2-08-65360/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-65360

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht

01.09. 2009. a, kohtukantselei kaudu

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi AS E(registrikood xxx) hagi A Z´i (isikukood xxx) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Esindajad Hageja esindaja Erika Erlach

Kirjalik menetlus

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtuotsuse resolutsioon:

Hagi rahuldad. Mõista kostjalt hageja AS E kasuks 2624.79 kroonine põhivõlg ja 2623.79 kroonine viivis. Menetluskulud panna kostja kanda.

Menetluse käik ja poolte seisukohad:

06.10.2008. a esitas AS E kohtule hagi A Z´i vastu põhivõla ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS E kostjaga liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale teleteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Väidetavalt jättis kostja kasutatud teenuse eest tasumata, kusjuures põhivõla suurus on 2624.79 krooni. Põhivõlale lisandub hageja andmetel viivis, mille suurust oli hageja nõus põhivõla suuruseni vähendama.

Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 2081.06 kroonise põhivõla ning 2081.06 kroonise viivise. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista menetluskulud.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et hagi aluseks on nõude loovutamise leping, mis sõlmiti 31.05.2005. a. Seega enne kostjaga sõlmitud lepingut. Vahemikus 2003. a kuni 26.12.2005. a viibis kostja kinnipidamiskohas ning ei saanud lepingut hagejaga sõlmida. 09.01.2009. a täiendas kostja vastulauset ning väitis, et 137 000 krooni väljamõistmiseks puudub alus.

Hageja arvates ei ole viide 137 000 kroonisele võlanõudele asjakohane, sest nimetatud suuruses ei ole võlanõuet kostja vastu esitatud.

Kohtu põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole.

Hageja AS E ja kostja vahel on sõlmitud liitumisleping (toim lk 9), mille järgi kostja kohustus saadud teenuste eest (telefonijms sideteenused) hagejale tasuma. Leping on sõlmitud poolte endi vahel ning kostja viide nõuete loovutamise raamlepingule, kus AS E Esindus loovutas oma võlanõuded hagejale, ei puutu asjasse. Asjaolu, et kostja viibis kuni 26.12.2005. a kinnipidamiskohas, ei välista samuti võlgnevuse tasumist, sest leping sõlmiti pärast kinnipidamiskohast vabanemist. Kostja viide 137 000 krooni nõudele on ekslik. Nimetatud summat ei ole hageja kostjalt nõudnud.

VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Viivis on õiguskaitse vahend, mida saab VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rakendada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määr (0,15% päevas tähtaegselt tasumata summalt) põhineb poolte vahel sõlmitud lepingule ning nõude suurust on hageja mõistlikult vähendanud põhinõude suuruseni.

VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama sätte lg 2 järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

Kohtu hinnangul on nõue õiguslikult põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kostja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Epp Haabsaar