Legislator Case Law & Legislation
2-09-18267/15 AI generated

2-09-18267/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-09-18267/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt sündis poolte kooselust 14.08.2002 tütar J.K.. 12.11.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-2101 määrati hageja ja kostja ühise tütre J.K. elukohaks tema ema, st hageja J.K. elukoht. Kohtumäärus jõustus 17.12.2008. Poolte ühine tütar J.K. elab hageja juures ning on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Arvestades asjaolu, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates tsiviilasjas nr 2-07-2101 kohtumääruse jõustumisest, palub hageja elatise kostjalt välja mõista alates 17.12.2008 summas 2 175 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-09-18267/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1.4 Kui kostja ei täida kompromissitingimusi, on hagejal õigus pöörata oma nõue kostja vastu sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 1).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Resolutsioon

1. Kinnitada pooltevaheline kompromiss, mille kohaselt: 1.1 Kostja L.K. kohustub tasuma hageja J.K. kasuks tütre J.K. (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatist alates 01.08.2009 igakuiselt 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, kuni tütre J.K. täisealiseks saamiseni so kuni 14.08.2020. 1.2 Hageja J.K. loobub elatise võlgnevuse nõudest ajavahemiku 17.12.2008 kuni juuli 2009 eest. 1.3 Pooled loevad elatise võlgnevuseks 1 (ühe) kuu elatise summa 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni.

1.3.1 Elatise võlgnevus 2 175 krooni liidetakse igakuiselt makstavalt elatisele 6- kuulisel perioodil 16. septembrist 2009 kuni 15. märtsini 2010, s o alates kohtumääruse tegemisest 6 kuu jooksul

1.3.2 Kostja L.K. tasub alates augustikuust elatist ja elatise võlga alljärgnevalt: augustikuus 2009 elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni, septembrikuus 2009 elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja elatise võlga 181 (üks sada kaheksakümmend üks) krooni ja 25 senti, kokku 2356 (kaks tuhat kolmsada viiskümmend kuus) krooni ja 25 senti, oktoobrikuust 2009 kuni veebruarikuuni 2010 elatist igakuiselt 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja elatise võlga igakuiselt 362 (kolmsada kuuskümmend kaks) krooni ja 50 senti, so igakuiselt kokku 2537 (kaks tuhat viissada kolmkümmend seitse) krooni ja 50 senti; märtsikuus 2010 elatist 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ja elatise võlga 181 (ükssada kaheksakümmend üks) krooni ja 25 senti, so kokku 2356 (kaks Kohtuasja number 2-09-18267 Määruse tegemise aeg ja koht

16. september 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J.K. hagi L.K.i vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine / Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

02. september 2009

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

J.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

Roman Golovenko (volikirja alusel)

L.K. (IK xxx, elukoht: xxx)

tuhat kolmsada viiskümmend kuus) krooni ja 25 senti. Alates aprillikuust 2010 igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre J.K. täisealiseks saamiseni, so kuni 14.08.2020 või kuni vanema varalise seisundi muutumiseni.

1.4 Kui kostja ei täida kompromissitingimusi, on hagejal õigus pöörata oma nõue kostja vastu sundtäitmisele (TMS § 2 lg 1 p 1).

1.5 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus J.K. hagis L.K.i vastu elatise nõudes.

3. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 16.09.2009 kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

1. Hagiavalduse (tl 1-2) kohaselt sündis poolte kooselust 14.08.2002 tütar J.K.. 12.11.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-2101 määrati hageja ja kostja ühise tütre J.K. elukohaks tema ema, st hageja J.K. elukoht. Kohtumäärus jõustus 17.12.2008. Poolte ühine tütar J.K. elab hageja juures ning on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Arvestades asjaolu, et kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust alates tsiviilasjas nr 2-07-2101 kohtumääruse jõustumisest, palub hageja elatise kostjalt välja mõista alates 17.12.2008 summas 2 175 krooni.

2. 07. mai 2009 määrusega (tl 26-27) rahuldas kohus J.K. taotluse hagi tagamiseks ja kohustas L.K.it tasuma menetlus ajal hagejale elatist lapse ülalpidamiseks alates 06. maist 2009 kuni kohtumenetluse lõppemiseni igakuiselt miinimummääras so summas 2 175 krooni.

3. Kostja esitas 13.05.2009 vastuse J.K. hagile (tl 30-37). Kostja tunnistab hagi osaliselt ning on nõus tasuma elatist summas 1 800 krooni. Kostja väidab, et on alates kohtumääruse (millega määrati lapse elukohaks ema elukoht) jõustumisest täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Lisaks poolte ühisele lapsele on kostja ülalpidamisel 15.07.2008 sündinud poeg uuest abielust. Kostja tugineb PkS § 61 lg 5, mille kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära juhul kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja lisab kirjalikule vastusele kalkulatsiooni, mille kohaselt on teise lapse kulud ühes kuus

6 095 krooni, kuna abikaasa sissetuleku moodustab üksnes lapsetoetus. Kostja leiab, et arvestades kostja uue perekonna igakuiseid kulusid, ei jätku kostjal juhul kui elatis mõistetakse hageja kasuks välja miinimumsuuruses, vahendeid teise lapse ülalpidamiseks. Kostja on nõus tasuma elatist iga kuu 1 800 krooni

4. Kohtuistungil 02. septembril 2009 (tl 51-57) saavutasid pooled kompromissi alljärgnevatel tingimustel:

- kostja tasub hagejale kasuks elatist tütre J. K. ülalpidamiseks igakuiselt 2 175 kuus alates augustist 2009;

- pooled loevad elatise võlgnevuseks ühe kuu makse (so 2 175 krooni), mille kostja tasub hagejale osade kaupa jagatuna kuueks võrdeks osaks 362,50 krooni kuue kuul jooksul. 362,50 krooni liidetakse igakuisele elatisele. Kostja tasub elatist hagejale ajavahemikul august 2009-jaanuar 2010 ( kaasaarvatud) summas 2 537,50 krooni, edasi alates veebruar 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 2 175 krooni;

- hageja loobub elatise võlgnevuse nõudest ajavahemiku 17.12.2008 kuni juuli 2009 eest, kuna ajavahemikul mai – juuli 2009 tasus kostja elatist vabatahtlikult ning hagejale määrati otsusega nr KE0058 elatisabi kogusummas 4 500 krooni (tl 56), mis tuleb kostjal riigile hüvitada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

7. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

8. Pooled saavutasid kohtuistungil 02.09.2009 kompromissi, mille tingimused kanti kohtuistungi protokolli (TsMS § 430 lg 2).

Kohtuistungil sõlmitud kompromissi kohaselt tasub kostja L.K. elatist 2 175 krooni kuus alates augustist 2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kuni võlgnevuse (2 175 krooni) tasumiseni maksab kostja kuus kuud (august 2009-jaanuar 2010) elatist summas 2 537, 50 krooni kuus.

9. Kohus leiab, et kompromiss ei ole vastuolus headuse kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi (TsMS § 430 lg 3)

10. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks.

11. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

12. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 432 § 433, kinnitab kohus pooltevahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

Menetluskulude jaotus

13. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Marge Tamme Kohtunik