2-08-75298/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

8. september 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-75298 Tsiviilasi

Hagi hind OÜ A hagi V M vastu 2112,32 krooni saamiseks 1056,66 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ A(registrikood XXX, asukoht XXX) hageja lepinguline esindaja R Lind kostja V M (isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista välja V M lt võlgnevus 2112,32 krooni (kaks tuhat ükssada kaksteist krooni ja kolmkümmend kaks senti) OÜ A kasuks.

3. Kõik menetluskulud jätta V M kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

12.11.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS T ja kostja lepingu, mille alusel kohustus AS T osutama kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja selle eest tasuma. Kostja ei tasunud teenuste eest nõuetekohaselt ning võlgneb 18.07.2004.a seisuga 1056,66 krooni. AS T ja kostja vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % päevas. Tulenevalt kostja poolsest lepingu rikkumisest lõpetas AS T ennetähtaegselt lepingu ning loovutas nõude kostja vastu hagejale. Hageja esitas 27.12.2007.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, kuid see jäeti Harju Maakohtu 21.10.2008.a määrusega rahuldamata. Kostja võlgneb hagejale 1056,66 krooni põhivõlga ja 1055,66 krooni viiviseid. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista 2112,32 krooni.

Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Hagi on aegunud. Hagi aluseks olevate arvete maksetähtajad saabusid 2004.a. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 3, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas nõude aegumistähtaeg 01.01.2005.a ning lõppes 31.12.2007.a. Kuna hagi esitati 10.11.2008.a, siis esitati hagi pärast aegumistähtaja lõppemist. Kuna põhinõue on aegunud, siis on aegunud ka viivise nõue.

Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt on AS T ja kostja sõlminud mobiiltelefoniteenuste lepingu. 01.05.2004.a on AS T saatnud kostjale lepingu lõpetamise teate, kuna kostjal on võlgnevus. 04.06.2007.a on AS T saatnud kostjale teate, et on nõude loovutatud hagejale. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väitele, et tal on jäänud teenuste eest tasumata 1056,66 krooni. Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et võlg on tekkinud 2004.a esitatud arvetest, mille tasumise tähtaeg saabus samuti 2004.a.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 sätestab, et enne 01.07.2002.a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002.a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.

TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega algas nõude aegumistähtaeg 2004.a lõppemisest.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja esitanud 26.12.2007.a kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis on jäetud rahuldamata Harju Maakohtu 20.10.2008.a määrusega. Määrus on jõustunud 30.10.2008.a. Hagi esitati kohtusse 12.11.2008.a. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. TsÜS § 160 lg 3 (kuni 31.12.2008.a kehtinud redaktsioonis) sätestab, et nõude aegumise peatumine hagi esitamise tõttu lõpeb kohtulahendi jõustumisega. Vastavalt TsÜS § 168 lg 1 ei arvestata aega, mille kestel aegumine oli peatunud, aegumistähtaja hulka. TsÜS § 168 lg 3 kohaselt ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Seega ei ole nõue aegunud.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 1056,66 krooni. Mobiiltelefoniteenuste lepingu osaks oleva mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste punkt 7.5 sätestab, et maksetähtpäevaks tasumata summadest võidakse kostjalt nõuda viivist. Viivist arvestatakse alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist 1055,66 krooni. Kostja ei ole viivise arvestuslikule küljele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viiviseid 1055,66 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2112,32 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Indrek Soots kohtunik