3-09-1009/42 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2009, Tallinn

Haldusasja number

3-09-1009

Haldusasi

E.-M. B.i kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse toimingute õigusvastasuse tuvastamise ja

kohustamise nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 26. augustil 2009

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: E.-M. B.

Esindaja: Eve Bluman

Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus

Esindaja: Merike Peterson

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E.-M. B.i kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse

toiming, mis seisnes E.-M. B.i arveldusarve tervikväljavõtte tutvustamises E. B.ile

ning toiming, mis seisnes E.-M. B.i pangasaladusega kaitstud andmete, mis olid

kajastatud maksuhalduri poolt ette valmistatud kolmanda isiku suuliste selgituste

protokolli vormile trükitud küsimustes, tutvustamises E. B.ile.

3. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt E.-M. B.i kasuks välja

menetluskulud 1735 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis) krooni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu

kantselei

kaudu

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonkaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule

(HkMS § 28; § 31 lg 4).

ASJAOLUD

1. 07. novembri 2008 korraldusega nr 12-2.1/36429 (tl. 84) alustas Maksu- ja Tolliameti Põhja

maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur või vastustaja) revisjoni aastatel 2005 ja 2006 FIE

E. B.i ettevõtlusest saadud tulult tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsuse

kontrollimiseks. 27. jaanuari 2009 korraldusega nr 12-2.2/1504 nõudis maksuhaldur selle

revisioni raames AS-ilt Hansapank väljavõtete esitamist E.-M. B.i nimel avatud

arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx aastatel 2005 ja 2006 sooritatud toimingutest (tl. 18).

Nõutud arvelduskonto väljavõtte esitas AS Hansapank 04. veebruaril 2009 (tl. 17).

2. 23. aprillil 2009 korraldusega nr 12-2.2/5253 (tl. 20) nõudis maksuhaldur J. P.lt, et viimane

vastaks küsimustele, kas ja missugustel tingimustel oli sõlmitud J. P. ja E. B.i vaheline

kokkulepe; kas J. P. tasus 2005. või 2006. aastal E. B.ile saadud teenuste eest ka E.-M. B.i

pangakontole ning kui tasus, siis millal ja missuguses summas ning kui J. P. tasus E. B.ile

nimetatud perioodil osutatud teenuste eest ka sularahas, siis millal ja millises summas.

Nimetatud korralduse põhjendavas osas on maksuhaldur selgitanud, et E. B. osutas 2005. ja

2006. aastal õigusabiteenuseid ning teenuste eest tasumiseks pangaülekandega on E. B.

andnud klientidele ka oma tütre E.-M. B.i pangakonto rekvisiidid. Sarnase sisuga korraldused

esitas maksuhaldur ka OÜ-le Aastaaja Reisid (tl. 21), K. L.ile (tl. 22), P. S.ile (tl. 23).

3. 07. mai 2009 korraldusega nr 12-2.2/563 (tl. 34) nõudis maksuhaldur AS-ilt SEB Pank

väljavõtete esitamist E.-M. B.i arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxxxx aastatel 2005 ja 2006

sooritatud toimingute kohta. Samal päeval on maksuhaldur sarnase sisuga korralduse (tl. 47)

esitanud ka AS-ile Nordea Finance Eesti, nõudes väljavõtet arvelduskontol nr 17000810403

sooritatud toimingute kohta.

4. 27. märtsil 2009 tutvustas maksuhaldur AS-ilt Hansapank saadud kaebuse esitaja

arvelduskonto väljavõtet E. B.ile. Samuti valmistas maksuhaldur ette kolmanda isiku suuliste

selgutuste protokolli vormil rea küsimusi (tl. 48), milles kajastusid kaebuse esitaja

arvelduskontodelt pärinevad andmed ning ka selle dokumendiga oli E. B.il võimalik

maksuhalduri ametiruumides tutvuda.

KAEBUSE EISTAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Halduskohtule esitatud kaebuses, mille kohus määras kohtuistungil läbi vaadata 07. augusti

2009 redaktsioonis (tl. 91 jj), taotleb E.-M. B., et kohus tunnistaks õigusvastaseks

maksuhalduri toimingud, mis seisnesid AS-ilt Hansapank, AS-ilt SEB Pank ja AS-ilt Nordea

Finance Eesti kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete nõudmises; AS-ilt Hansapank

saadud andmete kasutamises FIE E. B.i revisjonis, nende andmete tutvustamises E. B.ile;

kaebaja isikuandmete edastamises J. P.le, P. S.ile, OÜ-le Aastaaja Reisid ja K. L.ile ning

kaebuse esitaja eraelu puudutavate andmete edastamises E. B.ile kaebuse esitaja selgituste

protokollis. Ühtlasi taotleb kaebuse esitaja maksuhalduri kohustamist AS-ilt Hansapank, AS-

ilt SEB Pank ja AS-ilt Nordea Finance Eesti saadud kaebuse esitaja arvelduskontode

väljatrükkide hävitamiseks ning neis väljavõtetes sisalduvate andmete kasutamise lõpetamiseks

E. B.i revisjonis.

6. Esmalt leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur ei oleks tohtinud E. B.i revisjoni raames

nõuda AS-ilt Hansapank kaebuse esitaja arvelduskonto väljavõtte esitamist, kuna kaebuse

esitaja ei ole E. B.i revisjonimenetluses menetlusosaliseks. Viidates maksukorralduse seaduse

(MKS) § 59 lõikele 1 ja §-dele 60 ja 61, leiab kaebuse esitaja, et menetlusvälise isiku kohta ei

saa maksuhaldur andmeid koguda ja AS-ilt Hansapank oleks maksuhaldur võinud nõuda

andmeid E. B.i arveldusarvetel toiminud tehingute, mitte aga kaebuse esitaja arveldusarvetel

toiminud tehingute kohta. Kaebuse esitaja leiab veel, et pidades E. B.i revisjoni seisukohast

oluliseks kaebuse esitaja arveldusarvetega seotud andmeid, oleks maksuhaldur pidanud esmalt

MKS § 61 lg 2 kohaselt nõudma seda teavet E. B.ilt ning seejärel saanud pöörduda MKS § 61

lg 3 alusel kaebuse esitaja poole, mitte aga panga poole. Kaebuse esitaja hinnangul on

maksuhalduri tegevus vastuolus isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-s 6 sätestatuga ning

sellega on rikutud kaebuse esitajale põhiseaduse (PS) §-st 26 tulenevat õigust perekonna- ja

eraelu puutumatusele.

7. Mis puutub maksuhalduri poolt AS-le SEB Pank ning AS-ile Nordea Finance Eesti tehtud

korraldustesse, siis märgib kaebuse esitaja, et esitas 28. aprillil 2009 maksuhaldurile

teabenõude, milles keelas kategooriliselt oma pangakontode väljatrükkide nõudmise ning neis

sisalduvate andmete kasutamise E. B.i maksumenetluses või muul otstarbel, ent vaatamata

sellele on maksuhaldur pankadelt vastavat teavet nõudnud. Kaebuse esitaja märgib samuti, et

ta on ise E. B.i soovil andnud maksuhaldurile esitamiseks andmeid oma arveldusarvete kohta

ulatuses, mis puudutas FIE E. B.i huvides tehtud pangatoiminguid, esitades need andmed

selliselt, et ei oleks tuvastatavad kaebuse esitaja enese toimingud. Veel märgib kaebuse esitaja,

et AS-ile SEB Pank ning AS-ile Nordea Finance Eesti tehtud korraldustes on maksuhaldur

ekslikult väitnud, et on kutsunud kaebuse esitaja selgitusi andma, ent kaebuse esitaja ei

ilmunud. Liiatigi märgib kaebuse esitaja, et E. B.i alaneja sugulasena oleks tal õigus MKS § 64

lg 1 p 5 alusel mistahes selgituste andmisest keelduda. Kaebuse esitaja rõhutab, et

maksuhaldur ei nõudnud pankadelt mitte teavet E. B.i nimel tehtud toimingute kohta, vaid

kaebuse esitaja enese pangatoimingute kohta.

8. Õigusvastaseks peab kaebuse esitaja ka tema arveldusarve väljavõtte tutvustamist E. B.ile,

kuivõrd kaebuse esitaja ei soovi, et viimane omaks teavet kaebuse esitaja rahaliste vahendite ja

nende kasutamise kohta. Kaebuse esitaja hinnangul on tema arvelduskontol toiminu

hõlmatud pangasaladusega krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88 mõistes. Seejuures leiab

kaebuse esitaja, et tema arvelduskonto väljavõtte tutvustamist E. B.ile ei õigusta ka see, et E.

B. on kaebuse esitaja ema või et kaebuse esitaja on teinud oma arveldusarvetelt üksikuid

ülekandeid E. B.i eest.

9. Kolmandaks peab kaebuse esitaja õigusvastaseks seda, et maksuhaldur on edastanud tema

eraelu, panga- ja maksusaladust sisaldavaid andmeid kõrvalistele isikutele, kelleks on OÜ

Aastaaja Reisid, P. S.i, J. P. ja K. L.. Kaebuse esitaja märgib, et nimetatud isikud ei ole teinud

kaebuse esitaja arveldusarvele ülekandeid, kaebuse esitaja ei ole neile isikutele teinud mistahes

rahaülekandeid ning need isikud on kaebuse esitajale tundmatud. Kaebuse esitaja märgib, et

eelnimetatud isikutele tehtud teabe andmise korraldustes on maksuhaldur põhjendamata

avaldanud neile, et kaebuse esitaja on E. B.i tütar (delikaatsed isikuandmed IKS § 4 lg 2 p 4

alusel). Panga- ja maksusaladuse rikkumiseks peab kaebuse esitaja seda, et neis korraldustes

märgiti, et E. B. on andnud klientidele ka oma tütre E.-M. B.i pangakonto rekvisiidid ning

esitatud küsimust kas korraldustes nimetatud isikud on E.-M. B.i pangakontodele ülekandeid

teinud. Kaebuse esitaja leiab, et korraldustes nimetatud isikutel ei oleks olnud mistahes alust

teada, et mingisugused muud isikud (E. B.i õigusabikliendid) on teinud E. B.ile mõeldud

rahaülekandeid kaebuse esitaja arveldusarvele ehk teada andmeid kaebuse esitaja ja teiste

isikute vaheliste arvelduste kohta. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud isikutelt teabe

nõudmine oli tarbetu ka seetõttu, et selleks ajaks olid maksuhalduril olemas kaebuse esitaja

arveldusarvete väljavõtted ning maksuhaldur teadis, et need isikud ei ole neile arveldusarvetele

ülekandeid teinud.

10. Järgnevalt selgitab kaebuse esitaja, et 13. mail 2009 tutvustas maksuhaldur E. B.ile viimase

revisjoni käigus kogutud materjale, mille hulgas oli ka kolmanda isiku suuliste seletuste

protokoll, kus kajastusid küsimused, mille maksuhaldur ilmselt oleks soovinud esitada

kaebuse

esitajale

(vastused

puudusid),

ent

küsimustes

kajastati

kaebuse

esitaja

pangatoiminguid. Kaebuse esitaja leiab, et kuigi tema suhtes ei ole maksumenetlust alustatud,

on maksuhaldur siiski hakanud koguma andmeid kaebuse esitaja pangatoimingute kohta ning

samas on E. B.ile avaldatud pangasaladusega kaitstud kaebuse esitajat puudutavaid andmeid.

11. Viimaks märgib kaebuse esitaja, et talle teadaolevalt ei ole E. B. keeldunud maksuhaldurile

nende andmete esitamisest, mis puudutavad tema ettevõtlustegevusega seotud laekumisi, mis

kanti kaebuse esitaja arveldusarvele.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

12. Vastustaja E.-M. B.i kaebust põhjendatuks ei pea ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastustaja selgitab, et FIE E. B.i revisjoni käigus selgus, et kontrolliperioodil on ta mitmetele

klientidele osutanud õigusabi ja väljastanud arveid ning raamatupidamisdokumentide seas olid

ka OÜ-le Agio Ehitus esitatud arved, kus paluti arved tasuda kaebuse esitaja arveldusarvele

Hansapangas. Maksuhaldur märgib, et seetõttu tekkis põhjendatud kahtlus, et E. B.i

ettevõtlustulud on laekunud ka kaebuse esitaja arveldusarvele ning E. B. ei ole 2005-2006

aastate kohta kõiki ettevõtlustulusid deklareerinud. Vastustaja selgitab ka, et E. B. esitas

maksuhaldurile valikulisi väljavõtteid kaebuse esitaja pangakontost ning vastustaja leiab, et

kuivõrd see sai toimuda üksnes kooskõlastatult kaebuse esitajaga, tähendab see, et enne

kolmandalt isikult teabe nõudmist on maksuhaldur pöördunud maksukohustuslase poole.

Vastustaja märgib, et kuivõrd kaebuse esitajal on MKS § 64 lg 1 punktist 5 tulenevalt õigus

maksuhaldurile andmete esitamisest keelduda, polnud maksuhalduril otstarbekas nõuda

vastavat teavet kaebuse esitajalt. Vastustaja hinnangul on ta toiminud MKS §-des 61 ja 11

ning § 10 lõikes 3 sätestatud nõudeid järgides.

13. Ka leiab vastustaja, et õiguspärane oli AS-ilt Hansapank saadud kaebuse esitaja

arvelduskonto väljavõttel olevate andmete kasutamine E. B.i maksumenetluses ja E. B.ile

nende andmete tutvustamine. Vastustaja leiab, et MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõtte

kohaselt peab maksuhaldur maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel arvestama

ka maksusaladust sisaldavaid tõendeid ning maksusaladuse hoidmine on tagatud MKS 26

kohaselt maksuhalduri ametniku distsiplinaar- ja kriminaalvastutusega.

14. J. P.le, P. S.ile, K. L.ile ja OÜ-le Aastaaja Reisid tehtud teabe andmise korralduste kohta

selgitab vastustaja, et neis kohustati isikud andma teavet tehingutest E. B.iga ning andma

teavet, kas nad on tasunud E. B.i teenuste eest E.-M. B.i arveldusarvele või E. B.’ile sularahas.

Selline teabe nõudmine on vastustaja hinnangul MKS §-ga 61 kooskõlas, kusjuures sama

paragrahvi 3. lõike kohaselt tuleb sellises korralduses märkida, kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus, mida neis korraldustes ka tehtud on. Vastustaja märgib, et korraldustes

kolmandatele isikutele sisaldub kaebajat puudutava informatsioonina üksnes teave kaebaja

sugulusest E. B.iga ning selliste isikuandmete töötlemine on vastustaja väitel IKS § 10 lg 2 ja §

14 lg 2 p 3 kohaselt lubatud. Samas leiab vastustaja, et teave kaebuse esitaja suguluse kohta E.

B.iga ei ole käsitatav delikaatsete isikuandmetena IKS § 4 lg 2 mõistes. Vastustaja selgitab, et

mõiste “pärilikkuse infomatsioon” on informatsioon geneetiliste tegurite kohta.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja

vastastikkuses seoses, leiab, et E.-M. B.i kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Õigusvastaseks tuleb

tunnistada maksuhalduri toiming, mis seisnes kaebuse esitaja arveldusarvete tervikväljavõtete

tutvustamises E. B.ile ning toiming, mis seisnes E.-M. B.i pangasaladusega kaitstud andmete,

mis olid kajastatud maksuhalduri poolt ette valmistatud kolmanda isiku suuliste selgituste

protokolli vormile trükitud küsimustes (tl. 84), tutvustamises E. B.ile. Muus osas on kaebus

põhjendamatu ning tuleb rahuldamata jätta.

16. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur ei oleks põhimõtteliselt

tohtinud FIE E. B.i maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks läbi viidava

revisjoni raames koguda andmeid kaebuse esitaja arveldusarvete ja neil toiminud tehingute

kohta. MKS §-ist 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt peab maksuhaldur maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel arvesse võtma kõiki asjas tähtsust

omavaid asjaolusid. Selleks peab maksuhaldur need asjaolud aga esmalt tuvastama, võttes

selleks MKS §-des 60-65 sätestatud meetmeid ehk teisisõnu kogudes erinevat teavet, mis võib

maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast tähtsust omada. Sel moel kogutav teave ei

pea piirduma aga üksnes vahetult ja otseselt kontrollitava maksukohustuslasega seotud

andmetega, vaid võib hõlmata ka muid andmeid, millest on põhjendatud alust arvata, et need

võivad kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast oluliste asjaolude

kohta tõendusteavet sisaldada. Käesolevas haldusasjas 4. juunil 2009 tehtud määruses (tl. 62

jj) märkis ka Tallinna Ringkonnakohus, et maksukohustuslase majandustegevuse

kontrollimisel on paratamatu käsitleda maksukohustuslase õiguslikke, ärilisi ja muid suhteid

muude isikutega, kuna vastasel korral oleks maksuhalduril võimatu kontrollida näiteks asjaolu,

kas maksukohustuslane on varjanud maksustatava tulu saamist. Selle seisukohaga tuleb

nõustuda. Maksumenetluses ongi enamasti vaja kontrollida, ega maksukohustuslane ei ole

mingisuguseid maksustamise seisukohast olulisi asjaolusid maksuhalduri eest varjanud.

Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selles, et mõnedele oma klientidele väljastatud

arvetele on FIE E. B. märkinud, et arve tasutaks kaebuse esitaja arvelduskontole ega ka selles,

et teatud isikud on FIE E. B.i poolt osutatud teenuste eest kaebuse esitaja arveldusarvele tasu

maksnud. Sellest tekkis ja pidigi tekkima maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et lisaks

teadaolevatele juhtumitele võib olla veel teisigi sarnaseid juhtumeid ning kaebuse esitaja

arvelduskontodele võib olla laekunud FIE E. B.i maksustatavat ettevõtlustulu, mida viimane

ei ole maksuhaldurile deklareerinud. Selle põhjendatud kahtluse kontrollimiseks oli vältimatult

vajalik tutvuda kõigi kaebuse esitaja arveldusarvetel tehtud toimingutega. Kaebuse esitaja

väide, et tema suhtes ei ole kontrollimenetlust alustatud, on iseenesest õige, ent see ei välista

teda puudutavate andmete kogumist, mis on vajalikud FIE E. B.i maksukohustuste

kindlaksmääramise seisukohast oluliste asjaolude tuvastamiseks. See, et kaebuse esitaja suhtes

kontrollimenetlust algatatud ei ole, omab tähtsust vaid sel määral, et FIE E. B.i revisjoni

käigus ei saaks maksuhaldur kaebuse esitajat puudutavate andmete pinnalt asuda kontrollima

kaebuse esitaja enda maksukohustuste täitmist, vaid peab nende pinnalt kontrollima üksnes

revideeritava isiku maksukohustuste täitmist.

17. Õige ei ole ka kaebuse esitaja seisukoht, et käesoleval juhul oleks maksuhaldur pidanud,

leides, et kaebuse esitaja arveldusarvetel tehtud toimingute kontrollimine on FIE E. B.i

maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast oluline, esmalt nõudma kaebuse esitaja

arvelduskontode väljavõtteid E. B.ilt. MKS § 61 lg 2 sätestab tõepoolest, et enne kolmandalt

isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, ent kohtu

hinnangul ei saa seda sätet mõista selliselt, et mistahes andmeid, mida maksuhaldur

kontrollimiseks vajab, tuleks alati esmalt nõuda maksukohustuslase käest. MKS § 61 lg 2

eesmärgiks on, et maksuhaldur ei paneks kolmandatele isikutele (antud juhul AS-le

Hansapank) koormavaid kohustusi olukorras, kus teda huvitav teave oleks võimalik saada

otse maksukohustuslase käest ilma kolmandat isikut koormamata. Käesoleval juhul on ühelt

poolt ilmne, et E. B.il ei saanud olla vahetut juurdepääsu kaebuse esitaja arveldusarvetele ning

seetõttu ei oleks ta ise saanud vajalikke väljavõtteid esitada. Seetõttu oleks kaebuse esitaja

arvelduskontode väljavõtete nõudmine E. B.ilt mõttetu. Teisest küljest ei ole poolte vahel

vaidlust selles, et valikulisi väljavõtteid kaebuse esitaja arveldusarvetest E. B. maksuhaldurile

esitas, saades need eelnevalt kaebuse esitaja käest. Seega sisuliselt on maksuhaldur teda

huvitanud teabe saamiseks eelnevalt maksukohustuslase poole pöördunud ning E. B. on

arusaadavalt maksuhaldurile esitanud andmed nende kaebuse esitaja arvelduskontodel

toiminud tehingute kohta, mille pooleks ei ole tegelikult mitte kaebuse esitaja, vaid E. B..

Kontrollimaks seda, kas E. B.i poolt esitatud valikulised väljavõtted kajastavad kogu kaebuse

esitaja arvelduskontode kaudu toimunud FIE E. B.i majandustegevust, pidi maksuhaldur

paratamatult saama võimaluse vaadelda kaebuse esitaja arvelduskontodel tehtud toiminguid

tervikuna. Kaebuse esitaja eksib, leides, et tema arvelduskontode andmete kasutamine FIE E.

B.i maksukohustuste kindlaksmääramisel eeldaks kaebuse esitaja nõusolekut. Sellise

nõusoleku vajadust seadusest ei tulene ja see oleks ka vastuolus maksumenetluse üldise

eesmärgiga.

18. Mis puutub kaebuse esitaja väitesse, et enne krediidiasutuste poole pöördumist oleks

maksuhaldur pidanud kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtteid nõudma kaebuse esitajalt

endalt, siis selles osas on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kuivõrd kaebuse

esitajal oleks MKS § 64 lg 1 punktist 5 tulenevalt õigus teabe andmisest keelduda, siis ei olnud

tema poole pöördumine otstarbekas. MKS § 10 lõikest 3 tulenevalt peab maksuhaldur

menetluse läbi viima võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. See tähendab muuhulgas seda,

et kui teatud andmeid on põhimõtteliselt võimalik saada erinevatest allikatest, tuleb

maksuhalduril nõuda neid sealt, kust neid on kõige lihtsam saada. Käesoleval juhul leidis

maksuhaldur põhjendatult, et lihtsaim viis kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete

saamiseks on pöörduda krediidiasutuste poole.

19. Õige ei ole kaebuse esitaja seisukoht, et krediidiasutustelt tema arvelduskontode

väljavõtete nõudmisega on maksuhaldur rikkunud kaebuse esitajale PS §-st 26 ning

isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. PS §-i 26 kohaselt on isiku eraellu sekkumine

lubatud avaliku korra kaitseks. Avaliku korra kaitse tähendab kõige laiemas mõttes õiguskorra

kaitset ning see hõlmab kohtu hinnangul ka isikute maksukohustuste täitmise kontrollimist.

Isiku arvelduskontoga seotud andmed on vaieldamatult hõlmatud isiku eraeluga PS

tähenduses ning nende andmete kasutamine riivab seega iseenesest PS §-s 26 sätestatud

põhiõigust, ent tegemist pole piiramatu põhiõigusega ning käesoleval juhul on MKS §-dest 11

ja 61 seda riivet õigustav seaduslik alus. Ka isikuandmete kaitse seadusest ei tulene keeldu

koguda

isikuandmeid,

mis

on

vajalikud

mõne

muu

isiku

maksukohustuste

kindlaksmääramiseks. Kaebuse esitaja on liialt keskendunud sellele, et tema arvelduskontode

väljavõtted sisaldavad lisaks üksikutele andmeväljadele, mis on seotud FIE E. B.i tegevusega,

ka suure hulga andmeid, mis sellega kindlasti seotud ei ole. See seisukoht on ilmselt iseenesest

õige, ent sellele keskendudes eirab kaebuse esitaja täielikult maksuhalduri tegevuse eesmärki,

milleks ongi kontrollida, kas ja kui palju on FIE E. B. oma majandustegevuses kaebuse esitaja

arveldusarveid kasutanud. Kohtu hinnangul ei oleks maksuhalduril mistahes põhjust lähtuda

üksnes kas E. B.i või kaebuse esitaja poolt esitatud valikulisi väljavõtteid kaebuse esitaja

arvelduskontodelt ning pimesi uskuda, et rohkem FIE E. B.i tegevusega seotud toiminguid

kaebuse esitaja arvelduskontode kaudu tehtud ei ole. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et

maksuhalduri toimingud, mis seisnesid AS-ilt Hansapank, AS-ilt SEB Pank ning AS-ilt

Nordea Finance Eesti kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete nõudmises, olid

õiguspärased.

20. Teiseks leiab kaebuse esitaja, et maksuhaldur on õigusvastaselt võimaldanud E. B.il

tutvuda kaebuse esitaja arvelduskonto tervikväljavõttega. Selle etteheitega kohus nõustub.

Asjaolus, et E. B. tervikandmetega tutvuda sai, ei ole poolte vahel vaidlust. Kaebuse esitaja

arveldusarve väljavõttel olevad andmed on kaitstud pangasaladusega KAS § 88 lg 1 mõistes.

Selliseid andmeid võib maksuhaldur krediidiasutuselt KAS § 88 lg 5 p 4 alusel nõuda, ent

samas laieneb maksuhaldurile sama paragrahvi lõikest 7 tulenev kohustus kasutada andmeid

järelepärimises nimetatud eesmärgil ning kohustus hoida pangasaladust, kui seadusest ei

tulene teisiti. MKS § 14 lg 3 kohaselt on maksukohustuslasel õigus tutvuda maksuhalduri

poolt tema kohta kogutud andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Sellest

võrdlemisi üldsõnalisest normist ei saa teha aga järeldust, et maksukohustuslasel oleks

vääramatu õigus tutvuda mistahes andmetega, mille maksuhaldur tema kontrollimenetluses

välja nõudnud on. Olulisel kohal MKS 14 lg 3 sõnastuses on kohtu hinnangul sõnad “tema

kohta”, mis tähendab, et isikule peab võimaldama tutvuda nende andmetega, millele

maksuhaldur omistab tõendusväärtuse selle isiku maksukohuse kindlaksmääramisel.

Maksuhaldur võib kontrollimenetluses nõuda kolmandatelt isikutelt välja hulga andmeid, mis

läbitöötamisel osutuvad kontrollitava isiku maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast

tähtsusetuteks ehk mis ei anna mingisugust tõendusteavet asjaolude kohta, mis kontrollitava

isiku maksukohustust kas suurendaksid või vähendaksid. Selliste andmetega ei pea

maksukohustuslane tutvuda saama. Samas tähendab maksukohustuslasele nende andmetega

tutvumise

mittevõimaldamine

seda,

et

maksuhaldur

ei

või

maksukohustuse

kindlaksmääramisel neile andmetele tugineda ega nende põhjal mingisuguseid järeldusi teha.

Kuivõrd kaebuse esitaja arveldusarvete väljavõtetel sisalduvad andmed on pangasaladus, siis

on maksuhalduril õigus neid kaebuse esitajale tutvustada üksnes ulatuses, milles maksuhaldur

on põhjendatult seisukohal, et tegemist on andmetega maksukohustuslase kohta. See

tähendab, et E. B.il on õigus maksuhalduri poolt krediidiasutustest välja nõutud kaebuse

esitaja arveldusarvete väljavõtetega tutvuda vaid nende andmeväljade ulatuses, mille kohta

maksuhaldur asub seisukohale, et need on seotud E. B.i tegevusega ja võivad suurendada või

vähendada viimase maksukohustust. Ülejäänud andmete E. B.ile tutvustamiseks ei ole

maksuhalduril alust. MKS § 14 lõige 3 on sisuliselt sama seaduse §-s 13 sätestatud

ärakuulamispõhimõtte laiendus ning selle eesmärk on võimaldada maksukohustuslasel

tutvuda nende tõenditega, millele maksuhaldur kavatseb rajada oma seisukoha isiku

maksukohustuse osas. Tõenditega, mille maksuhaldur küll kogub, ent mis osutuvad

maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast tarbetuteks ning mis ei ole käsitatavad

maksukohustuslase kohta kogutud andmetena, ei ole maksukohustuslasel õigust MKS § 14 lg

3 alusel tutvuda. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja arveldusarve tervikväljavõtte

tutvustamine E. B.ine oli õigusvastane.

21. Mis puudutab aga kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtete ja seal sisalduvate andmete

kasutamist FIE E. B.i maksumenetluses, siis märkis kohus juba eelpool, et kaebuse esitaja

arveldusarvetel

tehtud

toimingute

kontrollimine

on

E. B.i

maksukohustuse

kindlaksmääramise seisukohast vajalik, et tuvastada, kas E. B.i ettevõtlustulud on kaebuse

esitaja arveldusarvetele laekunud või mitte. On igati loomulik, et revisjoni järelduste tegemisel

viitab ja kasutab maksuhaldur kaebuse esitaja arvelduskontode väljavõtteid vaid ulatuses,

milles ta tuvastab, et tegemist on FIE E. B.i maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast

oluliste andmetega. Kaebuse esitaja kartus, et näiteks FIE E. B.i suhtes tehtavas maksuotsuses

võidaks analüüsida kaebuse esitaja arvelduskonto väljavõttelt nähtuvaid muid andmeid, on

alusetu. Seetõttu ei ole vaidlusaluste andmete kogumine ja võimalik töötlemine E. B.i suhtes

läbi viidavas revisjonis iseenesest õigusvastane. Küll võib õigusvastane olla mõni konkreetne

toiming, näiteks eelviidatud moel andmete tutvustamine E. B.ile.

22. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et maksuhaldur on õigusvastaselt edastanud

kaebuse esitaja eraelu-, panga- ja maksusaladust puudutavaid andmeid OÜ-le Aastaaja Reisid,

P. S.ile, J. P.le ja K. L.ile. Nimetatud isikute poole on maksuhaldur MKS § 61 lg 1 alusel

pöördunud teabe saamiseks nende ja FIE E. B.i vaheliste tehingute kohta. Kuivõrd

maksuhaldurile oli teada, et E. B. on mõnedele oma klientidele teenuste eest tasumiseks

andnud kaebuse esitaja pangarekvisiidid, oli põhjendatud ka küsimuse püstitamine selle kohta,

kas need isikud on teinud E. B.i osutatud teenuste eest ka kaebuse esitaja pangakontole. Kuna

MKS § 61 lg 3 kohaselt tuleb sarnases kolmandale isikule adresseeritud korralduses näidata

ära kolmanda isiku poole pöördumise põhjus, on maksuhaldur igati õigustatult märkinud

korralduse põhjendavas osas ära asjaolu, et E. B. on andnud klientidele teenuste eest

tasumiseks kaebuse esitaja pangakonto rekvisiite. See põhjendustes sisalduv märkus selgitab

kolmandatele isikutele esitatud küsimuse tausta ja eesmärki. Kaebuse esitaja leiab ekslikult, et

nimetatud korraldustes on kolmandatele isikutele avaldatud tema panga- või maksusaladust.

Korraldustes ei ole märgitud, et mistahes isikud oleksid tegelikult E. B.i poolt osutatud

teenuste eest kaebuse esitaja pangakontole raha kandnud ning pole ka nimetatud ühtegi

konkreetset isikut, kellele oleks E. B. võinud kaebuse esitaja pangakonto rekvisiidid anda. Ka

andmeid kaebuse esitaja ja E. B.i vaheliste arvelduste kohta neist korraldustest ei nähtu.

Kohtu hinnangul ei sisalda need korraldused mistahes teavet kaebuse esitaja pangakontodel

tehtud toimingute kohta. Asjaolu, et eelnimetatud isikutelt teabe nõudmise ajal, st. 23 ja 24.

aprillil 2009 olid maksuhalduri käsutuses nii E. B.i kui kaebuse esitaja pangakontode

väljavõtted, ei muuda kolmandatelt isikutelt teabe nõudmist õigusvastaseks. Liiatigi tuleb

tähele panna, et selleks ajaks olid maksuhalduril andmed kaebuse esitaja pangakonto kohta

AS-is Hansapank, aga teadaolevalt puudusid andmed võimalike arvelduskontode kohta

muudes

krediidiasutustes,

kuivõrd

teistest

krediidiasutustest

nõudis

maksuhaldur

kontoväljavõtteid alles 07. mai 2009 korraldustega.

23. Õige on vastustaja seisukoht, et andmed isiku põlvnemise kohta ei ole IKS § 4 lg 2

punktis 4 nimetatud andmed pärilikkuse informatsiooni kohta. Samuti leiab kohus, et kaebuse

esitaja identifitseerimine kontrollitava isiku lähikondsena oli asjakohane kolmandatele isikutele

tehtud korralduste põhjendamisel, kuivõrd sisuliselt selgitab see, miks ei oleks maksuhalduril

neid andmeid otstarbekas küsida E.-M. B.ilt endalt. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse

esitaja ja E. B.i vahelise sugulussuhte kohta teabe andmine kolmandatele isikutele

adresseeritud korralduses on IKS § 10 lõike 2 kohaselt lubatav.

24. 07. augustil 2009 kohtule esitatud kaebuse uusversioonis leiab kaebuse esitaja, et

maksuhaldur on õigusvastaselt edastanud E. B.ile kaebuse esitaja eraelu puudutavaid andmeid

ettevalmistatud suuliste selgituste protokollis. Kaebuse esitaja väitel oli tegemist 7-lehelise

küsimustikuga, millest E. B.il õnnestus enda kätte saada esimesed kaks lehekülge (tl. 48).

Vastustaja ei ole kohtuistungil vastu vaielnud sellele, et selline küsimustik oli ette valmistatud

ning et E. B.il võimaldati sellega maksuhalduri ametiruumides tutvuda. Kuivõrd

ettevalmistatud küsimusi pole ühelegi isikule tegelikult esitatud ja neile ei ole keegi vastanud,

siis ei ole ettevalmistatud küsimuste näol tegemist tõendiga. Samas kajastuvad neis küsimustes

kaebuse esitaja arveldusarvete väljavõtetelt nähtuvad andmed, mis on pangasaladuseks KAS §

88 mõistes. Ei nähtu, et tegemist oleks maksukohustuslase (st. E. B.i) kohta kogutud

andmetega, millele juurdepääs tuleks talle MKS § 14 lg 3 alusel tagada. Selle, kas tegemist on

maksukohustuslase kohta käivate andmetega, peab maksuhaldur enne nende andmete

tutvustamist välja selgitama. Käesoleval juhul saaks seda, kas tegemist on andmetega, millega

E. B. peaks saama tutvuda, hinnata ilmselt siis kui neile küsimustele oleksid antud ka vastused

ning maksuhaldur saaks nende pinnalt teha mingisuguseid järeldusi E. B.i maksukohustuse

kohta. Kuniks maksuhaldur selliseid järeldusi teinud ei ole ega ole ka tuvastanud, et tegemist

on oleks E. B.i kohta käivate andmetega, on nende tutvustamine E. B.ile mittevajalik ja

õigusvastane. Asjaolu, et andmeid on kogutud E. B.i maksukohustuste täitmise

kontrollimiseks läbi viidud revisjoni raames ei anna viimasele vääramatut õigust nende

andmetega tutvuda, iseäranis kui tegemist on teise isiku kaitstud pangasaladusega.

Konkreetsete pangasaladusega kaitstud andmetega peaks E. B. tutvuda saama juhul kui

maksuhaldur

tuvastab

nende

pinnalt

mingisuguseid

E. B.i

maksukohustuse

kindlaksmääramise seisukohast olemasolevaid asjaolusid.

25. Viimaks on kaebuse esitaja kirjeldanud seda, kuidas ta oleks nõustunud andma E. B.ile

maksuhaldurile esitamise eesmärgil ise oma arvelduskontode väljavõtteid selliselt, et neist ei

oleks tuvastatud kaebuse esitaja enda pangatoimingud ning toonud välja põhjuseid, miks E. B.

sellist väljavõtet maksuhaldurile esitada ei saanud (haigestumine, pikk ravi, lähedase surm,

trauma). Poolte vahel ei ole neis asjaoludes iseenesest vaidlust, ent kohtu hinnangul ei ole

need väited vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad. Kohus kordab siinkohal

veelkord seisukohta, et kaebuse esitaja või E. B.i poolt esitatud valikulised väljavõtted kaebuse

esitaja arvelduskontodest ei oleks võimaldanud maksuhalduril kontrollida seda, kas lisaks

esitatud andmetest nähtavatele toimingutele on kaebuse esitaja arvelduskonto kaudu

toimunud ka muid E. B.iga seotud tehinguid. Seega isegi kui maksuhalduril ei olnud põhjust

arvata, et E. B. ei esita teatud väljavõtteid omal valikul, ei olnud maksuhalduril ka mistahes

põhjust arvata, et E. B. esitab või saab esitada kaebuse esitaja arvelduskontode

tervikväljavõtted kontrollitava perioodi kohta.

26. Kaebuse esitaja taotleb ka maksuhalduri kohustamist krediidiasutustelt saadud kaebuse

esitaja arveldusarvete väljavõtete hävitamiseks ning nende kasutamise keelamiseks E. B.i

maksumenetluses. Kuivõrd kohus leidis eespool, et selliste andmete kogumine iseenesest ei

ole õigusvastane, siis tuleb kohustamiskaebus jätta rahuldamata. Kui maksuhaldur tuvastab

kogutud andmete pinnalt mingisuguseid E. B.i maksukohustust suurendavaid või

vähendavaid asjaolusid, peab ta neid maksukohustuse kindlaksmääramisel arvestama.

MENETLUSKULUD

27. HkMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. HkMS § 93 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude

väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebuse

esitaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, taotledes 7000 krooni suuruse

menetluskulu väljamõistmist ning märgib, et tegemist on kuluga 19,5-tunnise mahuga

õigusabile. Kuivõrd halduskohus mõistab välja üksnes tegelikult kantud menetluskulud, siis

tuleb lugeda, et kaebuse esitaja kantud õigusabikuluks on 7000:19,5≈359 krooni ühe õigusabi

osutamisega seotud tunni eest. Muude menetluskulude kandmist menetluskulude nimekirjas

kajastatud ei ole. HkMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohus leiab, et käesoleva kohtumenetluse seisukohast asjassepuutumatud on

õigusabikulud, mis on seotud e-kirjavahetuse pidamisega pankadega (1,5 tundi) ning

määruskaebuse koostamisega (1,5 tundi). Pankadest andmete küsimine ei olnud käesoleva

kaebuse esitamiseks vajalik, määruskaebuse jättis ringkonnakohus aga rahuldamata, mistõttu

ei saa sellega seotud kulu lugeda põhjendatuks. Samuti ei pea kohus usutavaks, et nii kaebuse

ja kaebuse täpsustuse koostamise peale kulus kummalgi juhul 4 tundi. Kuivõrd kaebuse

täpsustuses korratakse suurel määral kaebuses märgitut, oleks kaebuse täpsustuse

koostamiseks kulutatud mõistlik aeg esialgse kaebuse koostamisega võrreldes kaks korda

väiksem. Seetõttu leiab kohus, et mõistlikuks õigusabi osutamise mahuks tuleb lugeda 19,5-

1,5-1,5-2=14,5 tundi. Kantud mõistlikuks õigusabikuluks seega 359*14,5=5205 krooni.

Kaebuses on esitatud kokku kuus taotlust (kohus loeb taotlused nr 1 ja nr 5 üheks taotluseks,

kuna sisulises mõttes need kattuvad). Kohus rahuldas esitatud taotlustest kaks. Seega saab

väita, et kaebus on rahuldatud 1/3 ulatuses. Eeltoodu tõttu tuleb kaebuse esitaja kasuks välja

mõista menetluskulu 1735 krooni.

Kristjan Siigur

kohtunik