2-09-17876/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-09-17876

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 25.08.2009.a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-17876 Tsiviilasi Vxxxxxxx Kxxxxxxxx hagi Axxxx Exxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes Hagi hind 27225 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Vxxxxxxx Kxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Axxxx Exxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi aeg 11.08.2009.a

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista Axxxx ExxxxxxxxVxxxxxxx Kxxxxxxxx kasuks lapse SxxxxExxxxx(isikukood xxxxxxxxxxxx ülalpidamiseks elatis 3025 (kolm tuhat kakskümmend viis) krooni kuus alates 23.04.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. AxxxxxExxxxxx tuleb elatis tasuda Vxxxxxxx Kxxxxxxxx pangakontole nr 1107681839, maksekorralduse selgituseks märkida „elatisraha“.

Elatist tuleb maksta Sxxx Exxxx täisealiseks saamiseni ja tema täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

Hagi tagamine Tartu Maakohtu 08.05.2009.a määruse alusel jätta muutmata.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30

2 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus tuvastas:

Hageja nõuded ja kostja vastuväited Vxxxxxxx Kxxxxxxxx esitas 23.04.2009.a kohtule hagiavalduse Axxxx Exxxx vastu lapsele elatise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine laps SxxxxExxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Pooled elasid koos 1999.a kuni 2002.a. Pärast kooselu lõppu elab laps hageja juures. Kostja last rahaliselt ei toeta. Lapse vajadusteks ühes kuus on 2620 krooni. Hageja on töötu. Hageja vara on auto Audi 80. Kostja varalise seisundi kohta hagejal andmed puuduvad. Hageja palub kohtul kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis 2500 krooni kuus ja lisaks tulumaks 21 %, s.o 525 krooni, kokku 3025 krooni kuus alates 20.04.2008.a. Axxxx Exxxx teatas 29.04.2009.a kirjalikus vastuses, et hagiga nõus ei ole, enne asja menetlemist soovib ta teha testi isaduse tuvastamiseks.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel ei ole ta kindel, kas laps on tema oma. Kostja selgitas oma majanduslikku seisundit: kostja töötab ja tema brutopalk on 27000 krooni kuus, kostja ülalpidamisel on abikaasa ja kaks alaealist last, kostja kuludeks on eluasemelaen ja eluasemekulud - küttekulu talvel 1000 krooni, vesi 300 krooni, elekter 500 krooni.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et elatisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tegi kindlaks, et hagejal ja kostjal on ühine alaealine laps Sxxx Exxxx, sündinud xxxxxxxxxx.a. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 näeb ette, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja ülalpidamiskohustust ei täida. PkS § 61 lg 1 näeb ette, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Hageja taotleb elatist summas 2500 krooni, lisaks elatiselt maksmisele kuuluv tulumaks 525 krooni, kokku elatis 3025 krooni. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on töötu, töötuna on ta arvele võetud 09.04.2009.a (tl 7). Hageja sissetulek moodustub riigilt saadavatest toetustest. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last, xxxxxxxxxx.a sündinud Mxxxxxxx Exxxx ja xxxxxxxxxx.a sündinud MxxxxLxxx Exxxx. Kostja töötab xxxxxxxxxxxxxxxx OÜ-s, tema enda väitel on tema töötasu 27000 krooni kuus, millest arvestatakse maha maksud. Mõlemad pooled kannavad igakuiseid eluasemekulusid. Kostja tasub ka eluasemelaenu makseid. Arvestades poolte sissetulekuid ja kohustusi on kostja varaline seisund oluliselt parem võrreldes hageja omaga. Seega leiab kohus, et on põhjendatud, et kostja kannab ka suurema osa poolte ühise lapse ülalpidamiskuludest. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud hageja poolt toodud lapse vajadused: 700 krooni eluasemekuludele, 700 krooni toidule, 200 krooni transpordile, 150 krooni sidekulud, 400 krooni kulud lapse koolikohustuse täitmiseks, 120 krooni muud kulud. Kohtuistungil selgitas hageja, et lapsel on astma ja seetõttu peab laps tarvitama regulaarselt ravimeid. Kostja lapse kuludele vastu ei vaielnud. Kostja vaidles elatise vastu põhjendusel, et tema arvates ei ole ta lapse isa. Kohus leiab, et nimetatud vastuväide ei põhjenda antud juhul elatise väljamõistmata jätmist. Kostja Axxxx Exxxxxon kantud lapse isana sünniakti (sünnitunnistus, tl. 6). Ta ei ole taotlenud sünniaktis tema kui vanema kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamist ning seega tuleb lähtuda kehtivast kandest. Kostja ei ole esitanud ka asjaolusid, mis võiks PkS § 61 lg 6

3 järgi olla aluseks temalt elatise väljamõistmata jätmisel või elatise vähendamisel allpoole seadusega ettenähtud alammäära. Kohus leiab, et kostjalt tuleb lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis hageja poolt nõutud summas, s.o 2500 krooni, koos sellelt tasumisele kuuluva tulumaksuosaga 3025 krooni. Kostja ei ole täitnud lapse ülalpidamiskohustust ja hageja on taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ühe aasta eest, s.o alates 20.04.2008.a. Ühe aasta eest moodustaks kostja elatisevõlg kokku 36300 krooni. Kohus leiab, et lisaks igakuise elatise maksmisele elatisevõla tasumine võib olla kostja jaoks liigselt koormav ja võib panna kostja majanduslikult raskesse olukorda. Seetõttu jätab kohus hageja nõude selles osas rahuldamata ja mõistab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja PkS § 70 lg 1 alusel alates elatisehagi esitamisest, s.o alates 23.04.2009. a. PkS § 60 lg 1 kohaselt tuleb elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni ja lapse täisealiseks saamisel, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel.

Hagi tagamine 04.05.2009.a esitas Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxxxgi tagamise taotluse. Kohus rahuldas taotluse 08.05.2009.a määrusega ja kohustas hagi tagamise abinõuna Axxxx Exxxxx maksma Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxx lapse Sxxx Exxxx ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus kuni tsiviilasjas lõpplahendi tegemiseni. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti 14.05.2009.a otsusega määrati Vxxxxxxx Kxxxxxxxxxx elatisabi summas 4500 krooni. Hagi tagamine Tartu Maakohtu 08.05.2009.a määruse alusel tuleb jätta muutmata TsMS § 386 lg 4 alusel, kuna hagi rahuldati.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja seega jätab poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohus juhindub tsiviilasja lahendamisel TsMS §-dest 434, 435, 436 lg 1, 2, 3, 4, 6 ja 7, 438, 439, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 2, 5, 6, 7, 8 ja 9.

Haide Rimmel kohtunik