2-01-245/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrotimenetlus seoses pankrotimenetluse raugemisega. Täiendavad otsustused 2.2 nimetada AS Evex Ehitus (pankrotis) dokumentide hoidjaks Jaan Tasane (isikukood 34911936939; elukoht Viiratsi vald Viljandi maakond);
Legislator headnote
AI generated2-01-245/4 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Seaduslikud alused menetlemisel ja menetlus käik Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 122) ning menetluslikud alused sätestatud TsMS-s ja pankrotiseaduses (PankrS). TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S Pankrotimenetluse lõpetamine pankroti raugemise tõttu
Määruse tegemise aeg ja koht
02. september 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-01-45 AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrotimenetlus Avalduse ese pankrotihalduri taotlus Avalduse lahendamine hagita menetlus kohtuistungi pidamiseta Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Avaldaja pankrothaldur advokaat Margo Normann Võlgnik AS Evex Ehitus (pankrotis) Pankrotihaldur Margo Normann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 478, tegi kohus määrusega alljärgnevad otsustused Kohtu otsustus
1. Lõpetada AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrotimenetlus seoses pankrotimenetluse raugemisega. Täiendavad otsustused
2. Seoses AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisega:
2.1 võlausaldajate tunnustatud nõuded:
2.1.1 II järgu nõuded:
2.1.1.1 Urve Aas
20.70 krooni;
2.1.1.2 Margus Aasa
202.20 krooni;
2.1.1.3 Mati Are
441.80 krooni;
2.1.1.4 Hillar Haljasmets
96.80 krooni;
2.1.1.5 Indrek Hunt
77.30 krooni;
2.1.1.6 Vello Ilves
784.10 krooni;
2.1.1.7 Toivo Jäärats
330.60 krooni;
2.1.1.8 Viljo Land
485.50 krooni;
2.1.1.9 Kaupo Maranik
398.85 krooni;
2.1.1.10 Arvi Matsalak
100.10 krooni;
2.1.1.11 Leo Muhk
293.70 krooni;
2.1.1.12 Gennadi Nesser
376.10 krooni;
2.1.1.13 Laine Soosaar
353.40 krooni;
2.1.1.14 Elmar Ungerson
78.20 krooni;
2.1.1.15 Anatoli Ungurjan
319.00 krooni;
2.1.1.16 Boris Verbeltšuk
127.30 krooni;
2.1.1.17 Kaljo Vändre
381.40 krooni;
2.1.1.18 Pavel Allas
8 303.50 krooni;
2.1.1.19 Indrek Aus
6 631.70 krooni;
2.1.1.20 Rolland Jürgens
25 538.90 krooni;
2.1.1.21 Genet Jürgenson
10 280.00 krooni;
2.1.1.22 Toomas Kaljur
13 026.50 krooni;
2.1.1.23 Hillar Nigol
17 843.60 krooni;
2.1.1.24 Romet Puu
15 789.90 krooni;
2.1.1.25 Ene Roots
57 404.15 krooni;
2.1.1.26 Signe Sõkkal
22 087.80 krooni;
2.1.1.27 Jaan Tasane
780.20 krooni;
2.1.2 III järgu nõuded:
2.1.2.1 Lõuna MTA
226 596.00 krooni;
2.1.3 V järgu nõuded:
2.1.3.1 EMT
596.00 krooni;
2.1.3.2 Lõuna MTA
63 903.00 krooni;
2.1.3.3 Eesti Telefon
2 519.00 krooni;
2.2 nimetada AS Evex Ehitus (pankrotis) dokumentide hoidjaks Jaan Tasane (isikukood 34911936939; elukoht Viiratsi vald Viljandi maakond);
2.3 saata määruse koopia registripidajale, pankrotihaldurile ja dokumentide hoidjale. Selgitused kohtumäärusele
3. Selgitada:
3.1 määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud (TsMS § 478 lg 4);
3.2 määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata (TsMS § 478 lg 3 ja § 166 lg 3);
3.3 määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule ning määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse kättetoimetamisest või edastamisest (TsMS § 660 ja § 661).
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Asjaolud Viljandi Maakohtu 14. novembri 2001 otsusega on välja kuulutatud AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrot ning AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrotihalduriks on nimetatud Margo Normann. Pankrotihaldur on taotlenud pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu.
1.1. Pankrotihalduri esitatud andmed Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Võlgnikul pankrotivara ei olnud, sest vähene vara koosnes põhiliselt ostjatelt laekumata arvetest. AS-l Evex Ehitus puudusid endal vahendid töötajatele saamata jäänud palga, puhkusetasude ja hüvitiste välja maksmiseks, seetõttu tegi pankrotihaldur 27.mai 2002.a. Rahandusministeeriumi taotluse Vabariigi Valitsuse tagatisfondist raha eraldamiseks. 25.07.2002 otsustas Rahandusministeerium eraldada Vabariigi Valitsuse tagatisfondist
127 531 krooni saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitiste hüvitamiseks. AS Evex Ehitus (pankrotis) pankrotimenetluses vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid pankrotivarast selle puudumisel tehtud ei ole.
Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed PankrS § 146 seoses: 1) kulud Ametlikud Teadaanded 300 krooni; 2) ajutise pankrotihalduri tasu 4 800 krooni. Kokku on tehtud vajalikke kulutusi ülesannete täitmiseks 5 100 krooni. Seoses väljamaksetega töötajatele kujunes pankrotiperioodil sotsiaalmaksuvõlg summas
23 229.00 krooni, millelt on arvestatud seisuga 05.05.2009 intressi summas 14 151.00 krooni. Tegemist on massikohustusega, mille rahuldamiseks puuduvad pankrotimenetluses vahendid. Kohus on kinnitanud pankrotihalduri jaotusettepaneku 02. juuni 2009 määrusega. Eesti Vabariigi tagatisfondist on eraldatud 127 531 krooni töötajatele saamata jäänud palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise hüvitamiseks. Väljamaksed on tehtud vastavalt Rahandusministeeriumi 25.07.2002 käskkirjale nr 395 järgnevalt:
Summa Tulumaks Kätte
1. Aas, Urve
81 krooni 21 krooni 60 krooni
2. Aasa, Margus
777 krooni 202 krooni 575 krooni
3. Are, Mati
1 701 krooni 442 krooni 1 259 krooni
4. Haljasmets, Hillar
371 krooni 97 krooni 274 krooni
5. Hunt, Indrek
296 krooni 77 krooni 219 krooni
6. Ilves, Vello
3 016 krooni 784 krooni 2 232 krooni
7. Jäärats, Toivo
1 274 krooni 331 krooni 943 krooni
8. Land, Viljo
1 869 krooni 486 krooni 1 383 krooni
9. Maranik, Kaupo
1 536 krooni 399 krooni 1 137 krooni
10. Matsalak, Arvi
383 krooni 100 krooni 283 krooni
11. Muhk, Leo
1 129 krooni 294 krooni 835 krooni
12. Nesser, Gennadi
1 446 krooni 376 krooni 1 070 krooni
13. Soosaar, Laine
1 359 krooni 353 krooni 1 006 krooni
14. Ungerson, Elmar
300 krooni 78 krooni 222 krooni
15. Ungurjan, Anatoli
1 227 krooni 319 krooni 908 krooni
16. Verbeltšuk, Boris
488 krooni 127 krooni 361 krooni
17. Vändre, Kaljo
1 464 krooni 381 krooni 1 083 krooni
18. Allas, Pavel
14 946 krooni 3 886 krooni 11 060 krooni
19. Aus, Indrek
12 828 krooni 3 335 krooni 9 493 krooni
20. Jürgenson, Genet
6 012 krooni 1 563 krooni 4 449 krooni
21. Kaljur, Toomas
11 526 krooni 2 997 krooni 8 529 krooni
22. Nigol, Hillar
15 900 krooni 4 134 krooni 11 766 krooni
23. Puu, Romet
13 815 krooni 3 592 krooni 10 223 krooni
24. Roots, Ene
15 900 krooni 4 134 krooni 11 766 krooni
25. Sõkkal, Signe
14 886 krooni 3 870 krooni 11 016 krooni
26. Tasane, Jaan
3 001 krooni 780 krooni 2 221 krooni KOKKU
127 531 krooni 33158 krooni 94 373 krooni Pandiga tagatud vara ei olnud. Müümata pankrotivara ei esine. Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. Pankrotimenetluses on nõuete kaitsmine toimunud ning haldur on esitanud muuhulgas andmed võlausaldajate tunnustatud nõuete kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud II järgu nõuded: Võlausaldaja
Nõue
Saamata Urve Aas
80.70 krooni
20.70 krooni Margus Aasa
777.20 krooni
202.20 krooni Mati Are
1 700.80 krooni
441.80 krooni Hillar Haljasmets
370.80 krooni
96.80 krooni Indrek Hunt
296.30 krooni
77.30 krooni Vello Ilves
3 016.10 krooni
784.10 krooni Toivo Jäärats
1 273.60 krooni
330.60 krooni Viljo Land
1 868.50 krooni
485.50 krooni Kaupo Maranik
1 535.85 krooni
398.85 krooni
Arvi Matsalak
383.10 krooni
100.10 krooni Leo Muhk
1 128.70 krooni
293.70 krooni Gennadi Nesser
1 446.10 krooni
376.10 krooni Laine Soosaar
1 359.40 krooni
353.40 krooni Elmar Ungerson
300.20 krooni
78.20 krooni Anatoli Ungurjan
1 227.00 krooni
319.00 krooni Boris Verbeltšuk
488.30 krooni
127.30 krooni Kaljo Vändre
1 464.40 krooni
381.40 krooni Pavel Allas
19 363.50 krooni
8 303.50 krooni Indrek Aus
16 124.70 krooni
6 631.70 krooni Rolland Jürgens
25 538.90 krooni
25 538.90 krooni Genet Jürgenson
14 729.00 krooni
10 280.00 krooni Toomas Kaljur
21 555.50 krooni
13 026.50 krooni Hillar Nigol
29 609.60 krooni
17 843.60 krooni Romet Puu
26 012.90 krooni
15 789.90 krooni Ene Roots
69 170.15 krooni
57 404.15 krooni Signe Sõkkal
33 103.80 krooni
22 087.80 krooni Jaan Tasane
3 001.20 krooni
780.20 krooni III järgu nõuded Lõuna MTA
226 596.00 krooni
226 596.00 krooni V järgu nõuded EMT
596.75 krooni
596.00 krooni Lõuna MTA
63 903.00 krooni
63 903.00 krooni Eesti Telefon
2 519.00 krooni
2 519.00 krooni Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole. Kohtukulusid ei ole. Pankrotihalduri poolt tehtud kulutused kokku 5 100 krooni: 1) kulud riigilõivule 300 krooni; 2) ajutise pankrotihalduri tasu 4 800 krooni. Pankrotihalduri tasu ei ole võimalik maksta, kuna pankrotivaras puuduvad selleks vahendid.
1.2 Maksejõuetuse tekkimise põhjus Pankrotihaldur on toonud AS Evex Ehituse maksejõuetuse põhiliseks tekkepõhjuseks ebasoodsat turusituatsiooni ehituses seoses suureneva konkurentsiga ja alapakkumistega, samuti põhivarade puudumist võimalike laenude tagamiseks. Pankrotihaldur ei ole avastanud kuriteotunnustega tegu või rasket juhtimisviga maksejõuetuse tekkimise põhjusena. Kriminaalmenetluse alustamise avaldusi ei ole esitatud.
2. Kohtu põhjendused
2.1. Seaduslikud alused menetlemisel ja menetlus käik Hagita menetluses lahendatavaks asjaks on pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses (TsMS § 475 lg 1 p 122) ning menetluslikud alused sätestatud TsMS-s ja pankrotiseaduses (PankrS). TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asja sisulise lahendamise kohtuistungit pidamata.
2.1. Lahendatav õiguslik küsimus Kohtul tuleb lahendada asjaolud pankrotimenetluse raugemise kohta. PankrS § 157 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse lõppemise üheks aluseks pankrotimenetluse raugemine (PanrS § 158). Kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (PankrS § 158 lg 1). Pärast PankrS § 158 lg-s 1 nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt PankrS §-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole PankrS §-s 149 nimetatud õigusi (PankrS § 158 lg 2). Pärast PnkrS § 158 lg-s 2 nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid (PankrS § 158 lg 3). Pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite (PankrS § 158 lg 4).
2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Kohus on seisukohal, et pankrotimenetluse lõpetamiseks on kohtul esitatud asjaolude ja dokumentide alusel piisavalt alust. Pankrotimenetluse lõpetamine on põhjendatud. Kohtul ei ole alust kahelda ajutise pankrotihalduri esitatud asjaolude usaldusväärsuses. Kuna pankrotivarast ei jätku masskohustuste ega pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, tuleb PankrS § 157 p 2 ja § 158 alusel pankrotimenetlus raugemise tõttu lõpetada. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 1 p-le 1 äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata – kui kohus lõpetas menetluse põhjusel, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks; koos sellega kantakse äriregistrisse äriühingu ajutise pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht ning märgitakse, et tema korraldab äriühingu likvideerimise ja esindab äriühingut. ÄS § 58 lg 4 kohaselt ÄS § 58 lg p-s 1 nimetatud juhul on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Tulenevalt ajutise pankrotihalduri taotlusest, peab kohus võimalikuks ja põhjendatuks määrata AS Evex Ehitus (pankrotis) dokumentide hoidjaks Jaan Tasane (isikukood 34911936939; elukoht Viiratsi vald Viljandi maakond).
2.4. Pankrotimenetluse kulud Hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi (TsMS § 172 lg 1). Vastavalt PankrS § 150 lg-le on pankrotimenetluse kuludeks muuhulgas kohtukulud ja ajutise halduri tasu. PankrS § lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Vastavalt PankrS § 150 lg-le 1 on pankrotimenetluse kuludeks muuhulgas kohtukulud, halduri tasu, pankrotitoimkonna liikmete tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse (PankrS § 65 lg 1). Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. (PankrS § 65 lg 2). Pankrotihalduri tasu ei ole võimalik maksta, kuna pankrotivaras puuduvad selleks vahendid.
2.5. Määruse täitmisest ja edasikaebamisest Maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 660 lg 1). Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse (PankrS § 164 lg 1). Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt PankrS § 161 lg-le 2 või § 163 lg-le 2 vastuväite. Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (TsMS § 661 g 1).
Määruskaebuse esitamise tähtaeg on hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui määrust ei pidanud isikule kätte toimetama, arvestatakse määruskaebuse esitamise aega ajast, millal kohus selle isikule edastas (TsMS § 661 lg 2).
Toomas Lillsaar
Kohtunik