2-08-90707/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-90707

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2009. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-08-90707

Tsiviilasi

AS EMT

hagi

Margus

Peets

vastu

4 813,58

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 407,29 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16,

19095 Tallinn);

-

hageja esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

-

kostja Margus Peets

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Margus Peets’ilt AS EMT kasuks 4 813,58 krooni, millest 2 407,29 krooni on

põhivõlgnevus ja 2 406,29 krooni viivis.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

Jätta menetluskulud Margus Peets’i kanda.

Välja mõista Margus Peets’ilt AS EMT kasuks menetluskulud 1 300 krooni.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile

ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui

vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata

jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2).

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1,

§ 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on AS EMT hagi Margus Peets’i vastu 4 813,58 krooni (põhinõue

2 407,29 krooni ja viivise nõue 2 406,29 krooni) väljamõistmiseks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte

avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.2009. a. Muu hulgas kohustas kohus kostjat

dokumendi väljavõttes väljaandes Ametlikud Teadaanded vastama hagile neljateistkümne

(14) päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates, hoiatades samas, et kui kostja kohtule

nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõike 1 punkti 1 ja lõike 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid kostjale avalikult kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

10.09.2009. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks juhul, kui kostja ei

vasta hagile tähtaegselt kohtu määratud tähtaja jooksul, ja menetluskulude kindlaksmääramiseks

koos kulude jaotusega. Ühtlasi taotleb hageja, et kostja tasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist.

TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib teha

kohtuistungit pidamata.

Kohus on teinud kindlaks, et käesoleval juhul ei esine TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud piiranguid.

Vastavalt TsMS § 444 lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus jätab TsMS § 444 lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud

17.01.2001. a ja 07.06.2001. a liitumislepingutega, 31.07.2001. a, 31.08.2001. a ja 30.09.2001. a

kostjale esitatud arvetega, 15.10.2001. a võlanõudega ja väljavõttega EMT teenuste kasutamise

eeskirjadest.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja

rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 ning tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 190

lg 1, § 191 lg 1 ja § 192, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Margus Peets’i vastu

4 813,58 krooni nõudes.

Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata

täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 250 krooni, menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni ja hageja esindaja õigusabi kulu 2 500 krooni, kokku seega

3 100 krooni.

Menetluskuluks TsMS § 138 lõike 1 järgi on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (esindaja kulud).

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 600 krooni (250 + 250 + 100).

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja

keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud

suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga, mida kasutatakse

korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades nõude suurust

(hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja

sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab

kohus põhjendatud õigusabi kuluks 700 krooni.

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 1 300 krooni (600 + 700).

Eeltoodut arvesse võttes kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lõike 3 alusel hageja

taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 1 300 krooni.

TsMS § 178 lõikes 1 on sätestatud, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

Kohtunik