2-08-92210/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-92210

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

11. september 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi Tsiviilasja hind Vambola Kransiveer hagi Maie Uiga vastu omandi väljaandmise nõudes

30 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Vambola Kransiveer, kostja Maie Uiga, kostja esindaja adv Valli Murde, OÜ Karl Saavo AB, Riia 4, 51004 Tartu. Kohtuistungi toimumise aeg

3. september 2009 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata Vambola Kransiveer hagi Maie Uiga vastu omandi väljaandmise nõudes. Jätta rahuldamata Vambola Kransiveer hagi Maie Uiga vastu kahju õigusvastase tekitamise nõudes aegumise tõttu. Kõik menetluskulud jätta Vambola Kransiveeri kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Asjaolud

28. veebruari 2002 kohtuotsusega lõpetati hageja ja kostja kaasomand Tartus, XXX 105 asuvale kinnistule. Kinnistu jäi kostja valdusesse. Kostja pidi hagejale kompensatsiooniks maksma

200 000 krooni. Hageja väitel ei toonud kaasomandi lõpetamine endaga automaatselt kaasa kohustust lõpetada kinnistu valdamine enne, kui kostja oli kompensatsiooni tasunud ja valduse lõpetamise küsimuses hagejaga kokku leppinud. 2002. aasta detsembris tõstis kostja omavoliliselt hageja valduses olnud majaosast hagejale kuuluvad asjad välja. Selle käigus kadusid väidetavalt mitmed hagejale kuuluvad asjad. Vastava nimekirja on hageja hagiavaldusele lisanud. Hageja esitas politseisse avalduse, kuid kriminaalmenetlus lõpetati. Hageja soovib, et kohus kohustaks kostjat asjad välja andma või mõistaks nende eest välja kahjuhüvitise, kui esemeid enam olemas ei ole. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väitel ei selgu hagiavaldusest hageja selgelt väljendatud nõue. Kostja väitel ei elanud hageja ise ruumides, millest tema asjad väidetavalt välja tõsteti. Ruumides elasid üürnikud. Pole usutav, et hageja hoidis välja üüritud ruumides väärtuslikke asju. Kostja püüdis hagejaga korduvalt saavutada kokkulepet asjade äraviimise osas. 9. ja 10. detsembril 2002 viis hageja osa asju ära ning ülejäänu kohta ütles, et see on prügi, mida tal vaja ei lähe. See nähtub ka hageja algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest. Lisaks taotleb kostja asjas aegumise kohaldamist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 3. lause kohaselt kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Seega võtab kohus kõigepealt seisukoha hagi aegumise osas. Hageja nõuab kostjalt asjade väljaandmist ja kahjuhüvitist. Nende nõuete aegumistähtajad on erinevad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 155 lg 2 kohaselt omandiõigusest tulenev väljaandmisnõue omavolilise valdaja vastu ei aegu. Kohus on seisukohal, et asjade väljaandmisnõue ei ole aegunud.

TsÜS § 150 lg 1 kohaselt on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja sai kahjust ja kahju põhjustanud isikust teada detsembris 2002. Hagi esitati 31. detsembril 2008.Kostja esindaja taotleb aegumise kohaldamist. Kahjuhüvitise nõue on aegunud. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja on XXX 105, Tartus asuvas, hagejale kuulunud majaosas olnud asjade omanik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 82 lg 1 kohaselt peab omanik vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kostja väitel ei ole tema valduses ühtegi hagejale kuuluvat asja, mida hageja on nimetanud hagiavalduse lisaks olevas loetelus. Hageja on kohtule esitanud nimekirja asjadest, mis kostja tegevuse tõttu on kas kadunud, hävinud või endiselt kostja valduses. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mille pinnalt saaks väita, et mõni nimekirjas olev asi on käesoleval ajal tegelikult kostja valduses.

Asjade väljatõstmise tõttu algatatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et ärakuulatud tunnistajate ütluste kohaselt mõned päevad pärast asjade majast väljatõstmist viis hageja osad asjad ära. Mahajäänud asjade kohta ütles hageja, et need on prügi, mida temal vaja ei lähe. AÕS § 96 lg 3 kohaselt on asi peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. Mahajäänud asjade prügiks nimetamist võib tõlgendada tahtena omandist loobuda. Isegi kui seda ei saaks vaadelda tahtena omandist loobuda, siis hageja ei ole tõendanud, et mõni mahajäetud asjadest on endiselt kostja valduses.

Hageja hagi asjade väljanõudmiseks kostja valdusest tuleb eeltoodud põhjustel jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kõik kostja menetluskulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik