2-09-25882/2 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 10. september 2009.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25882 Tsiviilasi AS-i EMT hagi Gerli Hirtentreu vastu võla ja viivise nõudes Hagihind 3464.10 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS EMT, registrikood 10096159, asukoht Valge 16 Tallinn Hageja esindaja: Eerka Erlach, Lindorff Eesti AS, asukoht Rävala pst 5 Tallinn10143 Kostja: Gerli Hirtentreu, isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 10. septembril 2009.a kirjalikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Gerli Hirtentreult AS-i EMT kasuks 3464.10 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend neli krooni ja 10 senti) krooni põhivõlga, 2867.70 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend seitse krooni ja 70 senti) krooni viivist ja 475 (nelisada seitsekümmend viis) krooni võla sissenõudmisega seotud kulu. 3. Tunnistada käesolev otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUDE KINDLAKSMÄÄRAMINE 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-09-25882 kannab Gerli Hirtentreu täies ulatuses. 2. AS-i EMT menetluskulud tsiviilasjas on 1000 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 1180 krooni õigusabikulu. 3. Välja mõista Gerli Hirtentreult AS EMT kasuks menetluskulude hüvitamiseks 2180 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni. 4. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank AS või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks-tegemisest.

2 (2) KOHTU SEISUKOHAD 1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. 2. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagi asjaolude (faktiliste väidete) kohaselt, millised tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 kohaselt loetakse kostja poolt omaksvõetuks, sõlmisid EMT Esindused AS ja kostja järelmaksuga müügilepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt EMT Esindused AS müüs kostjale sidevahendi Siemens AL21. 31.01.2007.a sõlmisid EMT esindused AS ja AS EMT nõuete loovutamise raamlepingu, millega EMT Esindused AS loovutas 31.10.2006.a järelmaksuga müügilepingutest tulenevad nõuded. Lepingus kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st kostja võlgneb hagejale 3464.10 krooni. Tasumata on arved nr B06072977781, B06083115697,V06093524808 ja V06103796994.. Asjaolu, et kostjal on Lepingu alusel hagejale tasumata 3464.10 krooni annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevaid raha maksmise kohustusi. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt selle rahalise kohustuse täitmist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma temalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3. Üldtingimuste punkti 4.1.13 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulutuste hüvitamist vastavalt hageja hinnakirjale. Hinnakirjajärgne sissenõudetasu on 475 krooni. Nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust tähtaegselt, annab tunnistust, et kostja viivitas rahalise kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda kostjalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras, s.o 0,15% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Kostja pole viivise arvestust ega suurust vaidlustanud. Hageja nõuab kostjalt viivist 2867.70 krooni. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu), kelle kahjuks otsus tehti, s.t kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud 1000 kroonist riigilõivust ja 1180 kroonist õigusabikuludest. Menetluskulude nimekiri on hagiavalduses märgitud. Kulude alusdokumendid on hagiavaldusele lisatud. Kostja neile vastuväiteid esitanud ei ole. 6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik