2-09-14923/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-14923 1(2)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-09-14923 Tsiviilasi IV hagi G V vastu ühisvara jagamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, kompromissi kinnitamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja IV(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja Valentina Timofejeva Kostja G V (isikukood , elukoht XXX); Kostja esindaja Vladimir Kuznetsov RESOLUTSIOON

I. Kinnitada IV(hageja) ja G V (kostja) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised:

1. Pooled on kokku leppinud, et korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna registriossa XXX, aadressil XXX, kogu olmeesemetega jääb hageja ainuomandisse.

2. Sõiduauto Nissan Sanyo registreerimisnumbriga XXX jääb kostja ainuomandisse.

3. Hageja kohustub tasuma kostjale rahalist kompensatsiooni summas 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni 25. juuliks 2009, kandes raha üle kostja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank’is.

4. Kostja kohustub välja kolima korterist aadressil XXX ja välja registreerima korterist asukohaga XXX 30. juuliks 2009.

5. Pooled kinnitavad, et 13.07.2009 sõlmitud kompromisslepingu nõuetekohasel täitmisel ei ole neil teineteise vastu seoses tsiviilasja nr 2-09-14923 aluseks olevate asjaoludega ühisvara jagamise osas mistahes varalisi või mittevaralisi nõudeid ning nad kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mistahes nõudeid seoses märgitud asjaoludega.

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-14923.

III. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada I V ’le (isikukood XXX ) pool tasutud riigilõivust, s. o. 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank’is.

Tsiviilasi nr 2-09-14923 2(2) Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata.

ASJAOLUD Harju Maakohtu menetluses on IV hagi G V vastu ühisvara jagamiseks. Pooled on kohtule esitanud kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et kompromiss on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik kompromissi täita. Seega kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud riigilõivu 02.04.2009 summas 20 000 krooni ja 04.06.2009 summas 20 000 krooni, kokku seega 40 000 krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, millest 20 000 krooni kuulub tagastamisele. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, milles pooled on kompromisslepingus ka kokku leppinud. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled leppisid kokku välistada TsMS § 661 lg 4 alusel määruskaebuse esitamise õigus.

Katrin Saar Kohtunik