1-08-13896/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generated1-08-13896
Legislator headnote
AI generated1-08-13896/1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-08-13896
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-08-13896
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2009.a Tallinn, Tartu mnt. 85 kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-08-13896 (08230110163)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler
Tõlk Ilja Malštšukov
Kriminaalasi
A.N-i süüdistuses KarS § 121 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Eneli Pau
Süüdistatav A.N- isikukood xxx
elukoht: xxx; kodakondsuseta; põhiharidusega; ajutiselt
ei tööta ; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld
Kaitsja
advokaat Urmas Simon
RESOLUTSIOON
1. Süüdi tunnistada A.N KarS § 121
järgi ning karistuseks
mõista süüdi tunnistada ta järgi ning karistuseks 1 (üks) aasta vangistust, KarS § 424 mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 liit alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista - karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristuseks KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks.
2
KarS § 74 lg 1
alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.N
18-kuulise katseaja
kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all
täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. KarS § 75 lg 2 p 2 ja p
8 kohustatud kohustused: 1) mitte tarvitada alusel on A.N täitma ka järgmised
alkoholi ja narkootikume, 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.
Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata A.N-ile kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista A.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse
(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Pangas või arve 221023778606 Swedbangas; viitenumber mõlema arve korral 2800049777 ning ära märkida kriminaalasja number 1-08-13896 ja süüdimõistetu nimi),
s.o ekspertiisitasu (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni, 2 875 määratud kaitsjale makstav tasu 2 578,30 kr (
kaks tuhat viissada seitsekümmend kaheksa krooni ja 30 senti) ning (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) . sundraha 6 525 krooni
Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda otsus näidatud
Rahandusministeeriumi arvele osade kaupa, s.o. jooksul võrdsetes osades 6 (kuue) kuu kohtuotsuse jõustumisest.
Kui nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Asitõend - ülekuulamise salvestis videokassetil – hävitada pärast kohtuotsuse kuulutamist.
Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada
apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse
kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.
SÜÜDISTUS
A.N-i süüdistatakse selles, et tema 25.06.2008.a. kella 18.00 paiku Tallinnas Xxx
korteris tahtlikult karistamise eemärgil põhjustas valu ja tervisekahjustusi (hematoomid) oma 6-aastasele pojale , lüües teda vähemalt kahel korral püksirihmaga vastu alaselga, jalgu ning istmikku. Sellise tegevusega pani A.N toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise KarS § 121 inimese tervise kahjustamise ning füüsilise valu põhjustamise.
Samuti süüdistatakse A.N-i selles, et ta isikuna, keda 07.01.2005.a. Põhja
Politseiprefektuuri otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest oli karistatud
rahatrahviga (trahv tasutud 16.08.2005.a.), mille eest karistatus oli kustumata, uuesti 13.05.2007.a. kella 13.40 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt.50. kilomeetril juhtis alkoholijoobes mootorsõidukit xxx, registrimärgiga xxx Sellega pani A.N toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.
3
Kokkuleppe sisu.
Süüdistatava A.N-i, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör A.N-i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning tema karistamist vangistusega
1 aasta, samuti tema süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist vangistusega 6 kuud ja lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks.
KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema põhikaristuse kaetuks raskema karistusega, taotletakse
liitkaristuseks mõista 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 sätteid kohaldades jätta karistus täielikult täitmisele pööramata, kui A.N ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut
tahtlikku kuritegu ning täidab talle pandud kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lõikele 1. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel panna A.N-ile kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.
Kohtuliku arutamise järeldused.
Süüdistustes KarS § 121 ja § 424 järgi tunnistas A.N ennast kohtuistungil süüdi. Süüdistatav kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see kokkulepe otsusega kinnitada.
Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et A.N-i enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.
Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A.N-i käitumine, tema süü talle
inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. A.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 ja § 424 järgi ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka
menetluskulud, s.o. ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni).
Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtunik