2-08-83340/19 · 2-08-83340/19 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-08-83340

Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2009.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-83340 Tsiviilasi X AS hagi R. Ž. vastu 9 908 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised Hageja : X AS (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Hageja lepinguline esindaja : K. E. Kostja : R.Ž.

(is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxx.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx/x) Menetlustoiming Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks

RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §173, §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463- §466 ja §661, kohus m ä ä r a s :

Kinnitada X AS ja R. Z. vahel 11.juunil 2009.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega: 1. Kostja R.Ž. kohustub tasuma hageja Xe AS-ile põhivõlgnevuse katteks viis tuhat (5 000) krooni ja menetluskulude katteks ½ hageja tasutud riigilõivust summas kolmsada seitsekümmend viis (375) krooni, s.o kokku viis tuhat kolmsada seitsekümmend viis (5 375) krooni alljärgneva maksegraafiku alusel : Kuupäev Algjääk osamakse Lõppjääk 10.07.2009 5375 556 4819 10.08.2009 4819 556 4263 10.09.2009 4263 556 3707 10.10.2009 3707 556 3151 10.11.2009 3151 556 2595 10.12.2009 2595 556 2039 10.01.2010 2039 556 1483 10.02.2010 1483 556 927

10.03.2010 927 552 375 10.04.2010 375 375 0 Kokku 5375 0.00 2. Kostja R. Ž. maksab käesolevast kokkuleppest tulenevad maksegraafikus toodud igakuised maksed põhivõla ulatuses viis tuhat (5 000) Eesti krooni X AS-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx Swedbank´is, märkides selgituseks „Kahjujuhtum xxxxxxxxx”; ning riigilõivu summas kolmsada seitsekümmend viis (375) Eesti krooni (graafikujärgne osamakse 10.04.2010), maksab kostja R. Ž. X AS-i arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx, märkides selgituseks „riigilõivukulud Ž, KJ xxxxxxxxx”. 3. Kui kogu maksegraafiku järgi maksmisele kuuluv summa ei ole tähtajaks tasutud X AS-i eelnimetatud arvelduskontole, nõuab hageja vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral kostjalt viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Vastavalt VÕS §-le 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Käesoleval juhul tekkis hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist hetkel, mil kahju hüvitamise nõue hagejale seaduse alusel üle läks. 4. R. Ž. on õigus käesoleva kokkuleppe punktis 1 toodud summad tagastada X AS-ile ennetähtaegselt. 5. R. Ž. kinnitab, et on teadlik asjaolust, et juhul, kui ta ei täida käesolevas kompromissis toodud mistahes makse tasumise kohustust või ei täida seda kohaselt või hilineb maksegraafikus fikseeritud võlgnevuse tasumisega rohkem kui 7 päeva, on X AS- il õigus pöörata oma nõue kogu ulatuses sundtäitmisele. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr.2-08-83340, seoses kompromissilepingu kinnitamisega.

Tagastada X AS-le (a/k xxxxxxxxxxxx, Swedbank) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (02.12.2008.a.; dok.nr.379) riigilõivust pool summat, see on kolmsada seitsekümmend viis (375) krooni; märkides makse selgituseks „riigilõivu tagastamine, ts.asi nr.2-08- 83340; KJ xxxxxxxxx“ .

Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD

Menetluse käik 08.12.2008.a. on kohtule laekunud AS X (praeguse ärinimega X AS) hagi R.Ž. vastu, milles hageja nõuab regressnõude korras kostjalt kannatanule väljamakstud kindlustushüvitise summas 9 908 krooni väljamõistmist /tl.1-3/. 02.04.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõude- vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel.

Poolte taotlus 03.07.2009.a. on kohtule laekunud poolte vahel 11.06.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt tasumisele kuuluva summa suuruses ja maksetingimustes; s.o. kostja kohustuses hüvitada hagejale kahjunõude katteks 5 000 krooni ja menetluskulude katteks 375 krooni, maksegraafiku alusel. Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas. Lisaks on hageja esitanud taotluse, et asja menetluse lõpetamise korral tagastataks hagejale ½ riigilõivust s.o. 375 krooni /tl.87-89/.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele.

Kompromissi kinnitamine 02.04.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõude- vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. Pooled on 03.07.2009.a. kohtule esitanud 11.06.2009.a. sõlmitud kompromissilepingu, milles pooled on kokku leppinud hageja poolt nõutava ja kostja poolt tasumisele kuuluva summa suuruses ja maksetingimustes. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse

lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi.

Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kompromissilepingus on pooled kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning nõustunud taotluse läbivaatamise-lahendamisega kirjalikus menetluses. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada.

Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Hageja on kohtule esitanud taotluse riigilõivu osaliseks (1/2 ulatuses) tagastamiseks. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 750 krooni /tl.43/, millest ½ moodustab 3 75 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 375 krooni.

A.Kaldma kohtunik 30.07.2009.a.