3-09-1135/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 10.09.2009. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1135 Haldusasi A.Š kaebus Kohila Vallavalitsuse 27.04.2009 korralduse nr 254 tühistamise nõudes osas, millega kaebajat ei vabastatud aastaringselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus. Menetlusosalised A.Š - kaebuse esitaja; Kohila Vallavalitsus – vastustaja. RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 10.09.2009, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

Asjaolud Kohila Vallavalitsuse 27.04.2009 korraldusega nr 254 loeti kaebuse esitaja A.Š, AÜ Strela 20, Aespa küla, jäätmeveoga mitteliitunuks perioodil 01.09.2009 - 30.04.2010. Korraldus anti kaebaja avalduse alusel, kus kaebaja paljus end vabastada korraldatud jäätmeveost, kuna kasutab suvilat harva ning kõik tema tekitatavad jäätmed käideldakse elukohajärgses jäätmeveopiirkonnas.

2 A.Š esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Kohila Vallavalitsuse 27.04.2009 korraldus nr 254 osas, millega kaebajat ei vabastatud aastaringselt korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

Kaebuse sisu Kaebaja leiab, et ta tuleks korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada aastaringselt, kuna ta kasutab suvilat harva ning käitleb oma jäätmed elukohajärgses jäätmeveo piirkonnas. A.Š on 85-aastane pensionär ning kehva tervisliku seisundi tõttu ei saa ta suvilas viibida enam kui nädalavahetusel ja mõni õhtu nädala sees, mistõttu tekib kaebajal vähe jäätmeid. Nende väheste jäätmete käitlusega tegeleb kaebaja ise: paber-jäätmed põletatakse ahjudes, orgaanilised ja biolagunevad komposteeritakse või kondid näiteks söödetakse naabrite koertele. Kõik kahe nädala jooksul kaebaja suvilas tekkinud jäätmed koosnevad paarist kilepakist (hapukoor ja piim), paarist plastiktopsikust (kodujuust ja kohupiim) ning ühest 5- liitrilisest plastikust veekanistrist. Kuigi suvilas viibib tavaliselt koos kaebajaga ka tema poeg A.Š ning vahest külastavad kaebajat lapselapsed, on nemadki liitunud jäätmeveoga Tallinnas oma elukoha järgi. Eelnevast tulenevalt palub kaebaja kaebuse rahuldada.

Vastustaja Kohila Vallavalitsuse vastulause ja taotlus Kohila Vallavalitsus vaidleb kaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Jäätmeseaduse (JäätS) § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Vastavalt JäätS §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks JäätS tähenduses. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt JäätS 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS § 67 lg 1 järgi korraldab kohalik omavalitsusüksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmevoe erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. JäätS § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalituse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo erivõi ainuõigus kuni viis aastat. Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmevoega liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja loetakse JäätS § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas omavalitsusele kirjalikule selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Eelnevast nähtuvalt peab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema

3 esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise. Kaebaja on kaebuses kinnitanud, et viibib suvilas nädalavahetustel ja ka mõnel õhtul nädala sees. Samuti viibivad suvilas poeg ja lapselapsed. Kohila Vallavalitsuse arvates on suvila aktiivses kasutuses ja puuduvad erilised asjaolud, mis tingiksid vabastuse andmise. Vastustaja palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

JäätS § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Vastavalt §-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks JäätS tähenduses, tulenevalt tema kinnisasja omaniku staatusest. JäätS § 28 lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt § 66 lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või –kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. § 67 lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. § 68 lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmevoe erivõi ainuõigus kuni viis aastat. Kohila vallas reguleerib korraldatud jäätmeveoga ja jäätmehooldusega seonduvat lisaks Kohila Vallavolikogu 18.12.2007 määrusega nr 75 kinnitatud Kohila valla „Jäätmehoolduseeskiri“ (Eeskiri, kättesaadav Kohila valla kodulehelt internetis).

Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse aluse, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Eelmärgitud säte ütleb, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga eluvõi tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada JäätS seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab ametlike ladestuskohtade vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e jäätmete hülgamist veelgi. Ka selle küsimuse reguleerimisel on lähtutud EL liikmesriikide kogemustest, kus majapidamiste jäätmekogumissüsteemiga liitumine on reeglina kohustuslik isegi hajaasutusalal ja on seda kindlasti tiheasustusega piirkondades. /…/ Jäätmehoolduse rahastamise reguleerimisel lähtutakse eelkõige „saastaja maksab“ põhimõttest, st et jäätmetekitaja peab oma jäätmete käitlemiskulud kinni maksma õiglase teenustasu kaudu, mis üldjuhul hõlmab nii jäätmete kogumis-, veokui ka muid käitlemiskulusid (nt jäätmete prügilasse ladestamise kulusid). Eelistatavalt peab teenustasu olenema otseselt käideldavate jäätmete kogusest ja liigist.”

4 Eeskirja § 9 lg 1 kohaselt toimub valla territooriumil korraldatud jäätmevedu. Lg 4 p 1 kohaselt loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks Aespa aiandusühistute (kus asub kaebuse esitaja kinnistu) kui omavalitsuse tiheasustusega piirkonna jäätmevaldajad. Eeltoodud sätetest ja neile seletuskirja poolt antud selgitustest saab kohus järeldada, et seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks tiheasutusaladel otse seadusest tulenevalt. Seejuures pidi aga teenuse eest makstav tasu olema diferentseeritud sõltuvalt jäätmete kogusest ja liigist.

Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et vallavõi linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Eelnevast nähtuvalt peab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise. Kaebaja esitas avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliinuks lugemiseks järgmistel põhjendustel: avaldaja kasutab suvilat harva ning tekkivad jäätmed käideldakse kaebaja elukohajärgses jäätmeveopiirkonnas.

Kohtu hinnangul on vastustaja jätnud kaebaja taotluse põhjendatult suveperioodi osas rahuldamata, kuna kaebaja probleem jäätmete äraveol ei ole lahendatav korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisega. Asja materjalidest nähtuvalt ei ela kaebaja alaliselt nimetatud suvilas, kuid kasutab seda ometi suveperioodil nii ise kui ka koos oma poja perega. Suvilas alaliselt mitte-elamine ei ole aluseks korraldatud jäätmeveoga mitte liitumiseks. Kui isik on mitme kinnisasja omanik, siis on ta ka niisama mitmes kohas jäätmevaldaja JäätS tähenduses. JäätS § 69 lg 4 kohaldamiseks ei anna alust pelgalt see, et inimene ei ela kogu aeg samas kohas. Kaebaja taotleb praktiliselt alalist vabastust korraldatud jäätmeveoga liitumisest, mis seaduse alusel ei ole võimalik. Kaebaja liikuv eluviis ainuüksi selleks alust ei anna. Kaebaja avalduse rahuldamine oli võimalik mingiks konkreetseks perioodiks, kui kaebaja suvilat üldse ei kasuta. Seda silmas pidades ongi ta Kohila valla poolt vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest perioodil 01.09.2009 - 30.04.2010. Ka oma avalduses ei ole kaebaja väitnud, et ta suveperioodil suvilat üldse ei kasuta või et tal seal jäätmeid üldse ei teki. Seaduse mõte ongi olnud vabastada isikud korraldatud jäätmeveost n kui inimene elab mingi konkreetse aja aastast välismaal või suvilaomanikud talveperioodil jne. Seda on Kohila vald kaebajale võimaldanud. Nii on vastustaja õigesti kohaldanud seadust ja jätnud kaebaja avalduse suveperioodi osas rahuldamata.

Kui kaebajal tekib suveperioodil suvilas vähe jäätmeid, saab ta kasutada erinevaid variante oma kulude kokkuhoiuks: taotleda Eeskirja § 9 lg 7 alusel vallalt ettenähtust harvemat jäätmete äravedu (st, et jäätmeid ei veeta ära 1 kord kuus, nagu Eeskirja § 9 lg 8 ette näeb, vaid harvem, vastavalt vajadusele); kasutada kuni 80 l jäätmekotti või sõlmida mitme naabriga (või terve aiandusühistu peale) konteineri ühiskasutusleping.

Kõike eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Maret Altnurme Kohtunik