2-08-24023/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-24023

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. september 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-24023

Tsiviilasi

Triin

Tensing

hagi

OÜ Tipe

vastu

36 789,30

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

36 789,30 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja Triin Tensing

-

hageja lepinguline esindaja advokaat Marko Paabumets

(Advokaadibüroo In Jure; asukoht Riia 15b, 51010 Tartu);

-

kostja OÜ Tipe (registrikood 10039473; asukoht Puiestee 8

Rõngu alevik Rõngu vald, 61001 Tartu maakond);

seaduslik esindaja juhatuse liige Kaido Soo;

-

kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

(Sikuti Advokaadibüroo; asukoht Tartu 8, 71020 Viljandi).

Kohtuistungi toimumise aeg

6. august 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista OÜ-lt Tipe Triin Tensing’u kasuks 29 422 (kakskümmend üheksa tuhat

nelisada kakskümmend kaks) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti).

3. Triin Tensing’u kahju hüvitamise nõue summas 7 151,30 krooni OÜ Tipe vastu jätta

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 20 % ulatuses hageja ja 80 % ulatuses kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-8)

Triin Tensing (hageja) sõlmis 2007. aasta juulis OÜ-ga Tipe (kostja) töövõtulepingu sõiduki

Audi 100 Avant (reg nr XXX XXX ) remontimiseks. 21.01.2008. a teostatud remondi käigus

remonditi plokikaas ning vahetati gaasijaotusajami hammasrihm, rihmapinguti, kõrgsurvepumba

hammasrihm, veepump, plokikaane tihend, väntvõlli esimese ja tagumise otsa tihend, hooratas ja

mootori- ning käigukasti õli. Remondi läbiviimiseks ostis hageja OÜ-st Marepleks varuosasid

kokku summas 6 708,65 krooni ja remondi teostamise eest maksis hageja kostjale 3 660 krooni.

Peale remonti käivitus hageja auto raskemalt, suurenes kütusekulu, ei olnud tõmmet ja puudus

erksus. 27.02.2008. a kostus mootori käivitamisel mõne sekundi möödudes kõrvaline heli ja mootor

jäi seisma. Hageja viis samal päeval auto kostja juurde uue remondi teostamiseks. 11.03.2008. a

koostati Aasta Auto Pluss AS-i ja ekspert-autoinsener Ants Palmi poolt spetsialisti arvamus, mille

kohaselt oli mootori vigastuse tõenäoliseks tekkepõhjuseks väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta

kinnituspoldi ebapiisav pingutusmoment. 14.04.2008. a vastuses pretensioonile keeldus kostja uue

remondi teostamisest põhjusel, et tema poole pöörduti alles 03.03.2008. a, mis on rohkem kui kuu

aega peale remonti, mistõttu saab järeldada, et remondijärgselt oli auto sõidukorras ning mootor ei

saanud puruneda hammasrihmaratta kinnituspoldi lahtioleku tõttu, kuna sellisel juhul pidanuks

mootor purunema vahetult peale auto kasutusele võttu. Peale kostjalt vastuse saamist pöördus

hageja Aasta Auto AS-i poole, kus lasi teostada autole vajalikud remonttööd ja 21.05.2008. a tasus

tehtud töö eest 28 218 krooni. Hageja kandis kulusid seoses auto transpordiga Rõngust kostja

asukohast Aasta Auto AS remonditöökotta, tasudes OÜ-le Sandtrants 1 420 krooni.

Hageja nõuab kostjalt sõiduauto remondiga seotud kulude hüvitamist kogusummas 29 638 krooni

(28 218 + 1 420) ja kahju hüvitamist kogusummas 10 368,65 krooni (6 708,65 + 3 660), kokku

seega 40 006,65 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 23-24)

Kostja ei tunnista tema vastu esitatud nõuet. Vastuse kohaselt on tõendamata hagis esitatud väide, et

kostja töökojas teostatud remondi käigus jäi väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta kinnituspolt

piisavalt kinnitamata, mille tulemusena hagejal automootor purunes. Remont teostati 21.01.2008. a,

kuid pretensiooniga pöörduti kostja poole alles 03.03.2008. a. Nimetatust nähtub, et auto oli

sõidukorras enam kui kuu aega, millest saab järeldada, et auto mootor ei saanud puruneda hagis

väidetud põhjusel, sest kõnealusel tingimusel oleks mootori purunemine pidanud toimuma vahetult

peale auto taaskasutama asumist. Remontimise käigus täitis kostja kõik temapoolsed kohustused –

vahetas varuosad, mida hageja vajalikuks pidas ja soovis. Kuna remont pidi toimuma hageja soovil

võimalikult odavalt ja juba eelnevalt kasutatud varuosadega, võttis hageja sellega endale teatud riski

auto edaspidise purunemise osas. Kostja viitab ka asjaolule, et auto mootorit oli eelnevalt korduvalt

parandatud, mistõttu polnud ka reaalselt võimalik töökojapoolse garantii andmine peale remondi

teostamist.

Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG (tl 40, 50-52)

Hageja lepingulise esindaja, advokaat Marko Paabumets’a, selgituse kohaselt korrigeerib hageja

oma nõuet ja palub hagi rahuldada 36 789,30 krooni ulatuses. Hageja vähendab oma nõuet OÜ-

st Marepleks ostetud veepumba, kaitsekummi, radiaatori hermeetiku, rihmakatte ja generaatori

rihmapinguti võrra, s.o 3 217,35 krooni. Muud kuluartiklid vähendamisele ei kuulu. Remonttööd

Aasta Auto AS-is teostati vastavalt nõuetele. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

Aasta Auto AS remondi käik ei oleks kuidagi olnud nõutav vastavalt esitatud arvele. Tunnistaja S.S.

väljendas kohtus, et mootori remont esindusfirmades on rangelt seotud remondimetoodikaga,

millest kõrvalekaldumised ei ole võimalikud, vastasel juhul jääb kliendile lubatud kvaliteet

tagamata. Hageja on tõendanud nii kulude kui kahju tekkimise. Menetluskulud tuleb jätta kostja

kanda.

Hageja, Triin Tensing’u, vande all antud seletuse kohaselt on auto toodud Rootsist. Mingi aeg sai

sellega sõita, aga siis läks mootor katki ja selle remondiks pöördus hageja kostja poole. Kostja ütles

hagejale, millised osad on vaja tuua. Hageja ostis need ning andis kostja kätte. Kui hageja auto kätte

sai, pani ta paagi täis. Auto sai võetud Eestis arvele ning läbiti tehniline ülevaatus. Autoga sai

hageja sõita kuu aega. Päris tühjaks ta selle ajaga paaki ei sõitnudki. Autoga jäädi Otepääle, sest

auto all oli mingi asi hakanud ringi käima nagu kohviveski. Autot uuesti kostja juurde tuues ütles

kostja, et nende süü, et nad parandavad ära. Kostja tahtis autole kasutatud mootori peale panna, kuid

hageja ei nõustunud ilma kontrollimata mootorit peale panema. Kui kostja võttis mootori lahti, siis

ta ütles, et see ei ole nende süü. Hageja pöördus eksperdi poole nõu saamiseks. S.S. ja Ants Palm

tulid kostja töökotta. Seal oli töömees ja kostja seaduslik esindaja tuli ka hiljem kohale. S.S. küsis

töömehelt näha tööriista, millega polte kinni keeratakse. Töömees vastas, et keeratakse sellega,

millega rattaidki keeratakse, et teist neil ei ole. Ülevaatuse kohta koostati ekspertarvamus, kuid

kostja sellega ei nõustunud. Auto tehti korda Tauf Autos ja sõidab siiani.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Mart Sikut’i, selgituse kohaselt jääb kostja oma

kirjalike seisukohtade juurde ja vaidleb hagile vastu. Et hageja oma nõuet vähendas, siis see on

teretulnud, kuid kostja leiab, et hagi tervikuna ei kuulu rahuldamisele. Auto mootor küll purunes,

kuid selgusetu on, mille tagajärjel. Tegemist on 14 aastat vana autoga. 11.03.2008. a antud

spetsialisti arvamus on oletuslikku laadi. Et puudus vastav seade ja polt keerati kinni teise

vahendiga, siis antu ei anna põhjust väita, et kostja oleks käitunud süüliselt. Puudub põhjuslik seos

kostja teo ja saabunud tagajärje vahel. Tunnistaja E.S. on rõhutanud, et kostja poole pöörduti

seetõttu, et saada auto võimalikult odavalt remonditud. Selle sõiduki turuhind on käesoleval ajal alla

hagihinna. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja seadusliku esindaja, Kaido Soo, vande all antud seletuse kohaselt pöördus 2007. aasta

sügisel tema poole E.S. . Esialgsel vaatusel selgus, et autol oli purunenud hammasrihm. E.S. palus

kostjal auto korda teha võimalikult odavalt, sest eesmärk oli see edasi müüa. Paluti vahetada

detailid, mis olid katki ja purunenud. Kuna vana polt oli kasutamiskõlbulik, kasutati seda. E.S. tõi

kostja antud nimekirja alusel ise varuosad, mis kostja autole paigaldas. Kui auto remonditud sai,

pandi kostja töökoja juures autole Eesti numbrid külge ja mindi ülevaatusele. E.S. e sõnade kohaselt

läks ülevaatus ladusalt. Tagasi toodi auto 2008. a märtsis. Kostja pakkus asendusmootorit, aga E.S.

ütles, et mootor tuleb korda teha, siis nad võivad asendada. Remont oleks kalliks läinud ja sellest

kostja keeldus. Kui eksperdid kohal käisid, siis jõudis kostja töökoja juurde hiljem, kui auto kapoti

alla oli juba ära vaadatud. Töömehelt küsiti selle võtme kohta, millega polte kinni keeratakse. Seda

kasutatakse vabrikus, et poldid saaks pingesse. Kostjal sellist võtit ei ole. Vana polt keeratakse

tagasi keermeliimiga. Keeratakse padruni ja torujupi abil ning tunde järgi. Kostja nägi, mis auto all

oli toimunud. Hiljem nägi, et üleval oli nukkvõll kolmeks osaks ja siis kostja uskus, et nemad pole

süüdi.

Tunnistaja, S.S. ’i, ütluste kohaselt pöördus hageja koos E.S. ega tema kui spetsialisti poole. Hageja

autot oli remonditud OÜ-s Tipe. Sõita saadi kuu aega ja siis auto purunes. Tunnistaja sõitis koos

Ants Palmiga kostja töökotta. Auto mootor oli osaliselt lahti võetud. Avastati koht, kus olid

hõõrdumise jäljed. Väntvõlli esiots ja esiotsa hammasrihmaratas olid hõõrdunud ning kiil oli

murdunud. Klapikambri kaan oli eemaldatud ja nukkvõll oli purunenud tükkideks. Tagajärjeks oli

klappide purunemine ja hüdrotõukurite kahjustamine. Remondimehele esitati küsimusi remondi

kohta. Tehase poolt etteantud eeskirjade kohaselt tuleb esiotsa hammasrihmaratta vahetamisel polt

asendada. Kasutama peab uut polti ja keerata tuleb dünamomeetrilise võtmega. Kui on

hammasrihma vahetus, siis koos sellega on ettenähtud ka rullikute vahetamine. Hammasrihm on

mootori tähtsamaid sõlmi, mis tagab mootori töö. Kostja kasutas vana polti. Remontija väitis, et

polti pingutati õhusurve mutrikeerajaga, millel on pingutusmoment määramata. Tunnistaja arvab, et

vana poldi ja vale võtme kasutamine põhjustas mootori purunemise.

Tunnistaja, E.S. ’e, ütluste kohaselt on tegemist 1993. aastal valmistatud autoga. Autol kiilus rihma

kinni ja tõmbas klapid pahupidi. Tunnistaja soov oli auto soodsalt korda saada, et mitte maksta

kallist tööraha. Selleks viidi auto kostja juurde remonti. Saadi kokkuleppele remondirahas 6 000

krooni. Algul oli plaan auto maha müüa, aga pärast enam müüa ei soovitud. Tunnistaja ise tõi

remondi tarbeks poest osad, mis kostja ütles ja mida vaja oli. Remont kestis mitu kuud. Kui auto

korda saadi, tegi tunnistaja ülevaatuse ära. Puudused hakkasid ilmnema kolmandal nädalal peale

remonti. Tunnistaja helistas kostjale, et auto hilineb käima, et süütenurk on vale. Autoga sai sõita

kuu aega, kuskil 700 km, siis läks uuesti katki. Tunnistaja ise oli sel ajal Leedus ja käskis

elukaaslasel (hagejal) auto töökotta tagasi viia. Kui tunnistaja tagasi jõudis, ütles kostja talle, et see

on nende viga ja autole lubati asendusmootor peale panna, kuid seda ei leitud. Kui tunnistaja palus

mootori korda teha, siis sellest keelduti. Tunnistaja läks Aasta Auto AS-i spetsialisti juurde, kes

võttis kaasa eksperdi ja nad mõlemad tulid kostja töökotta autot üle vaatama. Tänu sellele, et polti

ei keeratud kõvasti kinni, läks mootor katki. Remondimees tunnistas eksperdile, et remontimise

käigus uut polti ei pandud ja polt keerati kinni suruõhuvõtmega. Õiget võtit poldi keeramiseks

kostjal ei olnud.

KOHTU SEISUKOHT

Asja

materjalidest

nähtuvalt

oli

poolte

vahel

sõlmitud

suuline

tarbijatöövõtuleping

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lõike 4 mõttes hagejale teenuse osutamiseks – tema sõiduauto

remontimiseks. VÕS § 635 lõike 4 kohaselt tarbijatöövõtuleping on oma majandus- või

kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on

teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine.

Hageja on esitanud kohtule lepingutingimustele mittevastanud asja parandamisest tekkinud kulude

hüvitamise ja kahju hüvitamise nõude.

VÕS § 641 lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt peab töövõtja poolt tehtud töö vastama

lepingutingimustele ehk asi peab olema vaba puudustest, mis vähendavad selle kasutusväärtust,

sealhulgas peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise

kvaliteediga. Sama paragrahvi lõikes 2 on määratud tingimused, mille esinemisel ei vasta tehtud töö

lepingutingimustele. Töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijatöövõtulepingu puhul

ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada,

lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud

avaldusi, eelkõige töö reklaamimisel või etikettidel, välja arvatud juhul, kui töövõtja tõendab, et

avaldust oli lepingu sõlmimise ajaks muudetud või avaldus ei mõjutanud lepingu sõlmimist (VÕS

§ 641 lõige 2 punkt 5). On ilmselge, et hageja soovis remondijärgselt saada sõidukorras autot ja et

hagejal olid kostja kui asjatundja poolt tehtava töö omaduste ning kvaliteedi suhtes põhjendatud

ootused. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, et hageja soovis auto remondile teha võimalikult vähe

kulutusi, kuna eesmärk oli auto edasi müüa. Kostja on ise nõustunud kokkulepitud tasu (tööraha)

eest täitma oma lepingulisi kohustusi hea ja asjatundliku töövõtja hoolsusega. Samuti ei oma asjas

tähtsust, et varuosad muretses hageja. Töövõtjal tuli kontrollida, kas tellija toodud varuosad olid

sobivad (ilma puudusteta) tema poolt võlgnetavale tööle ega ohusta töösoorituse tulemit.

Vaidlust ei ole selles, et hageja auto mootori remont lõppes 21.01.2008. a ja et mootor purunes

27.02.2008. a. Spetsialisti arvamuse kohaselt (tl 14) oli mootoril purunenud nukkvõll, klapid ja

väntvõlli esiotsa hammasrihmaratas. Silmaga nähtavaid vigastusi rohkem ei olnud. Väntvõlli

esimest hammasrihmaratast ja väntvõlli uurides olid näha nende vahelised hõõrdumise jäljed.

Väntvõlli esiotsa hammasrihmarattal oli murdunud kiil. Mootori vigastuste tõenäoliseks

tekkepõhjuseks on Ants Palm ja S.S. pidanud väntvõlli esiotsa hammasrihmaratta kinnituspoldi

ebapiisavat pingutusmomenti. S.S. on 06.08.2009. a toimunud kohtuistungil kuulatud üle ka

tunnistajana. Tunnistaja ütluste kohaselt (tl 51-51 pöördel) tuleb tehase poolt etteantud eeskirjade

järgi hammasrihmaratta vahetamisel kasutada uut polti ja selle keeramiseks spetsiaalset võtit.

Kostja remondimees kinnitas tunnistajale, et kasutati vana polti, mida pingutati õhusurve

mutrikeerajaga, mille pingutusmoment on määramata. Sama kinnitas vande all kostja seaduslik

esindaja Kaido Soo (tl 50 pöördel - 51), et kostjal spetsiaalset võtit ei ole ning et vana polt keerati

tagasi keermeliimiga ning padruni ja torujupi abil ning tunde järgi. Seega on asjas tuvastatud, et

kostja poolt tehtud töö ei ole tehtud seda liiki tööle omase kvaliteediga ehk töö ei vasta

lepingutingimustele. Kostja ei ole tõendanud, et mootor muutus kasutuskõlbmatuks hagejast

tulenevate asjaolude tõttu.

Kostja vastutust töö lepingutingimustele mittevastavuse eest tuleb hinnata VÕS § 642 lõike 1 teise

lause alusel, mille kohaselt tarbijatöövõtu puhul vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö tarbijale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja

kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Hageja sai oma auto töökojast kätte

21.01.2008. a. Tulenevalt VÕS § 642 lõikest 2 vastutab tarbijatöövõtu puhul töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul, alates töö üleandmisest

tarbijale. Tarbijatöövõtu puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast

ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas töö üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole

vastuolus töö või puuduse olemusega. Lepingutingimustele mittevastavus ilmnes 27.02.2008. a,

seega kuue kuu jooksul töö tarbijale üleandmise päevast, mistõttu saab eeldada lepingutingimustele

mittevastavuse olemasolu töö üleandmise ajal ja jaatada töövõtja vastutust töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest. Kohus leiab, et antud vaidluses ei ole selline eeldus vastuolus töö või puuduse

olemusega. Ainuüksi asjaolust, et 21.01.2008. a läbiti autoga edukalt tehniline ülevaatus, ei saa

järeldada, et auto mootor ei saanud puruneda spetsialisti arvamuses toodud põhjusel. Kohus märgib,

et asja üleandmise hetkel ei pea lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, töövõtja

vastutuse tekkimiseks piisab, kui riski ülemineku hetkel on olemas hiljem avaldunud

lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu. Nähtuvalt tunnistaja E.S. e ütlustest (tl 51

pöördel - 52) hakkasid puudused (auto hilines käima, kuna süütenurk oli vale) ilmnema kolmandal

nädalal peale remonti. Puuduse olemus (hõõrdumise jäljed väntvõlli esimese hammasrihmaratta ja

väntvõlli vahel) lubab just eeldada, et lepingutingimuse mittevastavus (väntvõlli esiotsa

hammasrihmaratta kinnituspoldi ebapiisav pingutusmoment) avaldub alles teatud aja möödudes ehk

sõiduautot kasutades. Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oleks vabandatav.

Tellija peamiseks õiguskaitsevahendiks töövõtjapoolse mittenõuetekohase täitmise puhul on

lepingu täitmise nõue. Vastavalt VÕS §-le 646 saab tellija lepingu täitmise nõude kaudu võimaluse

nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et hageja

esitas 03.03.2008. a kostjale pretensiooni, millele kostja 14.04.2008. a esitatud vastuses (tl 15)

teatas, et ei tunnista hageja nõuet, kuna kostjapoolsed kohustused on täidetud, mistõttu ei lasu

kostjal kohustust veelkordselt ja tasuta hageja sõidukit remontida.

Juhul, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib

tellija vastavalt VÕS § 646 lõikele 5 töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks

tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Tulenevalt VÕS § 646 lõikest 4 kannab töövõtja töö puuduse

kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud, eelkõige veo-, töö-, reisi- ja materjalikulud.

Kuna kostja keeldus uue töö tegemisest, oli hagejal õigus lasta auto parandada. Seoses auto

transportimisega Rõngust Tartusse kandis hageja kulutusi summas 1 420 krooni (tl 17) ja auto

remondiga Aasta Auto AS-s 28 218 krooni (tl 16), kokku seega 29 638 krooni. Kostja on

vaidlustanud Aasta Auto AS arves nr 264015677 toodud kuluartiklid 7 474,33 krooni ulatuses,

leides, et selles osas ei olnud vajadust mootorit remontida ega osasid uuesti vahetada. Kohus leiab,

et remondiga seotud kulutused summas 28 218 krooni on põhjendatud osaliselt. Nimetatud summat

tuleb vähendada poole jahutusvedeliku hinna osas. Pole põhjendatud hageja lisakulu 8 liitri

jahutusvedeliku kulude osas koos käibemaksuga summas 430,46 krooni. On üldteada asjaolu et

nukkvõlli ja väntvõlli remont ei puuduta jahutussüsteemi. Kostja on 5 liitrit jahutusvedelikku (tl 12)

juba mootorisse valanud ja see on seletatav ka veepumba vahetusega. Kohus vähendab hageja

8 liitrist

jahutusvedeliku

kulu

ja

seda

poole

võrra,

s.o

215,23

kroonini

(28 218 -

215,23) = ümmardatult 28 002,80 krooni. Tunnistaja S.S. ’i ütlustest nähtuvalt (tl 51 pöördel)

teostatakse

auto

esindustes

reeglina

autole

remont

vastavalt

tehase

poolt

etteantud

remondieeskirjadele ja - juhendile. Nii näeb eeskiri ette, et hammasrihmaratta vahetusega koos

toimub rullikute vahetamine. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et Aasta Auto AS arvel näidatud

töö- ning materjalikulu (v.a jahutusvedeliku kogus) ei oleks olnud vajalik kulu seoses hageja auto

remondiga. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja 29 422,80 krooni

(28 002,80 + 1 420 transpordikulu).

Lisaks on hageja esitanud kohtule ka kahju hüvitamise nõude, leides, et hageja kahjuks on kostjale

lepingu alusel tasutud tööraha 3 660 krooni (tl 9) ja OÜ-st Marepleks remondi läbiviimiseks ostetud

varuosad maksumuses 6 708,65 krooni (tl 10-13), kokku 10 368,65 krooni. 06.08.2009. a toimunud

kohtuistungil (tl 50 pöördel) vähendas hageja oma nõuet 3 217,35 krooni võrra (varuosade

maksumus), nõudes kostjalt kahjuhüvitist kokku 7 151,30 krooni (3 660 + 3 491,30). Hageja on

seisukohal, et kuivõrd tema poolt ostetud varuosad ja kostja poolt tehtud töö kaotasid oma väärtuse

seoses mootori purunemisega, on hageja kandnud otsest varalist kahju, mis kuulub hüvitamisele

kahju tekitaja poolt.

VÕS § 101 lõikes 2 sätestatakse erinevate õiguskaitsevahendite samaaegse kasutamise võimalus.

VÕS § 101 lõike 2 esimesest lausest tuleneb, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral

kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab

üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda

võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik

kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel

hüvitamisele.

Töövõtuleping on tasuline leping. Tellija üheks peamiseks töövõtulepingujärgseks kohustuseks on

tasu maksmise kohustus töövõtjale. Kostja töövõtjana täitis oma kohustuse – ta tegi kokkulepitud

töö kui remontis hageja sõiduauto – ja tal oli õigus saada tasu tehtud töö eest. Et kostja tehtud töö

osutus ebakvaliteetseks, siis sellest ei tulene hagejale õigust nõuda kostjalt kogu tööraha

tagastamist, sest vastasel juhul teinuks töövõtja oma töö tasuta, mis ei ole aga kooskõlas seadusega.

Seaduses

nähakse

ette

üksnes

tasu

vähendamine

seoses

puudustega

töös.

Kuivõrd

õiguskaitsevahendi valik ja selle kasutamine on privaatautonoomia põhimõttest tulenevalt

võlausaldaja s.o hageja otsustada, siis ei saa kohus kohaldada vaidluses õiguskaitsevahendit, mida

ei ole nõutud ega tuvastada õiguskaitsevahendi kasutamist, millele võlausaldaja ei ole tuginenud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude kostjalt 3 660 krooni (tööraha)

väljamõistmiseks.

Kohus on seisukohal, et varuosadele tehtud kulutusi summas 3 217,35 krooni ei saa käsitada hageja

kahjuna. Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku

asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui lepingut

poleks rikutud (VÕS § 127 lõige 1). Kui kostja oleks lepingut korrektselt täitnud, oleks hageja auto

eelduslikult sõidukorras. Seega ei ole õige väide, et varuosade ostmise näol on tegemist asjata

tehtud kulutusega. Kulutused olid vajalikud hageja auto kordategemiseks. Hageja sai oma autot

kasutada perioodil 21.01.2008. a kuni 27.02.2008. a, s.o mootori purunemiseni. Hagejal oli lepingu

rikkumisest tulenevalt õigus nõuda kostjalt puuduste tasuta kõrvaldamist ja uue töö tegemist. Kuna

kostja sellest keeldus, lasi hageja mootori parandada Aasta Auto AS-s. Seega on rikutud kohustus

täidetud kolmanda isiku poolt ja hageja saab nõuda vaid parandamisest tekkinud kulude hüvitamist

kostjalt VÕS § 646 lõike 5 alusel.

Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja 29 422,80 krooni (28 002,80 + 1 420). Ülejäänud osas (3 660 + 3 217,35) jätab kohus

hageja nõude kostja vastu rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, on

TsMS § 163 lõike 1 alusel põhjendatud jätta menetluskuludest 20 % hageja ja 80 % kostja kanda

(29 422,80 / 36 789,30).

Kohtunik