3-09-355/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2009, Tartu Haldusasja number 3-09-355 Haldusasi M.K. i kaebus Viru Vangla direktori 30. septembri 2008. a käskkirja nr 1425-KP tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.K. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja M.K. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta M.K. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 30. septembri 2008. a käskkirjaga nr 1425-KP karistati kinnipeetav M.K. i distsiplinaarkorras vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p-de 8.1.1, 8.1.3 ja 8.1.6 sätestatud nõuete rikkumise eest 10 ööpäeva pikkuse kartseriga. Käskkirja kohaselt pani M.K. toime distsipliinirikkumise, mis seisnes selles, et ta tagus 30. augustil 2008. a Viru Vangla peahoone eluosakonnas P-2 kartserikambris nr 1287 viibides kella 12 ajal rusikaga vastu kambri akent ning valvuri korralduse peale lõpetada rikkumine vastas, et kuna ta ei saanud arsti juurde, siis lõhub ta kambri akna ära. Samuti ütles M.K. valvuritele vene keeles, et nad ennast tema kambrist ära koristaks.

M.K. esitas 1. oktoobril 2008 vaide vangla direktori 30. septembri 2008. a käskkirja nr 1425- KP tühistamiseks. Justiitsministeeriumi 9. veebruari 2009. a vaideotsusega nr 11- 7/4248 jäeti vaie rahuldamata.

3-09-355

2 2. M.K. esitas 16. veebruaril 2009 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla direktori 30. septembri 2008. a käskkiri nr 1425-KP tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt viidi distsiplinaarmenetlus läbi kaebaja õiguste olulise rikkumisega, mis mõjutas otsuse tegemist. Kaebajat ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolliga ja käskkirjaga. Viimased olid koostatud eesti keeles, mida kaebaja ei valda, tõlget vene keelde kaebajale ei võimaldatud. Käskkirjas on ebaõigesti märgitud, et korrapidaja tegi kaebajale ettepaneku seletuskirja kirjutamiseks. Korrapidajal ei ole õigust ega volitust seletust nõuda, kuna VangS § 64 lg 1 alusel viib distsiplinaarmenetluse läbi vangla direktor või tema poolt selleks volitatud isik. Menetlust läbi viinud isik ei teinud kaebajale ettepanekut selgituste andmiseks ega tutvustanud kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Käskkiri koos protokolliga toodi kaebajale üheaegselt, millega rikuti VangS § 64 lg-t 2. Enne käskkirja kättesaamist ei antud kaebajale üldse teada, et on algatatud distsiplinaarmenetlus.

3. Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: a) M.K. i distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud VangS § 64 nõudeid. Kaebajale kohaldatud kümne päeva pikkune karistus pole maksimaalne võimalik ja arvestab seega nii tema õigusrikkumise asjaolusid kui varasemat rohket karistatust. b) Valvuri poolt rikkumise päeval koostatud ettekanne kirjeldab käskkirjas märgitud ajal kartserikambris toimunut, selle kohaselt teavitati kaebajat ettekande koostamisest ja tehti ettepanek seletusi anda. Seega pidi kaebajale teada olema, et tema käitumist käsitletakse rikkumisena. Sama ettekanne ja kahe valvuri allkirjadega akt kinnitavad, et kaebaja keeldus seletusi andmast. Viru Vangla kodukorra p 25.1 kohaselt otsustab direktor distsipliinirikkumist kirjeldava ettekande ja kinnipeetava seletuse alusel, kas ta üldse algatab distsiplinaarmenetluse. Selgitamiskohustuse täitmine eeldab menetlusosalise vastavat soovi. Kaebaja pole kohtule väitnud, et ta seda avaldas ning kohtule esitatud dokumendid kinnitavad pigem vanglaametnike poolt pakutud selgitamisvõimaluste tagasilükkamist kaebaja poolt. c) Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 kehtestatu võimaldab nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist menetlusvõi vorminõuete rikkumise põhjendusel vaid juhul, kui need rikkumised mõjutasid asja otsustamist. Sama põhimõte kehtib ka halduskohtumenetluse praktikas tühistamisnõude suhtes. M.K. i distsiplinaarmenetluse materjalidest ei nähtu ühtegi sellist rikkumist, mis saanuks mõjutada karistuse määramist. Kindlasti pole selleks ka asjaolu, et distsiplinaarmenetluse dokumendid on vormistatud eesti keeles ja M.K. ile pole väljastatud nende kohta kirjalikku tõlget. Väide, et tõlke puudumise tõttu ei saanud kaebaja üldse aru, mille eest teda karistati, ei ole tõsiseltvõetav, sest juba järgmisel päeval peale käskkirja tutvustamist, on ta koostanud selge nõudega vaide ja esitanud selles seisukohti ka käskkirja sisu kohta. d) Kaebajale oli asjakohaste dokumentide suuline tõlge tagatud. Tema tuginemine põhiseaduse (PS) §-le 51 on asjakohatu, sest see sätestab küll igaühe õiguse saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt oma pöördumistele vähemrahvuse keeles vastuseid, kuid ei kohusta vormistama haldusakte ega dokumente selles keeles. Käesolevas asjas ei ole vaidlustatud muukeelsele pöördumisele antud eestikeelset vastust, ka ei kinnita miski kohtule esitatust, et Jõhvi linn, kus Viru Vangla asub, on selline paikkond, kus vähemalt pool püsielanikest on vähemusrahvusest. Kohatud on kaebuses toodud viited Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele REC(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta, sest need on üksnes soovituslikud ega saa seega kehtestada liikmesriikidele täitmiseks kohustuslikke norme.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3-09-355

3 4. M.K. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ning rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjendused: a) Halduskohus on otsuses asunud ühekülgsele positsioonile ja jätnud arvestamata, et kaebajale ei teatatud mitte midagi menetluse algatamise kohta ega antud võimalust seletusi anda. Teistes distsiplinaarmenetlustes on kaebajat alati menetluse algatamisest kirjalikult teavitatud. b) Tartu Halduskohus pole arvesse võtnud vangla sisekorraeeskirjade (VSkE) § 98 lg-t 3, mille kohaselt protokollile lisatakse kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Kaebajale toodi ühel ajal protokoll ja käskkiri karistamise kohta, mistõttu polnud tal võimalik protokolli kohta seletust anda ja kirjalikke märkusi protokolli kohta teha, sest käskkiri oli juba välja antud. c) Kaebaja pole distsiplinaarmaterjalide tõlget saanud. Kontaktisik pole tõlk. Kui Viru Vangla kontaktisikud üritavadki midagi tõlkida, siis tuleb välja segane ja seosetu jutt. Kaebaja on vaides käskkirja sisu kohta kirjutanud ühe lause, mille juures aitas teda tõlkimisel kaaskinnipeetav. d) Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik ja ei ole kohustatud eesti keelt valdama. Kui kaebajale ei esitata tõlget ja kirjalikke materjale talle arusaadavas vene keeles, siis luuakse ebavõrdne olukord, sest Eesti Vabariigi kodanikud saavad taolised dokumendid oma emakeeles ja saavad rahulikult ning kiirustamata need läbi vaadata, kaebaja aga seda teha ei saa, mis on keeleline ja rahvuslikel alustel diskrimineerimine.

5. Viru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu otsusega ja märgib lisaks: a) Kaebajat teavitati ettekande koostamisest ja talle tehti ettepanek seletusi anda. Kaebaja keeldus ise seletusi andmast. Kaebajale pidi teada olema, et tema käitumist käsitletakse rikkumisena. b) Kaebaja väited on vastuolulised. Vaidemenetluses on M.K. väitnud, et talle ei tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, apellatsioonkaebuses aga väidab, et talle toodi ühel ajal protokoll ja käskkiri. c) Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustas kaebajale vene keeles Viru Vangla esimese üksuse peaspetsialist, kelle emakeel on vene keel. Kaebaja keeldus tutvumise kohta allkirja andmast. Soovi korral saada kvalifitseeritud kirjalikku tõlget, peaks kaebaja organiseerima selle ise omal kulul. Vangla selleks kohustatud ei ole. d) Kaebaja esitas ringkonnakohtule koos apellatsioonkaebusega käskkirjade koopiad. Kaebaja ei ole põhjendanud, mis takistas tal nimetatud tõendeid varasemalt esitamast, mistõttu nendega ei tuleks arvestada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et M.K. i apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on õigesti ja põhjendatult jätnud M.K. i kaebuse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 47 lg-st 1 ja TsMS § 654 lg-st 6 ei pea ringkonnakohus vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Ringkonnakohus ei nõustu M.K. iga, et Viru Vangla ei teavitanud teda distsiplinaarmenetluse algatamisest. VangS § 64 lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi.

3-09-355

4 Distsipliinirikkumise pani M.K. toime 30. augustil 2008. Samal päeval koostas valvur U. Märks distsipliinirikkumise kohta ettekande, kus on ka märgitud, et kinnipeetavat on teavitatud ettekande tegemisest, ning et seletuskirjast kinnipeetav keeldus (tl 26). Samal päeval on koostatud ka kahe tunnistaja poolt allkirjastatud akt selle kohta, et M.K. keeldus seletuskirja andmisest (tl 27). Ringkonnakohtu hinnangul näitavad need tõendid veenvalt, et M.K. pidi olema informeeritud asjaolust, et tema käitumist käsitati distsipliinirikkumisena, ning et tema suhtes algatati distsiplinaarmenetlus. Asjaolu, et distsiplinaarmenetluse algatamise kohta ei vormistatud eraldi kirjalikku teatist, ei ole aluseks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamiseks. VangS § 64 lg 2 nõuded olid käesolevas asjas täidetud piisaval määral ka ilma selleta.

8. M.K. i arvates tuleb distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistada seetõttu, et distsiplinaarmenetluse protokoll ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri esitati talle üheaegselt.

9. VangS § 64 lg 4 kohaselt määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Vanglaametniku ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta märgitakse distsiplinaarmenetluse protokollis (VSkE § 97 lg 2 p 9). Lisaks ettepanekule karistuse kohta märgitakse distsiplinaarmenetluse protokolli ka hulk muid andmeid, mis omavad tähtsust karistuse määramisel ja mida võtab vangla direktor distsiplinaarkaristuse määramisel arvesse (VSkE § 97 lg 2 ja § 98). Seega koondab distsiplinaarmenetluse protokoll endas lähteandmeid distsiplinaarkaristuse määramiseks ning seetõttu peab protokoll olema vormistatud enne distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja vormistamist.

Muuhulgas märgitakse distsiplinaarmenetluse protokolli kinnipeetava allkiri protokolliga tutvumise kohta (VSkE § 97 lg 2 p 13) ning samuti lisatakse protokollile kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta (VSkE § 98 p 3).

Seega oleks õiguspärane ja vangistusseaduse ning vangla sisekorraeeskirjaga kooskõlas olev menetluse käik selline, et kui distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik on distsiplinaarmenetluse protokolli koostanud, siis esitab ta selle kinnipeetavale tutvumiseks ja võtab selle kohta allkirja ning lisab protokollile kinnipeetava seletuse ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Alles pärast seda otsustab vangla direktor distsiplinaarmenetluse protokolli ja selle lisade põhjal kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määramise. Niisugune menetluse käik tagab selle, et kinnipeetav saab tutvuda sellega, millises teos teda süüdistatakse, milles seisneb selle teo õigusvastasus, milliste tõenditega süütegu tõendatakse ja milline on teda ähvardav karistus ning saab soovi korral esitada protokolli suhtes seletusi ja vastuväiteid. Sisuliselt on eelkirjeldatud protokolliga tutvumise ja sellele seletuste andmise võimalus haldusmenetluses tunnustatud ärakuulamispõhimõtte konkretiseeritud väljenduseks HMS § 40.

10. Käesolevas haldusasjas toimus nii M.K. ile distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamine kui ka distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kättetoimetamine ühel päeval – 30. septembril 2008 (tl 25p ja tl 24p). M.K. on läbi kohtumenetluse kinnitanud, et protokolli tutvustati ja käskkiri anti talle üheaegselt. Viru Vangla ei ole vastu vaielnud, et need toimingud toimusid üheaegselt.

11. Ringkonnakohus leiab, et distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamine üheaegselt distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja teatavakstegemisega ei ole kooskõlas

3-09-355

5 vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja ülaltoodud regulatsiooniga ning rikub haldusmenetluses nõutavat ärakuulamise põhimõtet. Kuna distsiplinaarmenetluse protokolli kinnipeetavale tutvustamise ajaks on distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri juba vormistatud ja karistus seega määratud, siis on võimatu karistuse määramisel arvestada kinnipeetava vastuväidete ja selgitustega protokolli kohta. Samuti muutub sisutuks protokolli tutvustamine kinnipeetavale, kuna võimalikke vastuväiteid või selgitusi ei ole enam võimalik karistuse määrajal arvesse võtta. Seetõttu on distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamata jätmine enne karistuse määramise käskkirja koostamist ning selle tutvustamine alles koos karistuse määramise käskkirjaga käsitatav menetlusveana.

12. HMS §-st 58 tulenevalt ei kuulu haldusakt tühistamisele üksnes menetlusvea tõttu juhtumil, kui see menetlusviga ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ongi tegemist sellise juhtumiga, kus menetlusveast hoolimata distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri tühistamisele ei kuulu, kuna see ei võinud mõjutada asja otsustamist. Läbi kohtumenetluse on M.K. põhjendanud oma taotlust käskkirja tühistamiseks vaid menetluslike rikkumistega. Ta ei ole kohtumenetluses välja toonud, miks on talle karistuse määramine materiaalses mõttes õigusvastane. M.K. ei ole ka ära näidanud, milliseid asjaolusid jättis vangla direktor karistuse määramisel arvestamata või mis asjaolud oleksid tinginud tema karistamata jätmise või leebema karistamise. Selliseid asjaolusid ei näe ka kohus. 30. augustil 2008 toimunud distsipliinirikkumine on tõendatud, selle eest karistamine oli põhjendatud ning karistust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et käesolevas haldusasjas ei ole põhjust distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistada, kuna menetlusviga ei mõjutanud asja lõpplahendust. Ringkonnakohus ei näe võimalust, et see, kui M.K. ile oleks distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustatud varem ja oleks antud talle võimalus selgituste ja kirjalike märkuste esitamiseks, oleks tinginud teistsuguse karistuse või karistuse määramata jätmise.

13. Asjakohatud on M.K. i väited distsiplinaarkaristuse määramise õigusvastasusest põhjusel, et talle ei tõlgitud distsiplinaarmenetluse protokolli ega karistuse määramise käskkirja vene keelde. Põhiseaduse §-st 6 ja § 52 lg-st 1, Keeleseaduse § 3 lg-st 1 ning HMS § 20 lg-st 1 tulenevalt tuli nimetatud dokumendid vormistada eesti keeles. Vangistusseadusest ega ühestki teisest õigustloovast aktist ei tulene kohustust tõlkida kinnipeetavale dokumente kirjalikult vene keelde. Seetõttu on ka M.K. i nõue, et tõlkeid peaksid korraldama vastava kvalifikatsiooniga tõlgid, alusetu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole M.K. i õigused jäänud seetõttu teostamata, et vaidlusalused dokumendid vormistati eesti keeles ning et M.K. eesti keelt enda väitel ei oska. Viru Vangla kinnitusel tõlgitakse vanglas selleks, et tagada kinnipeetavatele vangla koostatud dokumentide sisust arusaamine, vanglaametnike poolt suuliselt dokumentide sisu. Kui kinnipeetavatele jääb midagi arusaamatuks, on tal võimalik esitada inspektor kontaktisikule täiendavaid küsimusi (tl 19p). Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja andis M.K. ile inspektor-kontaktisik T. Tiivas (tl 24p) ning miski ei kinnita, et M.K. ile jäeti seekord tõlge tegemata. Viru Vangla peaspetsialist-korrapidaja M. Latõšev on kinnitanud, et tutvustas distsiplinaarmenetluse protokolli M.K. ile vene keeles, mis on ka tema emakeeleks (kõrghariduse on M. Latõšev omandanud eesti keeles; tl 33). Seisukohta, et tõlked teostati, kinnitab see, et M.K. on esitanud juba järgmisel päeval vaide, millest nähtub, et M.K. pidi olema teadlik vaidlusaluste dokumentide sisust. Nii vaidles ta vaides vastu näiteks sellele, et talle anti võimalus kirjutada seletuskirja ning nimetab korrapidajate väidet vastupidise kohta valeks (tl 3, 21). Seisukoht, et M.K. oli seletuskirjast keeldunud, oli kajastatud nii

3-09-355

6 distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas kui distsiplinaarmenetluse protokollis ja seega pidi ta vaide esitamiseks neist aru saama.

14. Ka M.K. i apellatsioonkaebuses väidetakse esmajärjekorras pigem seda, et kontaktisik pole koolitatud tõlk ja et kontaktisikute tehtud tõlked ei ole kvaliteetsed, mistõttu saab M.K. i apellatsioonkaebust mõista sellena, et ta soovib endale teatud kvaliteediga tõlketeenuse võimaldamist. Nagu ülalpool märgitud, ei tulene aga sellisele soovile vastavat riigipoolset kohustust ühestki õigusaktist. Haldusasja materjalidest ei tulene, et Viru Vangla ametnike tõlked oleksid M.K. i õiguste realiseerimise jaoks ebapiisavad või eksitavad. Kui kinnipeetav ei ole rahul vanglaametnike tõlkega, on tal võimalik HMS § 21 alusel hankida ise enda kulul tõlketeenust.

15. Vajadusel tõlke võimaldamine vanglaametnike kaudu on ringkonnakohtu hinnangul kooskõlas ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse liikmesriikidele Rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p-ga 38.3, mille kohaselt tuleb keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks kasutada pädevate tõlkide abi. Ringkonnakohtul ei ole mingit alust pidada M.K. ile tehtud tõlkeid ebapädevaks.

Kuna M.K. ile oli dokumentidest arusaamise võimalus tagatud, peab ringkonnakohus asjakohatuks M.K. i väiteid isikute ebavõrdsest kohtlemisest.

16. Eeltoodust tulenevalt jääb M.K. i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2009. a otsus muutmata.

Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene