2-07-34866/19 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-34866

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-34866 Tsiviilasi EŠ (Š) hagi EN(N) vastu 1 199 399 krooni nõudes Menetlustoiming menetluse lõpetamine ja menetlusabi taotluse lahendamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja EŠ (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe (Advokaadibüroo Küllike Namm; Pronksi 3, 10124 Tallinn) Kostja E N (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Enno Heringson (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid; Tornimäe 5, 10145 Tallinn) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada EŠ ja EN vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1 E N tasub EŠ 300 000 Eesti krooni terviklikult hiljemalt 30.09.2009. a EŠ kontole nr 1104148126. 1.2.Käesoleva määruse resolutsiooni punktis 1.1 nimetatud kohustuse nõuetekohase täitmise järgselt puuduvad EŠ EN vastu mistahes varalised või mittevaralised nõuded. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-34866. 3. Rahuldada EŠ taotlus menetlusabi saamiseks. 4. Vabastada EŠ menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest summas 41 250 krooni. 5. Jätta rahuldamata EŠ taotlus riigilõivu 500 krooni tagastamiseks. 6. Saata kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib osas, millega kohus kinnitas poolte vahelise kompromissi, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi andmise määruse peale võivad menetlusabi taotleja või saaja ja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest.

2-07-34866

ASJAOLUD 1. 12.09.2007. a esitas EŠ Harju Maakohtule hagiavalduse EN vastu 1 199 399 krooni väljamõistmiseks. 2. Koos hagioavaldusega esitas EŠ kohtule menetlusabi taotluse, paludes vabastada ennast riigilõivust täies ulatuses hagiavalduse esitamisel. 18.09.2007. a määrusega rahuldas kohus EŠ taotluse menetlusabi saamiseks ja määras vabastada ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. 3. 28.05.2008. a määrusega rahuldas Harju Maakohus EN taotluse vaheotsuse tegemiseks ning tuvastas, et EN vastutus EŠ ees seoses EŠ tegevusega EN kinnistu parandamisel tuleneb käsundita asjaajamise õigusest. 01.07.2008. a esitas EŠ Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 28.05.2008. a vaheotsusele ning palus tuvastada, et EN vastutus EŠ ees seoses EŠ tegevusega EN kinnistu parendamisel tuleneb seltsingulepingust. 09.12.2008. a kohtuotsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.05.2008. a vaheotsuse ning saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks esimese astme kohtule. 4. 02.09.2009. a esitasid pooled kohtule taotluse poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamiseks ja palusid tsiviilasjas menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Hageja palus tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p-ile 1. 5. 11.09.2009. a esitas hageja kohtule seisukoha menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas, kinnitades, et tema majanduslik seis ei ole muutunud arvestades menetlusabi taotluse esitamise ajaga ning tal ei ole võimalik tasuda menetluskulusid, mistõttu ta palub end vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 6. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. 7. TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. 18.09.2007. a määrusega rahuldas Harju Maakohus EŠ taotluse menetlusabi saamiseks, vabastades EŠ hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pooled sõlmisid kompromissi, siis peab kohus põhjendatuks jätta riigilõiv riigi tuludesse välja mõistmata ning hageja tuleb vabastada riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest täies ulatuses, so 41 250 krooni ulatuses (so kuni 31.12.2008. a kehtinud riigilõivu seaduse kohaselt riigilõivu täismäär hagilt hinnaga kuni 1 200 000 krooni). 8. Kohtule esitatud kompromissis palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 500 krooni, tuginedes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 p-ile 1. Kohus selgitab, et riigilõivu summas 1 000 krooni tasus hageja mitte hagiavalduselt vaid apellatsioonkaebuselt ning tulenevalt TsMS § 150 lg-st 3 ei tagastata avalduse läbivaatamata jätmisel või menetluse

2-07-34866

lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus EŠ taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

Kaija Kaijanen Kohtunik