3-09-1933/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Määruse tegemise aeg ja koht 07. september 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-1933

Haldusasi V.A.i kaebus Viru Vangla ametniku suhtes kriminaalmenet- luse algatamiseks Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon 1. Tagastada V.A.i kaebus HkMS § 11 lõike 4 alusel. 2. Sekretäril saata määrus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ring- konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HkMS § 11 lg 8).

1. V.A. esitas 27. augustil 2009. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Viru Vangla ametniku te- gevuse peale. Kaebuse esitaja palub algatada Viru Vangla ametniku „peakorrapidaja“ „Nageli“ osas kriminaalmenetlus.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 11 lg 1 p 2 kohaselt kontrollib kohus asja koh- tuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, kas kaebus kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohtu pädevus on määratletud HkMS §-s 3, mille kohaselt kuulub halduskohtu pädevus- se avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, seadusega sätestatud juhtudel haldustoiminguks loa andmine ning seadusega halduskohtu pädevusse antud muude asjade lahendamine. Sama sätte lõike 2 kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, mil- leks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Selliseks korraks on näiteks kriminaalmenet- lus, mis on reguleeritud Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS).

3. Käesoleval juhul on taotletud vanglaametniku suhtes kriminaalmenetluse algatamist. Vasta- valt KrMS § 193 lõikele 1 alustab kriminaalmenetlust uurimisasutus või prokuratuur esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Tulenevalt KrMS § 194 lõikest 1 on kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave. KrMS § 195 lõike 1 kohaselt esitatakse kuriteotea- de uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. Eeltoodust nähtuvalt puudub halduskohtul esitatud taotluse lahendamiseks pädevus.

2

4. HkMS § 11 lg 4 kohaselt tagastab kohus määrusega kaebuse, mille lahendamine ei ole hal- duskohtu pädevuses, näidates võimaluse korral, kuhu tuleb pöörduda. Vastavalt KrMS § 31 lõikele 1 on uurimisasutused oma pädevuse piires Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitse- politseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Sõjaväepolitsei. Sama sätte teise lause kohaselt täidavad loetletud asutused uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määruse nr 193 „Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus“ §-le 1 toimetavad kriminaalasja kohtueelset menetlust KrMS § 212 lõikes 2 sätestamata kuritegudes Politseiamet ja tema hallatavate asutustena Keskkriminaalpolitsei ja politseiprefektuur, kui käesoleva määruse §-s 2 ei ole sätestatud teisiti. Tulenevalt siseministri 24. novembri 2003. a määruse nr 106 „Ida Politseiprefektuuri põhimäärus“ (Põhimäärus) § 1 lõikest 1 on Ida Politseiprefektuur Politseiameti kohalik täidesaatva riigivõimu volitusi omav asutus, kes täidab talle seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega pandud ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja kor- ras. Põhimääruse § 4 lõike 2 kohaselt on politseiprefektuuri tööpiirkond Lääne-Viru ja Ida-Viru maakond. Seega on kaebuse esitajal õigus pöörduda taotlusega kriminaalmenetluse alustami- seks Ida Politseiprefektuuri poole.

5. Tulenevalt HkMS § 84 lg 4 tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale. Kuivõrd kaebuselt riigilõivu tasutud ei ole, siis ei tõusetu ka selle tagastamise küsi- must.

Lea Kuuse kohtunik