3-09-1128/9 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-1128 Otsuse kuupäev 15.09.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Enn Soom ´i kaebus Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna viivistasu otsusele parkimiskorra rikkumise eest Tartu linnas nr. TA-062343 14.04.2009 ja Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna korraldusele – vaideotsus nr. 390/08.05.2009. Asja läbivaatamise kuupäev 02.09.2009 , avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Enn Soom; Vastustaja esindajad: AS Ühisteenused volitatud esindaja Martin Simmermann ja Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna liikluskorraldusteenistuse jurist Doris Reva. Resolutsioon Jätta Enn Soom kaebus haldusajas 3-09-1128 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 15.09.2009.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Enn Soom on esitanud kaebuse Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna viivistasu otsusele parkimiskorra rikkumise eest Tartu linnas nr. TA-062343 14.04.2009 ja Tartu Linnavalitsuse Linnamajanduse osakonna korraldusele – vaideotsus nr. 390/08.05.2009. Viivistasu otsusega nr. TA-062343 14.04.2009 on määratud viivistasu 480.- krooni parkimiskorra rikkumise eest seonduvalt sõiduki (Opel riiklik reg.number 158MDD) parkimisega parkimistasu maksmata. Enn Soom on parkinud nimetatud sõiduki Tartus tasulisel parkimisalal B-piirkonnas Tartu Ülikooli raamatukogu ees asuvas parklas. Enn Soom on esitanud 22.04.2009 Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnale vaide määratud viivistasu otsuse nr. TA-062343 tühistamiseks. Vaides on Enn Soom selgitanud, et sõidutas ja talutas liikumispuudega isikut Hans Pantaloni ning väljastatud on puudega inimese sõiduki parkimiskaart nr. 14012, parkimiskaart oli asetatud armatuurlauale. Vaideotsusega 08.05.2009 nr. 390 on jäetud vaie määratud viivistasu otsuse nr. TA – 062343 peale rahuldamata.

25.05.2009 on Enn Soom pöördunud halduskohtusse ning kaebuses on taotletud viivistasu otsuse nr. TA-062343 tühistamist, kohtuistungil on esitanud ka nõude – tühistada vaideotsus nr. 390/08.05.2009 täielikult. Kaebaja on märkinud, et Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 347 31.03.2009 on ta määratud hooldajaks Hans Pantalonile, kes on raske liikumispuudega, keda tuleb liikumisel talutada nii kodus kui väljaspool kodu. Kaebaja on seisukohal, et talle määratud viivistasu on tema õigusi rikkuv, kuna ta oli sunnitud sõidukiga parkima tasulisel parkimisalal selleks, et teenindada puudega isikut. Kaebaja on seisukohal, et Liiklusseaduse § 53 lg 2 peaks laienema ka sõiduki juhile, kes teenindab liikumispuudega isikut. Seega on kaebaja seisukohal, et sõidukijuhile, kes teenindab liikumispuudega isikut, peab olema tagatud vastava parkimiskaardi olemasolul avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta parkimine. Kohtuistungil väidab kaebaja, et talle ei ole selgitatud piisavalt parkimiskaardi tähendust, teda ei ole vaidemenetluse käigust teavitatud ega välja kutsutud, vastustaja on kohaldanud Liiklusseaduse sätteid kaebaja suhtes ebaõigesti ning viivistasu määramine ei ole kooskõlas hea tavaga.

Vastustaja pool taotleb jätta kaebuse täielikult rahuldamata. Vastustaja pool on seisukohal, et kaebaja suhtes kuulub rakendamisele Liiklusseaduse § 55 sätted, kuna tegemist on liikumispuudega isikut teenindava sõidukijuhiga. Nimetatud sätted ei anna õigust liikumispuudega inimest teenindavale sõidukijuhile tasuta parkimiseks avalikes tasulistes parkimiskohtades. Tasuta parkimisõigus laieneb üksnes liikumispuudega isikule endale tulenevalt Liiklusseaduse § 53 lg 2. Vastustaja on viidanud asjaolule, et parkimiskaardi tagaküljel sisaldub ühene tekst nii liikumispuudega isiku kui ka liikumispuudega inimest teenindava sõidukijuhi õiguste kohta, mis peab olema kaebajale kui sõiduki parkimiskaardi omanikule teada. Vaide lahendamisel on lähtutud nii kaebaja seletustest kui parkimiskontrolöri seletusest ning uuritud on kõiki asjaolusid, läbi on viidud kirjalik menetlus, kaebaja väljakutsumist vaidemenetluse käigus ei ole peetud vajalikuks.

Kohtu seisukohad:

Kohus asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

Tartu linna ja AS Falck Lõuna –Eesti (käesoleval hetkel ärinimi G4S Lõuna Eesti) vahel on 15.12.2005 sõlmitud haldusleping , mille kohaselt on Tartu linn andnud üle AS-le G4S Lõuna- Eesti avaliku halduse ülesande, milleks on parkimisjärelevalve teostamine, parkimistasu maksmise kontrollimine ja viivistasu otsuste tegemine. 15.12.2005 on sõlmitud Tartu linna ja AS Falck Lõuna-Eesti vahel hankelepingu, mille p. 7.1.15 kohaselt esindab Tartu linna tasulise parkimiskorra eirajatele koostatud viivistasu otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel kohtuvaidlustes AS Falck Lõuna-Eesti , uue ärinimega AS G4S Lõuna-Eesti. 30.01.2009 on Tartu linn, AS G4S Lõuna-Eesti ja AS Ühisteenused sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt alates 01.02.2009 on Lepingute pooleks AS G4S Lõuna-Eesti asemel AS Ühisteenused. AS Ühisteenused võtab AS-lt G4S Lõuna-Eesti üle kõik Lepingutes sisalduvad õigused ja kohustused.

Asja materjalide kohaselt on Enn Soom parkinud 14.04.2009 sõiduki Opel reg.nr. 158MDD Tartus tasulisele parkimisalale B-piirkonnas Tartu Ülikooli raamatukogu ees asuvas parklas. AS Ühisteenused parkimiskontrolör on märganud kella 16.06 ajal nimetatud sõidukit, millel oli parkimise algusaeg märkimata ning puudus parkimise eest parkimistasu maksmist tõendav dokument. Parkimiskontrolör on vormistanud viivistasu otsusega TA-062342 14.04.2009 viivistasu summas 480.- krooni , kuna parkimistasu on jäetud maksmata. Enn Soom on nimetatud mootorsõiduki omanik.

Enn Soom on sõidutanud nimetatud sõiduautoga liikumispuudega isikut Hans Pantaloni, kellele on Enn Soom hooldajaks määratud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna korralduse nr. 347/31.03.2009 alusel. Hans Pantalonil endal juhtimisõigus puudub, Hans Pantaloni teenindab sõidukiga liikumisel sõidukijuht Enn Soom. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused tulenevad Liiklusseaduse § 55. Nimetatud seadusesätte esimese lõike kohaselt võib liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindav sõidukijuht panna oma sõiduki esivõi tagaklaasile puudega inimese sõiduki parkimiskaardi.

Antud juhul oli väljastatud parkimiskaart kaebuse esitajale kui liikumispuudega isikut teenindava sõiduki juhile. Seega on kohus seisukohal, et kaebuse esitaja pidi olema teadlik parkimiskaardi tagaküljel trükitud informatsioonist mis kajastab Liiklusseadusest tulenevaid liikumispuudega juhi ja liikumispuudega inimest teenindava sõidukijuhi õigusi, samas on kaebuse esitajal olemas mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu peab ta olema teadlik kõigist Liiklusseaduse sätetest ja kohustatud järgima kõiki liiklusalaste õigusaktide nõudeid.

Liiklusseaduse lisas 2 on toodud liikumispuudega inimese sõiduki parkimiskaardi näidise esi-ja tagakülg. Eeltoodust lähtudes on põhjendamatu kaebaja väide, et talle ei ole selgitatud parkimiskaardi olemust. Kaebajal on olnud võimalus nimetatut lugeda Liiklusseadusest või temale väljastatud parkimiskaardi tagaküljelt. Liiklusseaduse § 55 lg 2 sätestab: Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on Liiklusseaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib:

1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;

2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust. Liiklusseaduse § 55 lg 3 sätestab: Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on Liiklusseaduse lisa 2 kohane parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.

Liiklusseaduse § 55 lg 4 sätestab: Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on Liiklusseaduse lisa 2 kohane parkimiskaart ja kes talutab liikumispuudega või pimedat inimest soovitud kohta ja tagasi, võib asulas peatuda käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimustel. Liiklusseaduse § 53 lg 2 kohaselt võib liikumispuudega juht tema kasutuses olevat sõidukit parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta. Antud juhul on kaebuses vaidlusesemeks Liiklusseaduse § 53 lg 2 sisu, mille kohaselt kaebaja tõlgendab, et ka liikumispuudega isikut teenindav isik võib tasuta parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades.

Eeltoodu alusel kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et tasuta parkimine on mõeldud nimetatud seaduse kontekstis puudega isikule endale, mitte teda teenindavale sõidukijuhile. Kaebuse esitajale nimetatud säte ei laiene ning kaebajal tuleb parkimise eest tasuda tasulisel parkimisalal. Tulenevalt Liiklusseaduse § 501 lg 1 kohaselt võib oma territooriumil kehtestada kohalik omavalitsus tasulise parkimise ala, mille piires parkimisel peab mootorsõiduki juht maksma parkimistasu. Tulenevalt Liiklusseaduse § 502 lg 1 p. 1 kohaselt teeb parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse kui parkimistasu on maksmata ning sama sätte lõige 2 kohaselt on viivistasu maksjaks mootorsõiduki omanik.

Vastavalt Tartu Linnavolikogu määrusele nr. 47 07.12.2006 § 3 on kehtestatud tasulised parkimisalad Tartu linnas B- piirkonnas ning § 6 lg 2 p. 1 kohaselt on viivistasu määr parkimistasu maksmata jätmise või parkimisaja ületamisel rohkem kuni üks tund - 480.- krooni. Seega on viivistasu summa suurus kindlaks määratud ning ei sõltu muudest asjaoludest. Parkimistasu maksmine toimub Liiklusseaduse § 501 lg 4 sätestatud korras. Vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie määratud viivistasu otsuse nr. TA-062343 peale rahuldamata. Vaie on lahendatud kirjalikus vormis, esitatud vaiet on peetud nõuetekohaseks ning vastustaja sõnutsi ei ole vaides esinenud ühtki puudust, mis oleks takistanud vaide läbivaatamist.

Seletus on võetud viivistasu otsuse määranud parkimiskontrolörilt ning vaideotsusest nähtuvalt on analüüsitud kaebaja seisukohti. Kohtu küsimusele, kas kaebaja on ise tundnud huvi asja menetlemise vastu ning kas on teinud taotlust , et teda kaasataks vaidemenetlusse, vastas kaebaja, et pole huvi tundnud asjade käigu üle ning pole taotlenud end kaasata vaidemenetlusse. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et antud juhul on vaie läbi vaadatud kirjalikus menetluses ning vaidemenetluse käigus ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi.

Kohtul puudub alus viivistasu otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning kohus loeb nii kaevatava viivistasu otsuse kui vaideotsuse õiguspäraseks. Lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik Mare Priks