2-09-36697/7 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-36697

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht

02. september 2009. a Jõgeva Tsiviilasja number 2-09-36697 Tsiviilasi Katika Teenus OÜ avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (võlgnik): Katika Teenus OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht – Kalda t. 42 Jõgeva Maakond), Seaduslik esindaja:

Vxxxxx Õxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, e-post: Ajutine pankrotihaldur Terje Eipre (aadress: Advokaadibüroo Eipre&Partnerid OÜ, telefon 627 0551, faks 627 0559, e-post: Terje@eipre.ee Kohtuistungi toimumise aeg

19. august 2009

RESOLUTSIOON :

1. lõpetada Katika Teenus OÜ pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasinõudmise ja tagasivõitmise võimalus.

2.Ajutisel halduril likvideerida juriidiline isik Katika Teenus OÜ kahe kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

3.võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 mõttes.

4. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade Katika Teenus OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

5.Määrata Katika Teenus OÜ dokumentide hoidjaks Vxxxxx Õxxxxx, kelle isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Maakond.

Edastada määrus äriregistrile.

Kohtukulude jaotus: Ajutise halduri tasu jääb riigi kanda. Ajutise halduri tasu kohta on koostatud eraldi määrus.

Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Katika Teenus OÜ esitas kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks 29.07.2009. Võlgnik märgib, et tema kohustuste summa ületab tunduvalt varade summat. Seisuga 01.07.2009 on võlg AS SEB Liising ees 8690.74 krooni, AS PT Mikro ees 90128.10 krooni ja viivis sellelt nõudelt 69407 krooni. Võlgnetavad summad suurenevad ja neid ei ole praeguses majanduslikus olukorras võimalik tasuda. On kaks töötajat, kellele on maksmata maija juunikuu palk. On olemas ühe kliendi võlgnevus Katika Teenus OÜ ees summas 11350 krooni. Seisuga 01.01.2009 on omakapital - (miinus) 160 115 krooni. Ettevõttel puuduvad põhivarad. Täiendava selgitusena maksejõuetuse põhjuste kohta esitas võlgniku juhataja V.Õxxxxx järgmise: võlgnik oli hankija PT Mikro AS edasimüüja, kuid aastal 2008 ei saadud enam omavahel kokkuleppele tasumise tingimustes. Kuna hankija hakkas nõudma sularahas ettemaksu, ei saanud võlgnik enam kaupa, mida klientidele edasi müüa. Käive langes ja ka muudel tegevusaladel katsetamine ei andnud head tulemust. Ettevõttel majandustegevus puudub. Liisinguandja liisitud vara (auto) ilma pankrotimenetluseta tagasi ei võta. Töötajatele ei ole tööd, kuid raha puudumise tõttu puudub ka koondamise võimalus.

Võlgnik palub neil asjaoludel välja kuulutada Katika Teenus OÜ pankroti ja ettevõte likvideerida. Võlgnik esitas ajutisele haldurile ja kohtule vajalikke dokumente.

KOhus algatas pankrotimenetluse, määras ajutise halduri (tl.1).

Ajutine haldur esitas kohtule aruande, millest nähtub, et võlgnikul on kogu vara väärtuses

65.99 kroonikontojäägina AS SEB Pangas. On olemas ka üks nõue ostja vastu 12 783.95 krooni saamiseks, kuid nõue on aegunud, mistõttu ajutine haldur seda vara hulka kuuluvana ei arvesta. Kohustusi on kokku 258 981.33 krooni väärtuses, millest võlad töövõtjatele 30 858 krooni ja võlad tarnijatele (s.h. AS SEB Liising) 225 910.86 krooni. Maksuvõlg 2212.47 krooni. 2 töötajaga tööleping lõpetamata. Ettevõtte majandusolukord on bilansi põhiliste näitajate alusel mitterahuldav. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks loeb ajutine haldur juuni 2009, kuna siis on tehtud viimased pangatehingud AS-s SEB Pank. Liisinglepingu lõpetamine kulude kokkuhoiu eesmärgil ei osutunud võimalikuks, kuna AS SEB Liising sellega ei nõustunud. Varasemalt on võlgniku põhilisteks klientideks olnud kohalikud omavalitsused, kuid võlgnik on kursis kohalike omavalitsuste piiratud eelarvetega ja talle on selge, et suur osa klientidest ei suuda enam temalt teenust tellida. Seetõttu ongi esitatud pankrotiavaldus.

Ajutine haldur on arvamusel, et pankrotiavaldus on ÄS § 180 lg.51 nõudeid silmas pidades esitatud tähtaegselt. Ei esine pankrotikuriteo tunnuseid ega ka rasket juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul töö vähenemine ja kokkuleppe mittesaavutamine suurima hankijaga, mille tagajärjel ei olnud võlgnikul enam võimalik tegutseda. Ajutine haldur loeb sellise põhjuse muuks asjaoluks PankrS § 22 lg.5 mõttes. Puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, osaühingu majandustegevus on lõppenud ja lisavahendite saamise võimalused puuduvad. Neil asjaoludel ja PankrS § 1 lg.1, lg.2, lg.3, § 15 lg.1, § 31 lg.1, lg.1 ja lg.4 alusel teeb ajutine haldur ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused.

Kohtuistung

Kohtuistungil andis võlgniku juhataja V.Õxxxxx seletuse, et ettevõtte põhitegevus on olnud IT-teenuste müük. Aga on proovitud ka mitmeid muid erinevaid tegevusi (aiandus, õmblus), et käivet saada ja toime tulla. Need ei ole andnud edukat tulemust. Liisingusõiduk on praeguseks tagastatud, liisingumakseid oli võlgu kolme kuu eest. Püsilepingud on võlgnikul klientidega puudunud, teenuseid on osutatud väljakutsete alusel. Võlgnik leiab, et riigi majandusliku olukorra tõttu ei saa ka omavalitsused enam IT-seadmeid osta ja teenuseid tellida. Seetõttu puudub edaspidi ka turg. Maksuvõlga praeguseks enam üleval ei ole. Võlgnik on arvamusel, et ei ole enam sellist turgu, kus teenida raha võlgade ja viiviste tasumiseks. Arvestades pankrotimenetluse raugetamise tähendust, on võlgnik nõus, et pankrotimenetlus raugeb pankrotti välja kuulutamata. Võlgniku juhataja sõnul ei ole tal muid sissetulekuallikaid ja puuduvad vahendid ajutise halduri tasu katteks.

Ajutine haldur jääb aruandes kajastatu juurde ja teeb ettepaneku pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul vahendite puudumise tõttu tuleb ajutise halduri tasu määrata riigi arvelt.

Kohtu seisukohad:

Võlgniku põhitegevus on olnud infotehnoloogiaja arvutialased tegevused, mis käesolevaks ajaks on nõudluse puudumise tõttu lõppenud. Võlgnikul on ka muid erinevaid tegevusalasid, millel tegutsemine ei ole olnud tulutoov. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et võlgnikul on võlgasid 258 981.33 krooni ulatuses ja vara 65.99 krooni. Seega on võlgnikul võlgasid tuhandeid kordi suuremas summas kui vara. Võlgnikul puudub praeguses olukorras reaalne võimalus saada igapäevast käivet määral, mis võimaldaks tasuda tekkinud võlgasid, jooksvaid kulusid, makse.

Kohtu hinnangul ei suuda võlgnik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Uurides sellise olukorra põhjusi, tuleb nõustuda, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on tellimuste vähenemine põhitegevusalal ja suutmatus täita senise põhilise hankija esitatud maksetingimusi, mille tagajärjel ei olnud enam võimalik tegutseda selle hankija edasimüüjana. Võlgnik, kelle põhitegevuseks on arvutite ja arvuti välisseadmete parandus ja muud infotehnoloogiaja arvutialased tegevused ja kes ei oma laovarusid ega püsilepinguid, ei saa seniste tellijate äralangemisel edasi tegutseda. Jätkuvaks tegutsemiseks vajalike uute klientide leidmine vajab investeeringuid ja materiaalseid vahendeid, mida võlgnikul ei ole. Puuduvad vahendid ka seniste võlgade tasumiseks. Võlgnik on praktiliselt varatu. Puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist olukorraga, milles puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja neid vahendeid ei ole kusagilt ka tulemas. Võttes aluseks Pankrotiseaduse mõtte, mille kohaselt pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel, on kohus seisukohal, et võlgniku pankroti välja kuulutamine olukorras, kus võlausaldajate nõuete rahuldamist ei ole ette näha, ei ole Pankrotiseaduse mõttega kooskõlas. Seetõttu kohus võlgnikettevõtte pankrotti välja ei kuuuluta, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub selle katteks ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Katika Teenus OÜ pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg.1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg.4 sätestab kohustused esitada nõuded võlgniku endiste töötajatele hüvitiste maksmiseks.. PankrS § 130 lg.4 sätestab: kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lg.1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. § 130 lg.5 sätestab, et haldur näeb ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilimise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile.

Seega tuleb ajutisel halduril viia läbi võlgnikettevõtte likvideerimine. Võlgniku ainuosanik ja juhataja V.Õxxxxx on andnud nõusoleku dokumentide hoidmiseks ja PankrS § 130 lg.5 alusel tuleb V.Õxxxxx määrata dokumentide hoidjaks.

Menetluskulude jaotus

Ajutine haldur esitas taotluse ajutise halduri tasu saamiseks. PankrS § 150 lg.4, lg.5 alusel lahendab kohus ajutise menetluse kuludega seonduva eraldi määruses.

Kohtunik Ü.Raag