2-09-4586/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

09. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-09-4586 Balti Investeeringute Grupi Pank AS versus Rait Malk, Siiri Jürgen ja Urma Malk Hagi ese võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks Hagi hind

188 159.55 krooni Määruse tegemine eelmenetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006, Tartu) Hageja esindaja Taavi Vospert Kostjad Rait Malk (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)

Siiri Jürgen (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxx xx-x, xxxxxx xxxx, xxxxx, xxxxxxxxxxx)

Urma Malk (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxx x-x, xxxxx xxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskulude menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen tunnistavad tingimusteta Balti Investeeringute Grupi Pank AS (BIGBANK AS) nõuet summas 200 569 (kakssada tuhat viissada kuuskümmend üheksa) krooni 78 senti (millest 161 058.39 krooni tagastamata krediidisumma; 17 615.66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress,

21 895.73 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise 25. mai 2009. a seisuga) ning BIGBANK AS kantud menetluskulud summas 9 155 krooni;

1.2 Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen tasuvad BIGBANK AS-le solidaarselt kokku 209 724 (kakssada üheksa tuhat seitsesada kakskümmend neli) krooni 78 senti (millest 200 569.78 krooni moodustab võlg koos kõrvalnõuetega ja 9 155 krooni menetluskulud), hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20802460158 alljärgnevalt: 1) alates mai kuust 2009.a kuni septembri kuu 2009.a igakuiselt hiljemalt

10-ndal kuupäeval solidaarselt 5 000 (viis tuhat) krooni ning 2) võla jäägi hiljemalt 10. oktoobril 2009.a ühekordse maksena;

1.3 kui Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on BIGBANK AS-l õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks Rait Malgalt, Urma Malgalt ja Siiri Jürgenilt kohtutäituri poole;

1.4 maksete tasumisega viivitamisel tasuvad Rait Malk, Urma Malk ja Siiri Jürgen BIGBANK AS-le viivist 0,0849 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet

161 058.39 krooni. Täiendavad otsustused

2. Seoses menetlus lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel BIGBANK AS 30. jaanuaril 2009 tasutud riigilõivust (rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas; viitenumber 2900072699) 8 750 (kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni BIGBANK AS-le (pangakonto nr 1120092793 Swedbankis) märkides selgitusse: „lep nr 0802460/15kt, tsiviilasi nr 2-09-4586, riigilõivu osaline tagastamine";

2.2 saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele hagejale ja kostjatele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432);

3.2 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.3 TsMS § 661 ja kokkuleppe kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja ja kostjad on sõlminud asjas kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Sõlmitud kompromissi kohaselt kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 200 569.78 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest:

161 058.39 krooni tagastamata krediidisumma; 17 615.66 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 895.73 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise, st 25.05.2009.a seisuga; kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 9 155 krooni (millest 405 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 8 705 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust); kostjad tasuvad hagejale solidaarselt kokku

209 724.78 krooni, millest 200 569.78 krooni moodustab võlg ja 9 155 krooni menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20802460158 alljärgnevalt: 1) tasudes alates maist 2009.a kuni septembrini 2009.a igakuiselt hiljemalt 10. kuupäevaks solidaarselt 5 000 (viis tuhat) krooni; 2) tasudes võla jäägi hiljemalt 10. oktoobriks 2009.a. ühekordse maksena; kui kostja ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole; maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0.0849 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet.

Hageja on 07. juunil 2009 kohtule esitatud avalduses loobunud kompromisslepingu punktist 7, milles hageja on nõudnud kostjatelt 5% leppetrahvi kompromissi rikkumise korral. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (TsMS § 431 lg 1).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid ja kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut, on põhjendatud kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastualus TsMS § 430 lgs 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5) Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 30. jaanuaril 2009 tasutud riigilõivust 17 500 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 8 750 krooni. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 1741 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud kannab kostja. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik