2-09-25432/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-09-25432

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 08.09.2009. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-25432 Tsiviilasi Mxxxxxxxxx Hxxxx hagi Bxxxx Hxxxx vastu lastele elatise väljamõistmiseks Hagi hind

58 725 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Kostja: Bxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Bxxxx Hxxxxxx MxxxxxxHxxxx kasuks elatis järgmiselt: 2.1. tütre Mxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.11.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxx.a; 2.2. poja Bxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.11.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni; 2.3. tütre Mxxxxx Hxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus alates 01.11.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. BxxxxxHxxxxx tasuda väljamõistetud elatis Mxxxxx Hxxxx arveldusarvele nr 1101055607 AS-s Swedbank; maksekorraldusel märkida selgituseks „laste elatis“.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu

2-09-25432

Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Hageja esitas 01.06.2009. a kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista elatis ühiste laste, Mxxxxx, Bxxxxxja Mxxxxxx ülalpidamiseks. Hageja soovis iga lapse kohta seadusjärgset elatise miinimumi 2175 krooni, millele lisandub tulumaks, kokku 2632 krooni lapse kohta. Elatise palus hageja välja mõista alates 01.11.2008.a.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 09.06.2009. a kostjale kätte isiklikult. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. 10.07.2009.a. esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Hagejal ja kostjal on ühised lapsed Mxxxx (sündinud xxxxxxxxxx), Bxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) ja Mxxxxx (sündinud xxxxxxxxxx) (t lk 6-8). Lapsed elavad hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis võib kohus teise vanema nõudel mõista vanemalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud miinimummääras. Kohus leiab, et minimaalmääras on elatise välja mõistmine põhjendatud, kuid põhjendatud ei ole tulumaksu lisamine elatisele. Kohus leiab, et elatise miinimumsumma on piisavalt suur, et sellelt tulumaksu tasumisel jääb laste ülalpidamiseks järgi piisav summa (4350- 913,50 s.o 21%=3436.50 krooni). Käesoleval juhul nähtub hageja poolt esitatud seisukohtadest ka, et ta

2-09-25432

ise ei ole võimeline tegema lastele kulusid 2175 kroonis suuruses summas. Seaduse mõtte kohaselt peaks vanemad tegema eelduslikult kulusid võrdses suuruses. Tulumaksu tasumise kohtuse panemine kostjale viiks selleni, et kostja teeb igale lapsel kulutusi tunduvalt rohkem kui hageja. PkS § 70 lg 2 alusel võib kohus elatise välja mõista kuni aasta enne hagi esitamist. Hagi esitati 01.06.2009.a ning hageja palus elatise välja mõisat alates 01.11.2008.a, mille kohus ka rahuldab. PkS § 60 lg 1 alusel mõistetakse elatis välja lapse täisealiseks saamiseni. Kuna Mxxxx Hxxxx saab täiselatiseks xxxxxxxxxx.a siis tuleb tema ülalpidamiseks elatis välja mõista perioodi 01.11.2008- 08.09.2009.a eest. Täisealiseks saamise järel ja õpingute jätkudes põhi-, kutsekoolis või gümnaasiumis võib ta ise esitada elatise tasumise nõude PrkS § 60 lg 2alusel. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 määrab kohus kindlaks otsuse täitmise korra.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja kostjalt menetluskulude hüvitamist ei ole taotlenud ja menetluskulude nimekirja pole kohtule esitanud. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Maimu Laumets Kohtunik