2-09-23293/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-09-23293

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse tegemise aeg ja koht 9. september 2009.a, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09-23293 Tsiviilasi S A hagi DA vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja esindajad Hageja S A(isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja DA(isikukood xxx elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista DA S A kasuks lapse JA (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatusraha summas 2 765 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend viis) krooni kuus alates 01.05.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni xxx.a. 3. Tagaseljaotsus kuulub elatise osas viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

2-09-23293

2 ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik S A(hageja) esitas 20.05.2009 kohtule hagi DA vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja ja kostja abielust xxx.a tütar JA . Peale abielu lahutamist elab tütar hagejaga ning on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole peale abielu lahutamist nõuetekohaselt oma lapsele elatist maksnud, mis on tõendatud 19.12.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/4/50-5518/97. Kostja suhtes on 25.06.1998.a alustatud Tallinna Politseiprefektuuri poolt kriminaalasi selle kohta, et kostja oli vastavalt Tallinna Linnakohtu otsusele kohustatud tasuma elatist 500 krooni kuus oma tütre eest, kuid ei ole seda teinud. Kostja on alates 2006.a kuni käesoleva ajani tasunud elatist summas 7 000 krooni, kusjuures viimane makse 1 000 krooni laekus hagejale 11.09.2007.a. Vaatamata korduvatele nõudmistele ei ole kostja maksnud poole ühisele lapsele elatist.

Kuigi 19.12.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega on kostjalt tütre ülalpidamiseks väljamõistetud igakuine elatis 500 krooni, on see summa liiga väike, isegi kui seda oleks regulaarselt makstud. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on hetkel 2 175 krooni. JA igakuised vajadused on kokku 5 530 krooni, millest: 1) 500 krooni trennimaksud (bassein, jõusaal); 2) 400 krooni transpordikulud; 3) 100 krooni sidekulud (mobiiltelefoni arved); 4) 400 krooni tervishoiu kulud (haiged silmad); 5) 350 krooni kulutused koolikohustuse täitmisele; 6) 2 000 krooni kulutused toidule; 7) 1 000 krooni kulutused riietusele; 8) 500 krooni eluasemekulud; 9) 100 krooni elekter; 10) 180 krooni AS-i S TV ja internetiteenus. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 765 krooni alates 01.05.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kätte kostjaga koos elavale isikule 28.05.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Hageja on 14.07.2009.a esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kui vanem ei täida PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu

2-09-23293

3 kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Elatise väljamõistmisel lähtub kohus tulenevalt PKS § 61 lg 2 kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja taotleb ning on põhistanud ära vajaduse välja mõista kostjalt elatist summas 2 765 krooni kuus. Kuna kostja ei ole elatist nõuetekohaselt tasunud, tuleb alates 01.05.2008 kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis summas 2 765 krooni kuus kuni JA täisealiseks saamiseni xxx.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt õigusabi kulu 5 000 krooni. Käesolevas asjas ei ole hagejat esindanud lepinguline esindaja (kohtule pole esitatud volitust ega esindaja haridust tõendavat dokumenti). Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 teisest lausest on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt TsMS § 218 sätestatule. Hagejat ei ole käesolevas asjas esindanud advokaat ega muu lepinguline esindaja. Nõustaja kulusid tulenevalt TsMS § 175 lg 2 teisest lausest ei hüvitata. Seega jätab kohus rahuldamata hageja taotlus menetluskulude summas 5 000 krooni väljamõistmiseks kostjalt. Kuna täiendavaid menetluskulusid hagejal hagiavaldusest nähtuvalt ei ole, siis kohus menetluskulude jaotust käesolevas kohtulahendis ei määra. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Raivo Einula kohtunik