. Tema lepingust teadlik

ei olnud, keegi talle sellekohast informatsiooni ei andnud ja tal puudus teave lepingust

tulenevate kohustuste kohta.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja

ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Kostja on andnud võlgniku kohustuse

täitmise tagamiseks käenduse. M. Adamsoni poolt käenduslepinguga võetud kohustuse

vastutada põhivõlgniku kohustuste täitmise eest, päris Toivo Adamson ja Christina Freiman.

Hageja nõue ei ületa käendaja vastutuse maksimummäära ja jääb käenduslepingu lõpptähtaja

sisse. Käendajal on õigus võlgniku eest kohustuse täitmise korral esitada võlgniku vastu

regressinõue üldistel alustel.

VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuste eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega

seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku

vastu rahuldada.

Kohus

leiab,

et

kostja

Toivo

Adamsoni

esitatud

väited

ei

anna

alust

teda

tarbijakrediidilepingust tulevate kohustuste täitmisest vabastada. Kohtu arvates hageja

käitumine ei ole olnud pahatahtlik, sest hageja vastas notari poolt esitatud küsimustele,

millised oli notari ees püstitanud pärija Toivo Adamson. Hageja käitumine ei ole takistanud

pärandi inventuuri tegemast ega muul viisil eksitanud Toivo Adamsoni. Kohus selgitab, et

juhul kui M. Adamsonil oleks ise tulnud käendusega võetud kohustust täita, siis oleks jäänud

samuti võimalus kohustus täita oma vara arvel, s.t pooles ulatuses abikaasade ühisvara

väärtusest. Nüüd koos pärandvaraga päriti ka pärandaja õigused ja kohustused, seejuures ka

käenduslepingust tulenevad õigused ja kohustused.

VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning nõuda viivist (leppetrahvi). Kuna kostjad on

6

kohustust rikkunud, on hageja õigustatud nõudma kostjatelt krediidi tagastamist, intressi ja

viivise tasumist ning võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist. VÕS § 401 lg 1

kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama.

Hagimaterjalide kohaselt võlgnevad kostjad hagejale tagastamata krediidina 94786.10 krooni.

Hageja nõuded on asjaoludega tõendatud ja õiguslikult põhjendatud ning hageja on õigustatud

nõudma nii põhivõlgnikult kui käendajatelt kohustuse täitmist. Saadud krediidist on hagejale

tagastatud 5213.90 krooni. Kohus rahuldab hageja nõude tagastamata krediidisummaosas

täielikult, s.o 94 786.10 krooni.

VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja

on õigustatud nõudma kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata intressi ja seda lepingus

kokkulepitud määras 24,9% krediidisummalt ühe aasta kohta. Põhivõlgnikust kostjal on

intress tagastamata summas 13505.65 krooni ning kostjad intressi vaidlustanud ei ole. Kohus

rahuldab hageja nõude tagastamata intressi osas summas 13 505.65 krooni.

VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda

viivitusintressi (viivist). VÕS 113 lg 1 sätestatust tulenevalt, kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Pooled on kokku leppinud intressimääraks 24,9% aastas. Hageja on arvestanud

viivist viivisemääraga 24,9% tagastamata krediidisummalt aastas ning viivist on hageja

arvutanud kuni lepingu ülesütlemiseni 693.69 krooni ja sealt edasi lepingu ülesütlemisest

alates, s.o 22.05.2007 kogu võlgnetavalt krediidisummalt ning hiljem menetluse käigus

täiendab sissenõutavaks muutunud viivise summat kuni 7.09.2009 kokku summas 54945.36

krooni. Kohus kontrollis viivise arvestuse õigsust ning sai arvutuslikult hageja nõudest

suurema summa, kuid väga minimaalsel määral. Viiviste arvestusega ei nõustunud kostja

Toivo Adamson ning leiab, et need on tekkinud ebaõiglaselt ja viivitamises on süüdi hageja.

Kohtu arvates on Toivo Adamsoni väide üldsõnaline ja põhistuseta ning põhiosas hageja

majandustegevust kritiseerivad.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-108-02 p 10 võtnud seisukoha, et Põhiseaduse § 32 lg 2

kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on

põhimõtteliselt

õigus

otsustada,

millise

intressiga

ta

laenu

annab,

nagu

igal

majandustegevusega tegeleval isikul on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab,

nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava

kauba või teenuse eest.

Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku

leppima, seega ei ole kostja Toivo Adamsoni süüdistused hageja aadressil asjakohased, sest

kostja kaasati juba alustatud kohtumenetlusse. Kompromissini osapooled ei jõudnud.

Kostja ei taotlenud kohtult viivise vähendamist, mis VÕS § 113 lg 8 ja § 162 sätestatu

kohaselt annab kohustatud poolele õiguse viivise summa vähendamise taotlemiseks. Teised

kostjad viivise summat vaidlustanud ei ole. Kuna krediidisumma 94 786.10 krooni on

viivituses olnud 840 päeva, siis hageja nõue viivise saamiseks summas 54945.36 krooni on

põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

Kohus nõustub kostja Toivo Adamsoni väitega, et käenduslepingu p 6 kohaselt on käendajal

õigus nõuda krediidiandjalt teavet krediidsaaja poolsete kohustuste täitmise kohta, kuid seda

teavet on hageja jaganud käendaja M. Adamsonile, küll aga on jäänud hageja M. Adamson

informeerimata selles, et hageja ütleb lepingu üles ja alustab võla sissenõudmist, sest selleks

ajaks, kui selline informatsioon kostja M. Adamsoni aadressile väljastati, oli ta surnud.

Hageja on esimesed teated kostjatele saatnud tekkinud makseviivituse kohta 3.02.2006.a,

järgmised meeldetuletused 9.02.2007.a ja 22.05.2007.a ülesütlemishoiatuse, millele kostjad ei

7

reageerinud ega teatanud hagejale käendaja surmast. Käendajad oma lepingulisi kohustusi

täitnud ei ole. Seega on käendajad kohustust rikkunud. Kohus leiab, et hageja on õigustatud

nõudma kostjate suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Kõik nõude eeldused on täidetud.

Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista tarbijakrediidilepingu järgi

tasumisele kuuluvad summad kogumahus 164 737.11 krooni.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kui

otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest

samuti solidaarselt (VÕS § 165 lg 3). VÕS § 145 lg 2 teise lause kohaselt vastutab käendaja

ka kõigi lepingu rikkumise tagajärgede eest ning seda ka põhivõlgnikult sissenõudmise kulude

eest, mis hõlmavad endas kohtukulusid, õigusabikulu, kohtuotsuse täitmise kulu jne, kuid

seda ainult juhul, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus

neid kulusid vältida VÕS § 145 lg 2 ja komm.dd).

Kuna hagimaterjalidest nähtub, et hageja ei saanud 7.02.2007.a surnud käendajat M.

Adamsoni sissenõudmise kavatsusest 22.05.2007.a teavitada, siis ei saa lugeda sissenõude

kavatsusest teavitatuks ka kostjaid Toivo Adamsoni ja Christina Freimani. Põhjendatud on, et

hagimenetluse kulud kannavad solidaarselt kostjad Tanel Meier ja Aare Õim ja seda ka võla

sissenõudmisega seotud kulude osas summas 1500 krooni.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumist.

Heino-Vello Pihlak

Kohtunik