2-09-1682/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-1682

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht

18. september 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-1682 Tsiviilasi

KÜ hagi JU`i vastu võlgnevuse saamiseks Tsiviilasja hind

15 140,46 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ (registrikood XXX, asukoht , XXX), seaduslik esindaja Sirje I Kostja JU (isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Lihtmenetluses, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Menetluskulude jaotus Rahuldada hagi.

Välja mõista JU`ilt 15 140,46 (viisteist tuhat ükssada nelikümmend krooni ja 46 senti) krooni KÜ kasuks.

Menetluskulud jätta täielikult (100%) JU`i kanda.

Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Asjaolud

2-09-1682

1. Kostja on XXX, Tallinnas asuva korteri omanik. Elamu hooldust korraldab ja korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid vahendab hageja. Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldusja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Perioodil 01.01.2008 kuni 10.12.2008 on kostjale määratud teenuste eest tasumiseks 16 426,43 krooni, millest on tasutud perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2008 1285,97 krooni, mistõttu moodustab kostja võlgnevus 15 140,46 krooni.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hageja palub kostjalt välja mõista 15 140,46 krooni ja riigilõivu. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-ile 76, AÕS § 75 lg-le 1, KOS § 10 lg-le 3, § 12 lg-le 1.

Kostja vastuväited

3. 26.05.2009 esitas kostja kohtule eluruumi üürilepingu ning teatas, et üürilepingu kohaselt on üürniku IR võlg kostjale 38 617,54 krooni. Vastuväiteid hagile ei ole esitatud.

Kohtu põhjendused

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei ole taotlenud enda ärakuulamist ega esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses.

5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. Kostja on XXX, Tallinnas asuva korteri omanik (tl 4). Elamu hooldust korraldab ja korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid vahendab hageja (tl 3). Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldusja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest nõuetekohaselt maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Perioodil 01.01.2008 kuni 10.12.2008 on kostjale määratud teenuste eest tasumiseks 16 426,43 krooni, millest on tasutud perioodil 01.01.2008 kuni 31.12.2008 1285,97 krooni, mistõttu moodustab kostja võlgnevus

15 140,46 krooni (tl 5).

8. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt KÜS § 151 lg 1 majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 151 lg 2 sätestab, et eluruumi

2-09-1682

hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendiga on leidnud tõendamist kostja poolt tasumisele kuuluvad summad hooldusja kommunaalteenuste eest. Kostja poolt esitatud üürileping, mille kohaselt on kostja andnud vaidlusaluse korteri IR üürile (tl 26-30), on asjakohatu. Asjaolu, et kostja üüris enda korteri välja IR, ei vabasta kostjat kommunaalteenuste eest maksmisest. Hagejal puudub suhe kostja üürnikuga. Kohus leiab, et kostja kohustus tasuda hooldusja kommunaalteenuste eest tuleneb sellest, et ta on korteriomandi omanik ning korteriühistu liige. Seega ei ole oluline, kas kostja kasutab oma omandit ise või üürib selle välja kolmandatele isikutele. Kostjal on kohustus täita oma seadusest tulenev kohustus nõuetekohaselt, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista 15 140,46 krooni hageja kasuks.

Menetluskulud

10. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Maire Lukk Kohtunik