2-09-29276/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-29276

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-29276

Tsiviilasi

Julianus Inkasso OÜ hagi Maikki Tohu vastu 8 824,47 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 470 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553;

asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (OÜ ICE Credit

Solutions; asukoht Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Maikki Tohu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Maikki Tohu’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks 8 582,40 krooni, millest 4 470

krooni on põhivõlgnevus ja 4 112,40 krooni viivis.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Jätta menetluskulud Maikki Tohu kanda.

Välja mõista Maikki Tohu’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 2 500 krooni.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on Julianus Inkasso OÜ hagi Maikki Tohu vastu 8 824,47 krooni

(põhinõue 4 470 krooni ja viivis 4 354,47 kooni) väljamõistmiseks.

23.07.2009. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse, kohustades kostjat hiljemalt

20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatama, kas ta tunnistab hagi,

millised on vastuväited hagile ja esitama neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et

kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus.

Asja materjalidest nähtub, et kostjale on menetlusdokumendid isiklikult allkirja vastu üleandmisega

kätte toimetatud 28.07.2009. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib TsMS 407 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lõige 2).

Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Hageja on

taotlenud hagis tagaseljaotsuse tegemist ja menetluskulude väljamõistmist.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

20.02.2005. a Viasati vaatajakaardi üüri- ja abonemendilepinguga, Viasati vaatajakaardi üüri- ja

abonemendilepingu tüüptingimustega, 04.12.2008. a kostjale esitatud arvega, 14.01.2009. a nõude

loovutamise teatisega ja 14.01.2009. a võlateatisega. Samas kohus märgib, et hagiavalduse kohaselt

on võlgnetavaks summaks 4 470 krooni, millelt arvestatakse viivist 0,1 % päevas ja viivitatud päevi

on 920. Seega on hagejale võlgnetavaks viiviseks 4 112,40 krooni (4 470 × 920 × 0,1 %), mistõttu

on õiguslikult põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis summas 4 112,40 krooni.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1

p 1 ja 6 ning lg 2, § 108 lg 1 ning § 113 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega osaliselt Julianus

Inkasso OÜ hagi Maikki Tohu vastu ja mõistab Maikki Tohu’lt Julianus Inkasso OÜ kasuks välja

8 582,40 krooni (põhinõue 4 470 krooni ja viivis 4 112,40 kooni).

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi suuremas

ulatuses algsest nõudest, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 3 000 krooni, kokku seega

4 000 krooni.

Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna

hageja kasuks välja mõista riigilõiv 1 000 krooni.

TsMS § 175 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust

(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja et hageja lepingulise

esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid avalduse koostamise ja kohtusse esitamisega, peab

kohus põhjendatud õigusabi kuluks 1 500 krooni.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 2 500 krooni (1 000 + 1 500).

Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja

taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 2 500 krooni.

Kohtunik