3-08-85/41 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-85 Haldusasi OÜ Aclar kaebus tunnistada õigusvastaseks MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus valida riigihankes Russalu külakeskuse renoveerimiseks välja Timberston Ehitus OÜ hinnapakkumine Menetlusosalised Kaebuse esitaja – OÜ Aclar Vastustaja – MTÜ Russalu Külade Ühendus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Russalu Külade Ühendus apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 06.06.2008 otsus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Muuta Tallinna Halduskohtu 06.06.2008 otsust haldusasjas nr 3-08-85 selliselt, et tunnistatakse õigusvastaseks MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus valida riigihankes Russalu külakeskuse renoveerimiseks välja Timberston Ehitus OÜ hinnapakkumine. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

Jätta MTÜ Russalu Külade Ühendus apellatsioonkaebus rahuldamata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Russalu Külade Ühendus viis läbi hankemenetluse Märjamaa vallas Raplamaal Russalu külakeskuse renoveerimise II etapi tööde teostamiseks, osaledes sellega PRIA struktuurfondide

3-08-85 2(10) külade meetme projektkonkursil, ja väljastas hankel osalemiseks 7 pakkumiskutset, sh 27.10.2007 OÜ-le Aclar. Omapoolse hinnapakkumise esitas 3 pakkumiskutse saanut: OÜ Aclar, Timberston Ehitus OÜ ja Tepek Kinnisvara OÜ.

MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokollilise otsusega (kannab kuupäeva „7. nov. 2007“, tl 63) otsustati „vastavalt ehitusprojektis ettenähtule kinnitada sobivaimaks pakkumiseks“ Timberston Ehitus OÜ pakkumine.

Vastuseks OÜ Aclar 19.12.2007 järelepärimisele, miks enampakkumisel ei arvestatud OÜ Aclar hinnapakkumisega, vastas MTÜ Russalu Külade Ühendus 22.12.2007 kirjaga, et eeldas, et tagasisideks piisas telefonivestlusest, ja informeerib veelkordselt, et OÜ Aclar ei osutunud konkursil võitjaks, ning põhjendas võitjaks mitteosutumist sellega, et kuna tegemist on vana hoonega, peeti kõige usaldusväärsemaks pakkumist, mis tehti pärast hoonega põhjalikku tutvumist, ning MTÜ-l puudus kohustus valida kõige odavam pakkumine.

2. OÜ Aclar esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse riigihanke läbiviimise peale, mis halduskohtu 20.02.2008 määrusega võeti menetlusse MTÜ Russalu Külade Ühendus riigihanke Russalu külakeskuse renoveerimine „läbiviimise korra õigusvastasuse kindlakstegemise“ nõudena.

Kaebuse esitaja väitel rikuti tema õigusi seeläbi, et ei sõlmitud temaga hankelepingut, olgugi, et ta esitas õigeaegse ja nõuetekohase hinnapakkumise ja pakkus madalaimat hinda.

Hankemenetluse õigusvastasust põhjendas kaebuse esitaja järgmiselt. MTÜ Russalu Külade Ühendus ei vastanud tema pakkumisele kohe pärast konkursi tulemuste selgumist, vaid tegi seda alles pärast kaebaja järelepärimist, millele antud vastusest võib välja lugeda, et OÜ Aclar pakkus liiga madalat hinda ja hankijale „meeldis rohkem muu ettevõte“. Vastuses esitatud põhjendus, et OÜ Aclar ei käinud kohapeal objektiga tutvumas, on asjakohatu, sest pakkumiskutses objektiga kohapealset tutvumist ei nõutud ning OÜ-le Aclar oli see objekt juba eelnevalt tuttav, samuti on ta varemgi teinud sarnaseid renoveerimisja ehitustöid. Kaebaja arvates oli tegemist korruptsiooniga, kuna tema pakkumisest loobumise põhjendused olid „utoopilised“. Kaebajaga ei võetud konkursi ajal ühendust täiendavate küsimuste esitamiseks ning viivitati tulemuste teatamisega lootuses, et kaebajal läheb konkurss lihtsalt meelest ja mittetulundusühingu juhtkond saab „riisuda riigi raha“. Kohtuistungil viitas kaebaja sellele, et kuigi „hinnapakkumises“ (ilmselt pidas kaebaja silmas pakkumiskutset) oli kirjas, et pakkumise määr ei tohi ületada 900 000 kr, valiti parimaks kõige kallim pakkumine, mis eeltoodud määra ületas ning oli kaebuse esitaja pakkumisest (753 534 kr) kallim ca 350 000 kr võrra (1 091 500 kr). Pakkumiskutses ei olnud kirjas mingeid pakkumiste hindamise kriteeriume.

MTÜ Russalu Külade Ühendus palus jätta kaebus rahuldamata.

Riigihangete seaduse (RHS) § 16 lg 1 kohaselt ei olnud hankija kohustatud selles seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kuna hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta (900 000 kr) oli väiksem kui RHS § 15 lg 1 p-st 1 tulenev piirmäär 2007. a alustatud riigihangete puhul ehitustööde hankelepingu korral 190 000 eurot (2 972 854 kr). Nõutud reoveepuhasti (mida tohib kasutada jõgede ääres ning mis kannatab koormusena 40-50 inimest) hind on erinevate ehitusspetsialistide andmetel 350 000-450 000 krooni. OÜ Aclar pakkus hinnaks 89

000 krooni, mis on küll odavaim, kuid ei vasta ehitusprojektis nõutule. Sellest informeeriti OÜ-d Aclar, kes helistas enne, kui konkursi vastused olid välja saadetud, ka telefonivestluses, kus öeldi, et OÜ Aclar ei võitnud pakkumiskonkurssi. Esindaja „sai oma vastused telefoni teel ja ütles, et sellest piisab“. Kohtuistungil märkis vastustaja esindaja, et „külainimesed istusid kokku ja leidsid, et selle raha eest ei saa sellist puhastusmahutit, mida Aclar pakub“. Ta möönis, et OÜ

3-08-85 3(10) Aclar pakkumise oleks pidanud mittevastavuse tõttu tagasi lükkama. Pakkumiskutsel hinnapiiri ei olnud.

3. Tallinna Halduskohtu 06.06.2008 otsusega rahuldati kaebus ja tunnistati „MTÜ Russalu Külade Ühendus poolt oktoobris-novembris 2007. a läbi viidud Russalu külakeskuse renoveerimistööde hankemenetlus“ õigusvastaseks. MTÜ-lt Russalu Külade Ühendus mõisteti OÜ Aclar kasuks välja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 80 kr. Põhjendused:

1) Vaidlust pole selles, et MTÜ Russalu Külade Ühendus ei olnud RHS § 16 lg-st 1 tulenevalt kohustatud vaidlusaluses hankes läbi viima hankemenetlust RHS mõttes ning pidi lähtuma üksnes RHS 1. ptk-s sätestatud nõuetest, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lõikes 2 sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne. Vaidlusaluse riigihanke objektiks olnud ehitustööde hankelepingu eeldatav maksumus oli ca 900 000 krooni;

2) Et käesoleval juhul ei ole Aclar OÜ vaidlustanud MTÜ Russalu Külade Ühendus „otsust või dokumente hankemenetluse käigus“, siis ei ole tegemist RHS § 117 lg-tes 2 ja 3 nimetatud asjadega ning halduskohus on pädev kontrollima selle hankemenetluse õiguspärasust;

3) Kuna OÜ Aclar osales pakkumismenetluses, kuid tema hinnapakkumist parimaks ei tunnistatud ja temaga hankelepingut sõlmida ei kavatseta, siis võib õigusvastane hankemenetlus rikkuda tema õigusi. Kui OÜ Aclar jäi õigusvastase hankemenetluse tõttu ilma võimalusest hankeleping sõlmida ja hanke objektiks olevaid töid teostada ning sellega tulu teenida, siis ei ole välistatud kaebajal kahju tekkimine, mille hüvitamist ta saab edaspidi taotleda. Seega on OÜ-l Aclar põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks;

4) Tulenevalt RHS § 16 lg-s 1 märgitust, kontrollib kohus, kuidas on MTÜ Russalu Külade Ühendus pidanud kinni riigihanke korraldamise RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetest. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-100-06 rõhutanud, et riigihankemenetluses on täpselt kindlaksmääratud ja formaliseeritud menetlusreeglitel väga oluline roll pakkumismenetluses osalevate isikute võrdse kohtlemise eesmärgi tagamiseks. Kohtu arvates saab konkurents olla aus, pakkujad võrdselt koheldud ning hankija rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine ning mõistliku hinnaga lõpptulemus saavutatud üksnes siis, kui kõigile pakkujatele on tehtud üheselt ja arusaadavalt teatavaks pakkumismenetluse tingimused ning pakkumismenetlus ja parima pakkuja väljavalimine (selle kriteeriumid) on läbipaistev, mõistetav ja kohtulikult kontrollitav. Hankija ei ole antud juhul taganud riigihanke läbipaistvust ja kontrollitavust, mistõttu ei ole kõrvaldanud ka OÜ-l Aclar tekkinud kahtlust, et kõiki isikuid ei ole koheldud võrdselt. Samuti jääb kahtlus, kas antud juhul on tagatud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhe;

5) Vaidlust pole selles, et vastustaja käsitas kõiki kolme hinnapakkumist nõuetekohasena, kuigi vastustaja esindaja sõnul (vt istungiprotokoll tl 95) seda eraldi isegi ei kontrollitud;

6) Pakkumiskutses on märgitud küll tingimused, millele pakkumine peab vastama, kuid selles ega üheski muus dokumendis ei ole sätestatud kriteeriume, mille alusel tehakse valik parima pakkuja väljaselgitamisel, kui kõik pakkumised vastavad formaalselt pakkumiskutses nõutule. Sealhulgas ei olnud pakkumiskutses märgitud, kas ja kuidas arvestatakse parima pakkuja väljavalimisel pakkumise hinda;

7) Hindamismenetlus polnud arusaadav ega kontrollitav. Kohtule on jäänud mulje, et pakkujad ei olnud kõnealuse hanke eeldatavast või maksimaalselt lubatavast hinnast ühtemoodi ja arusaadavalt informeeritud. OÜ Aclar väiteil lähtus tema maksimumhinnast 900 000 kr, kuna temale saadetud pakkumiskutse kaaskirjas (tl 91) oli märgitud: „osaleme sellega PRIA struktuurifondide

3-08-85 4(10) külade meetme projektkonkursil, kust saame taotleda maksimum 900 000 krooni“. Et ülejäänud kuuele pakkumiskutse saanule edastatud kaaskirju ei ole kohtule esitatud, on võimatu kontrollida, millist infot neile võimaliku hinna kohta jagati. Samas kinnitas vastustaja esindaja kohtus, et

900 000 kr oli üksnes PRIA toetuse ülempiir, kuhu võivad lisanduda hankija poolsed finantseeringud eelarve piires, lisaks märkis ta, et toetuse ülempiir oli koguni 938 0000 kr (tl 95 ja pöördel). Seega jääb arusaamatuks, millise hinna piires võisid osalejad pakkumise teha, et maksimaalselt parimal viisil oleksid olnud täidetud nõutav tehniline spetsifikatsioon ning tagatud parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe. Parimaks pakkumiseks tunnistatud Timberston Ehitus OÜ pakkumine osutus tegelikult kõige kallimaks, sealjuures OÜ Aclar hinnapakkumine oli odavaim ja ainus, mis jäi talle teadaolevast maksimumhinnast (900 000 kr) allapoole – 753 534 kr koos käibemaksuga. Tepek Kinnisvara OÜ hinnapakkumine 989 335 kr koos käibemaksuga ületas samuti selle hinnapiiri. Õige on OÜ Aclar arvamus, et kui tema oleks teadnud, et hinnapakkumine võib ületada 900 000 kr, oleks ka tema võinud teha teistsuguse pakkumise;

8) Ka muud kriteeriumid peale hinna jäävad arusaamatuks ja kontrollimatuks. RHS § 37 lg-s 2 nõutavat riigihanke aruannet kohtule ei ole esitatud. Nii ei ole mõistetav, mis osas „vastavalt ehitusprojektis ettenähtule“ oli „sobivaimaks“ pakkumiseks Timberston Ehitus OÜ pakkumine. MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse 07.11.2007 koosoleku protokoll arutluse käiku ja otsuse tegemise motiive ei kajasta. Väidetavalt öelnud projekteerija otsuse langetajatele, et OÜ Aclar reoveepuhasti ei vasta nõuetele, mis kehtivad jõe kaitsetsoonis, ja et niisugust maja vastu ei võeta, ning juhatus usaldas teda. Neid motiive ei ole võimalik aga kontrollida, kuna väide vastuolust projektiga on umbmäärane ja sellekohased argumendid kajastamata;

9) Vähemalt kaebuse esitajale ei jagatud ka pärast pakkumise tulemuste kinnitamist kohest ja üheselt mõistetavat korrektses vormis informatsiooni. Nii on OÜ Aclar pidanud 19.12.2007 pöörduma vastustaja poole pretensiooniga, et talle pole antud tagasisidet ja vastust, miks pakkumisel ei arvestatud OÜ Aclar hinnapakkumist. Sellele pöördumisele 22.12.2007 antud vastus kinnitab, et kuni nimetatud ajani ei olnud vähemalt kaebajat kirjalikult informeeritud pakkumiskonkursi tulemustest. Kuidas oli olukord teiste pakkujatega, ei ole kontrollitav;

10) MTÜ Russalu Külade Ühendus vastusest kaebajale nähtuvad valiku tegemise teatavad kriteeriumid, mis enne ei olnud teada ega kuskil ka kehtestatud ega pakkujatele võrdsetel alustel teatavaks tehtud – hankijal kohustuse puudumine valida odavaim pakkumine ja pakkuja kohustus tutvuda renoveeritava hoonega. On selge, et niisugustel asjassepuutuvatele isikutele eelnevalt teatavaks tegemata jäetud ja arusaamatutel alustel läbiviidud hindamine ei ole läbipaistev ega õiguspärane. Et objektiga kohapeal tutvumist peeti millegipärast oluliseks (kuigi pakkujale võis objekt olla juba varasemast tuttav), nähtub ka põllumajandusministri 10.10.2007 määruse nr 122 „Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 8 alusel esitatud taotlusest PRIA-le. Taotluse lahtris „Valitud parima hinnapakkumise põhjendus, kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumist“ on märgitud, et Timberston Ehitus OÜ tutvus ainsana objektiga kohapeal. Võitja plussiks on millegipärast peetud ka asjaolu, et tema pakutud hind kehtib kuni juunini 2009, samas pidigi pakkumiskutse järgi kõigi pakkujate hind jääma jõusse kuni 31.05.2009, mis teeb sama välja. Täiesti arusaamatuks jäävad ka muud põhjendused. Kõigepealt „Aclar OÜ-l oli planeeritud oluliselt väiksema võimsusega biopuhasti kui ehitusprojektis on ette nähtud“, mis on mõistetamatu, arvestades samas taotluses lahtri „Esitatud hinnapakkumised“ p-s 6 tehtud märkust, et OÜ Aclar hinnapakkumine vastas pakkumise lisas toodud tehnilistele tingimustele, nagu kõigi kolme pakkuja pakkumised. Asjakohatu on ka Tepek Kinnisvara OÜ hinnapakkumise kohta tehtud etteheide, et ta olevat planeerinud liiga väikese summa siseruumide remondiks, kuna selle summa eest ei ole väidetavalt võimalik töid teostada. Esiteks ei ole kontrollitav, millel põhineb selline arvamus, ja teiseks, kui pakkuja on võtnud endale kohustuse niisuguse hinnaga tööd teostada, siis on see te-

3-08-85 5(10) ma ettevõtlusrisk – ta on andnud lubaduse, et pakutud hind on jõus kuni 31.05.2009. Arvestades kõiki neid eri kohtades tagantjärele toodud erinevaid põhjendusi ning asjaolu, et „sobivaimaks“ tunnistati nimelt Märjamaal tegutsev äriühing (Tepek Kinnisvara OÜ tegutseb küll samuti Raplamaal, kuid Alul ja OÜ Aclar on Tallinna ettevõtja), jääb paratamatult mulje, et tegemist on otsitud põhjendustega. Tuleb nõustuda kaebaja kahtlusega, et PRIA rahade eest sooviti tööd pakkuda nn „omadele“ ning teised tuli iga hinna eest hankelepingu sõlmimisest kõrvale jätta;

11) Eeltoodud kahtlust kinnitab järgnev eriti kurioosne asjaolu. Pakkumiskutsetes on märgitud, et hinnapakkumine tuleb esitada hiljemalt 10.11.2007. MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatus kinnitas sobivaimaks pakkumiseks Timberston Ehitus OÜ pakkumise juba 07.11.2007 koosoleku protokollilise otsusega, st ajal, mil pakkumiste esitamiseks antud tähtaeg ei olnud veel möödunud ja oma hinnapakkumise oli väidetavalt teinud ainult kolm pakkujat, mis tähendab, et osa potentsiaalseid tähtaegseid pakkujaid ehk konkurente jäeti juba eos välja. Veelgi imekspandavam on see, et MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku ajaks ei olnud ükski kolmest väidetust samuti veel ametlikku hinnapakkumist teinud: „võitja“ Timberston Ehitus OÜ tegi seda päev pärast koosolekut (08.11.2007), OÜ Aclar järgmisena (09.11.2007) ja Tepek Kinnisvara OÜ koguni kolm nädalat hiljem (28.11.2007). Selline „hindamine“ sai toimuda üksnes siis, kui pakkumismenetluse tulemus oli juba eelnevalt ette ära otsustatud;

12) Kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et riigihange on läbi viidud ilmselgelt vastuolus RHS §-s

1 sätestatud seaduse eesmärgi ja §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Õigusvastase ja kontrollimatu riigihankega võidi rikkuda OÜ Aclar kui odavaima ja talle teadaolevatele nõuetele vastava hinnapakkumise teinud isiku õigusi selles menetluses, k. a. õigust hankelepingu sõlmimisele. Seega tuleb kaebus rahuldada. Et toimingu õigusvastasuse tuvastamisest ei tulene pooltele vahetult õigusi ega kohustusi ja selle puhul ei tee kohus haldusorganile ettekirjutusi, saab OÜ Aclar edaspidi oma õigusi kaitsta/taastada vastustaja vastu võimaliku kahjunõude esitamisega. Samas on kohus seisukohal, et kui MTÜ Russalu Külade Ühendus sõlmib vaatamata kohtu poolt käesolevas otsuses tuvastatule hankelepingu siiski Timberston Ehitus OÜ-ga, siis ei saa tõdeda, et ta toimiks heas usus ja heade äritavade kohaselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. MTÜ Russalu Külade Ühendus apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jäetakse kaebus rahuldamata. Apellant leiab, et kohtu järeldused on oletuslikud, kohtuotsusest ei selgu, millistele tõenditele kohus tugines ja millist seadust kohaldas. Põhjendused:

1) HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Jääb arusaamatuks, kuidas on apellant kaebuse esitaja õigusi rikkunud. Kaebaja õigusi ei riku üksnes asjaolu, et ta ei osutunud konkursil väljavalituks. Pakkumismenetluses osalemisest ei teki isikul subjektiivset õigust nõuda, et just temaga sõlmitaks leping;

2) Kaebuse esitaja pakkumine oli selgelt ebaprofessionaalne. Ehitusseaduse (EhS) § 41 lg 1 kohaselt on isikul lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga. Kaebuse esitajal puudub vastavasisuline registreering majandustegevuse registris. Seega ei vasta ta seaduses sätestatud nõuetele. See asjaolu oleks

3-08-85 6(10) võinud ehitusettevõtjast kaebajale endale olla teada ja apellandile ei saa panna selle teatavakstegemise kohustust;

3) Jääb arusaamatuks, milles seisnes õigusvastane hankemenetlus. Kuna hange ei vastanud RHS- s sätestatud riigihanke piirmäärale, ei olnud hankija kohustatud läbi viima hankemenetlust RHS mõttes. Apellant on järginud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja teinud valiku lähtuvalt parimast ja kvaliteetsemast pakkumisest, vältimaks hilisemaid hinnakorrektuure. Pakkumismenetluse tingimused on olnud kõigile üheselt selged ja arusaadavad. Kõigile pakkujaile olid pakkumiskutsest teada nõuded, millele pakkumine peab vastama. PRIA kui projekti rahastaja nõuete kohaselt võeti kolm hinnapakkumist. Pakkumiskutse on vormivaba, kuid vaatamata sellele kasutas apellant PRIA väljatöötatud pakkumiskutse blanketti, et vältida ebaselgusi. Kohustus sätestada kriteeriumid, mille alusel tehakse parim valik, puudub. Hankija õigus on valida temale kõige usaldusväärsem ja professionaalne pakkuja. Kuna tegemist on väga spetsiifiliste renoveerimistöödega, on aktsepteeritav ja tõsiseltvõetav see pakkuja, kes tunneb asja vastu huvi, tutvub olukorraga, hindab kogumis kõiki asjaolusid ja teeb siis oma pakkumise. On loogiline, et enne pakkumist vaadatakse objekt üle, seda enam, et tegemist on spetsiifiliste renoveerimistöödega. Väide, et pakkumiskutses sellist kohustust polnud, näitab ebapädevust ja asjadesse ükskõikset suhtumist. Vastutades projekti õnnestumise eest ja arvestades majanduslikku situatsiooni, kus paljud ehitusettevõtted on suurtes raskustes, on apellant teinud parima valiku;

4) Kohtuotsuses märgitud apellandi juhatuse protokolli kuu on eksitus, koosolek toimus 12., mitte 11. kuul, mis ilmneb ka asjade kulgemisest. Et tegemist on eksitusega, saanuks aru iga loogiliselt asja käsitlenu. On ebaloogiline ja mõeldamatu, et enne hinnapakkumise lõpptähtaega tehakse otsus.

5. OÜ Aclar palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

1) Ebaõige on apellandi väide, et tal puudus vajadus järgida riigihanke nõudeid. Kuigi ei tulnud täpselt järgida riigihangete seaduses sätestatud protseduuri, tuli seadust siiski järgida. Selle asemel soovis apellant „jagada preemiaid oma lähedastele“;

2) Apellant esitab uue väite kaebuse esitajal „tegevusloa“ puudumisest antud valdkonnas. Halduskohtus möönis apellant, et OÜ Aclar hinnapakkumine tunnistati konkursil nõuetele vastavaks. Seetõttu tuleb uus väide jätta tähelepanuta. Konkursi võitmisel oleks OÜ Aclar „vajaliku tegevusloa“ ka hankinud, mis tegelikult poleks olnud vajalik, kuna tööd oleks teostatud alltöövõtjate poolt, kellel olid „litsentsid“ antud tööde teostamiseks;

3) Apellatsioonkaebuses lükatakse otsesõnu ümber ainult üks halduskohtu otsuses mainitud rikkumistest, otsuse ennetähtaegne langetamine. Ka selles osas võivad apellatsioonkaebuse väited olla valed.

6. MTÜ Russalu Külade Ühendus märgib OÜ Aclar vastuväidete kohta, et ei nõustu sellega, nagu apellant justkui tunnistaks enda rikkumisi. Tõendamata ja pahatahtlik on väide „preemiate jagamisest lähedastele“. Täiesti ebaprofessionaalne on väide, et konkursi võitmisel oleks kaebuse esitaja nõutava registreeringu hankinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

3-08-85 7(10)

7. Halduskohus, tunnistades õigusvastaseks „oktoobris-novembris 2007. a läbi viidud Russalu külakeskuse renoveerimistööde hankemenetluse“, pole vastuolus HKMS § 11 lg 1 p-ga 3 kindlaks teinud kaebuse eset.

HKMS § 4, § 6 lg 2 ja lg 3 p 1 ning § 10 lg 2 p 2 kohaselt saab kaebuse esemeks olla konkreetne haldusakt või toiming, mida halduskohtul on HKMS § 26 lg 1 p 3 alusel õigus tunnistada õigusvastaseks. Selliseks toiminguks võib olla ka menetlustoiming hankevm menetluses, kui isikul on sellise toimingu peale kaebeõigus. Ka RHS § 117 lg 2 kohaselt saab vaidlustuse esemeks (sõltumata sellest, kas tegemist on sama seaduse §-s 16 nimetatud hankega või mitte) olla konkreetne hankija „dokument või otsus“. Seetõttu on kohtuotsuse resolutsioon ebatäpne. Samuti on sedavõrd lai tuvastus sisuliselt ebaõige, sest kui tegemist ei ole just olukorraga, kus menetluse läbiviijal puudus menetluse läbiviimiseks pädevus, saab praktikas vaevalt juhtuda, et õigusvastane on kõik menetluse läbiviimisel tehtu. Lisaks ei saa kaebuse esitajal olla põhjendatud huvi iga hankemenetluse toimingu või dokumendi õigusvastasuse tuvastamise suhtes, kui see toiming või dokument ei rikkunud tema õigusi hankemenetluse lõpptulemusest sõltumatult.

8. Käesoleval juhul võib asja materjalidest nähtuvalt olla võimalik kõnelda kaebuse esitaja õiguste rikkumisest menetluse tulemusel tehtud hankija otsusega „kinnitada sobivaimaks pakkumiseks“ Timberston Ehitus OÜ pakkumine, sest sellega otsustati sõlmida nimetatud pakkujaga hankeleping. Kaebuse väitest, et „Aclar ei saanud hanget endale, kuigi pakkus väiksemat hinda“ nähtuvalt peab kaebuse esitaja oma õiguste rikkumiseks ilmajäämist hankelepingu sõlmimise võimalusest. Seetõttu võib hankija otsust sõlmida hankeleping muu hankemenetluses osalejaga pidada esitatud tuvastamiskaebuse tegelikuks esemeks.

II

9. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi on isikul juhul, kui toiming või haldusakt rikkus isiku õigusi ja selle õigusvastasuse konstateering kohtuotsuse resolutsioonis annaks temale reaalseid eeliseid rikutud õiguse kaitsel.

10. Asjakohatu on apellandi väide, et üksnes pakkumismenetluses osalemisest ei teki isikul subjektiivset õigust nõuda, et just temaga sõlmitaks leping. Kui ei saa välistada, et õiguspäraselt läbi viidud pakkumismenetluse tulemusel oleks isikuga hankeleping sõlmitud, võis tema õigust hankelepingu sõlmimisele teise menetlusosalise pakkumise õigusvastane eelistamine rikkuda.

Apellandi väidetest ei saa järeldada, et hankelepingu sõlmimine kaebuse esitajaga oleks olnud välistatud.

11. Vaidlust ei ole selle üle, et mingeid nõudeid pakkujatele apellant vaidlusaluses hankemenetluses ei kehtestanud. Kutse (tl 41-42) hankemenetluses osaleda saatis apellant kaebuse esitajale ise. Seepärast ei välista kaebuse esitaja õiguste rikkumist apellandi uus väide, et kaebuse esitajal puudus EhS § 41 lg 1 p-s 1 nõutud registreering.

Ettevõtjal, kes soovib tegeleda EhS § 41 lg-s 1 nimetatud tegevusega, on õigus esitada majandustegevuse registrile vastav registreerimistaotlus. Majandustegevuse registri seaduse § 22 lg 1 p

1 kohaselt kannab haldusorgan registrisse ettevõtja andmed viie tööpäeva jooksul nõuetekohase registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi vajalike andmete saamise päevast arvates sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud registreerimisest keeldumise aluste puudumisel. Arvestades eeltoodud tähtaega ning seda, et kaebuse esitaja puhul ei või väita registreeringu

3-08-85 8(10) tegemisest keeldumise aluste esinemist, ei saa välistada, et kaebuse esitajal oleks hankelepingu sõlmimise ajaks olnud nõutav registreering.

12. Tuvastatud ei ole, et kaebuse esitaja hinnapakkumine (tl 45) ei vastanud pakkumiskutses toodud nõuetele.

Vaidlust pole selles, et kaebuse esitaja hinnapakkumine sisaldas kõiki pakkumiskutses nõutud andmeid.

Pakkumiskutsele lisatud kaupade ja teenuste tehnilises spetsifikatsioonis (tl 41) on p 1 all nimetatud „reoveepuhasti koos paigaldusega (40-50 in)“.

Kaebusele vastuses (tl 40) on apellant seletanud, et OÜ Aclar pakkus ehitusprojektis nõutud reoveepuhasti hinnaks 89 000 krooni, mis on küll odavaim, kuid ei vasta ehitusprojektis ettenähtud nõuetele. Investeeringutoetuse taotluses (tl 92) väidab apellant, et Aclar OÜ-l oli planeeritud oluliselt väiksema võimsusega biopuhasti kui ehitusprojektis ette nähtud; kui asendada biopuhasti hind ettenähtavaga, läheb hinnapakkumine kalleimaks. Samas dokumendis märgib apellant OÜ Aclar hinnapakkumise osas, et see vastas pakkumise lisas toodud tehnilistele tingimustele (seega järelikult siis ka pakkumise lisaks olevale ehitusprojektile). Halduskohtu istungil märgib apellandi esindaja: „Praegu ma saan aru, et oleks pidanud pakkumisi tagasi lükkama“, öeldes samas allpool: „Kõige pädevam pakkumine oli see, mille valisime. Kõik kolm on toredad pakkumised ja see, mille meie valisime, oli kõige parem“ (vt istungi protokoll tl 95 pöördel). Samal istungil seletas apellandi esindaja kohtule veel: „Projekteerija on teinud hinnakalkulatsiooni ja see on meie projekti osa ja siin on öeldud, et reoveepuhastussüsteem on 450 tuhat. Külainimesed istusid kokku ja leidsid, et sellise väikese raha eest ei saa sellist puhastusmahutit, mida Aclar pakub“ (tl 96). 22.12.2007 vastuses OÜ Aclar järelepärimisele (tl 2, 15) põhjendab apellant OÜ Aclar pakkumise mittevalimist hoopis sellega, et võitnud pakkuja pakkumine tundus usaldusväärsem, kuna tehti pärast renoveeritava hoonega põhjalikku tutvumist.

Seega on apellandi seisukohad selles, kas OÜ Aclar pakutav biopuhasti vastas oma tehnilistelt tingimustelt pakkumiskutses nõutule (oli võimeline teenindama 40-50 kasutajat), segased ja vastuolulised. Apellandi seisukohtadest võib järeldada seda, et kahtlusi kaebuse esitaja pakutava biopuhasti võimsuses äratas selle hinnapakkumises nimetatud maksumus (ilma käibemaksuta

89 000 kr). Selliseid kahtlusi pole apellant millegagi põhjendanud peale üldsõnaliste ja ebamääraste viidete pakkumiskutse lisaks oleva ehitusprojekti koostaja ja külaelanike arvamusele.

Kaebuse esitaja on väidet hinnapakkumises esitatud biopuhasti hinna tõelevastavuse kohta tõendanud biopuhasti müügiga tegelevatest ettevõtetest küsitud pakkumistega. AS Fertil pakkumises (tl 87) näidatakse reoveepuhasti (septik ja imbsüsteem) maksumuseks 4 m3 ööpäevase reoveehulgale vastava seadme puhul (septiku maht 8 m3) 41 500 kr ja 5 m3 ööpäevasele reoveehulgale vastava seadme puhul (septiku maht 10 m3) 46 500 kr (mõlemad summad ilma käibemaksuta). Wavin Estonia OÜ pakkumises (tl 88) näidatud 15 m3 mahuga septikuga biopuhasti maksumuseks näidatakse (koos käibemaksuga) 75 794,03 kr, sealjuures selgitatakse, et selline imbsüsteem on mõeldud 42-50 inimesele (tl 89). Neid tõendeid ei ole apellant millegagi ümber lükanud.

13. Ei saa öelda ka seda, et kaebuse esitaja hinnapakkumine oli teistest selgelt ebasoodsam. Kaebuse esitaja hinnapakkumine oli madalaim. Apellandi väitel ei olnud ta kohustatud sõlmima lepingut madalaima hinna pakkujaga. Kuid, nagu tuvastas halduskohus ja milles puudub ka vaidlus, ei olnud üheski hankemenetluse dokumendis sätestatud kriteeriume, mille alusel hinnatakse nõuetelevastavaid pakkumisi. Selles olukorras tuleb möönda kaebuse esitaja hinnapakkumisel edulootusi.

3-08-85 9(10)

14. Seega oli kaebuse esitaja õiguste rikkumine Timberston Ehitus OÜ pakkumise väljavalimisega võimalik.

15. Kaebuse täpsustuses (tl 23) on kaebuse esitaja märkinud, et taotleb „õigusvastasuse kindlakstegemist vastavalt HKMS § 6 lg 3 p-le 1“ ja „avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist vastavalt HKMS § 6 lg 3 p 2 Aclarile, juhul, kui Aclar kuulutatakse kohtus võitjaks.“ Halduskohus on järeldanud, et kaebuse esitaja põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel on võimalus esitada õigusvastaseks tunnistatud tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõue. Kohtupraktikas peetakse sellist huvi tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks HKMS § 7 lg 1 mõttes. Kahjunõude rahuldamise eelduste (sh kahju esinemine ja suurus, põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel) üksikasjalikum kontrollimine toimub kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel, mitte tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi hindamisel. Praegu ei saa kaebuse esitajal kahju hüvitamise nõudeõigust apellandi suhtes välistada.

16. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks.

III

17. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus Timberston Ehitus OÜ pakkumise väljavalimise otsuse õigsust. Otsus on õigusvastane, kui hankemenetluses esines rikkumisi, mis võisid mõjutada hankemenetluse tulemust.

18. Vaidlus puudub selles, et RHS § 16 lg 1 kohaselt laienesid kõnealusele hankele selle seaduse

1. ptk-s sätestatud nõuded, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted ja §

37 lg-s 2 sätestatud nõuded esitada riigihanke aruanne.

19. RHS § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutada riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus.

Riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks on oluline, et pakkumisi võrreldakse menetluse alguses kindlaks määratud ja menetluses osalejatele teadaolevate objektiivsete kriteeriumide alusel. See võimaldab aru saada, kuidas on hankija pakkumisi võrrelnud, ja kontrollida, kas ta tegi seda õigesti. Kui pakkumiste hindamine ei ole läbipaistev ega kontrollitav, ei ole reeglina võimalik veenduda ka selles, et saavutatud on parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe.

20. Nagu eelpool viidatud (vt käesoleva otsuse p 13), ei ole hankija vaidlusaluses hankes üheski hankemenetluse dokumendis sätestatud kriteeriume, mille alusel hinnatakse nõuetelevastavaid pakkumisi. Hankija väitel ei olnud ta kohustatud sõlmima lepingut madalaimat hinda pakkunuga, kuid hankija ei ole välja toonud muid pakkumise hindamise kriteeriume ja näidanud nende osatähtsust. Selline toimimine ei ole kooskõlas riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.

21. Hinnapakkumiste võrdlemise tulemusel valiti vaidlusaluses hankes välja kõige kallim hinnapakkumine, sealjuures oli selle hinnavahe odavaimaga võrreldes oluline. Valiku aluseks olnud kaalutlused toodi välja alles pärast parima pakkumise väljavalimist. Sellekohased hankija põhjendused on osutunud paljasõnalisteks ja ebajärjekindlateks, mistõttu nad ei ole veenvad. Väljavalitud pakkumise eelistamist kaebuse esitaja omale on hankija põhjendanud erinevalt, sealjuu-

3-08-85 10(10) res on põhistamata hankija väide, et kaebuse esitaja hinnapakkumises näidatud hinna eest ei oleks olnud võimalik hankida hinnapakkumises näidatud tingimustele vastavat seadet (vt käesoleva otsuse p 12). Selline olukord tekitab kahtlust, et tegemist on ühe pakkuja teistele eelistamise tagantjärgi otsitud põhjendustega. Seetõttu ei saa välistada, et läbipaistvas ja kontrollitavas menetluses oleks hanke lõpptulemus olnud teistsugune.

22. Eeltoodud põhjendustel on MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus kinnitada „sobivaimaks pakkumiseks“ Timberston Ehitus OÜ pakkumine õigusvastane.

IV

23. Käesoleva otsuse p-des 7 ja 8 toodud põhjendustel muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et õigusvastaseks tunnistatakse MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus valida riigihankes Russalu külakeskuse renoveerimiseks välja Timberston Ehitus OÜ hinnapakkumine. Muudel käesoleva otsuse põhjendustel jääb apellatsioonkaebus siiski rahuldamata.

24. Apellatsioonkaebuses taotletakse menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes seisnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivus 80 kr. Et ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub HKMS § 92 lg 1 kohaselt alus apellandi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt.

Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus