2-09-22808/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-22808

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.september 2009.a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-22808 Tsiviilasi Rxxxxxx Vxxxx hagi Txxx Vxxxx vastu elatise tasumiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rxxxxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Txxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik 02.09.2009.a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Rxxxxxx Vxxxx ja Txxx Vxxxxxvahel sõlmitud ja 02.09.2009.a kohtuistungil protokollitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Txxx Vxxx kohustub maksma RxxxxxxxVxxxxxx elatist 3000 (kolm tuhat) krooni kuus alates 01.09.2009.a. 1.2. Pooled kinnitavad, et perioodil 19.05.2009.a kuni 31.08.2009.a oli elatise suuruseks 2500 krooni ja nimetatud suuruses on Txxx Vxxx oma kohustuse Rxxxxxx Vxxxxxees täitnud. 1.3. Tasumisele kuuluv elatis tuleb tasuda Rxxxxxx Vxxxx arveldusarvele 1109452286 AS-s Swedbank iga kuu 15.-daks kuupäevaks. 1.4. Txxx Vxxxxx on kohustus tasuda elatist kuni Rxxxxxx Vxxxx õpingute lõpetamiseni s.h ka katkestamiseni. Elatise suurust võib vähendada või selle tasumise lõpetada, kui Rxxxxxx Vxxx asub tööle.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-22808 menetlus Rxxxxxx Vxxxx hagi xxxx Vxxxx vastu elatise tasumiseks.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 19.05.2009.a kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palus enda kasuks välja mõista elatisena 4000 krooni. Hageja ülalpidamiseks oli varasemalt kostjalt välja mõistetud elatis hageja ema kasuks. Hageja sai täisealiseks 17.04.2009 ning jätkas õpinguid Jõgeva Ühisgümnaasiumi 11.-das klassis.

Kostja teatas kirjalikus vastuses hagile, et tunnistab nõuet osaliselt. Kostja teatel on ta tasunud hagejale alates 2009.a maist elatist 2500 krooni kuus ja on valmis nimetatud summat tasuma kuni hageja kooli lõpetab. Vaatamata kostja ettepanekule ei ole hageja pakutuga nõus olnud.

Kohtuistungil saavutasid pooled kompromissi, mis protokolliti. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja kohtumenetluse lõpetada.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus tuvastas, et hageja õpib alates 2009.a septembrist Jõgeva Täiskasvanute Keskkoolis (tõend 03.09.2009.a.), kusjuures ta on asunud uuesti õppima 11-das klassis, kuigi Jõgeva Ühisgümnaasiumi 18.05.2009.a tõendi kohaselt ta nimetatud klassis kevadel juba õppis (t lk 7). Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et kostjal on elatise tasumise kohustus vaid Rxxxxxx Vxxxx õpingute kestuse ajalkas kooli eduka lõpetamiseni 2011.a juunis või katkestamiseni. Kohus märgib ka, et täiskasvanute keskkoolis õppimine ei takista hagejal tööle asumist ja endale ise elatise teenimist. Tööle asumisest või õpingute katkestamisest on hageja kohustatud koheselt kostjale teatama, sest sellisel juhul kaotab ta elatise saamise õiguse (PrkS § 60 lg 2 ja § 61 lg 2).

Kohus selgitab, et TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kokku leppinud menetluskulude kandmises, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik