2-09-25601/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-09-25601 Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2009. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind N.K. hagi I.K. vastu elatise nõudes lapsele

19 575 krooni Menetlusosalised Hageja:

Kostja:

N.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

I.K. (IK xxx; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista I.K.`lt N.K. kasuks tagasiulatuvalt alates 02. juunist 2009. a alaealise tütre A.K. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni tütre A.K. täisealisuseni, s.o. kuni 06. jaanuarini 2018. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammäärast.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 02. juunil 2009. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt poolte abielust sündis xxx. a tütar A.K.. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras, 2 175 krooni.

II Kostja vastus

2. Kirjalikus vastuses hagile (tl 12) kostja hagi ei tunnistanud.

3. Kostja esitas alljärgnevad vastuväited:

3.1. Kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

3.2. Kostja taotleb elatise suuruse vähendamist, kuna kostja ülalpidamisel on 18. aastane tütar, kes jätkab 2009/2010 õpinguid gümnaasiumi 12-s klassis. Elatise väljamõistmisel osutuks vanem tütar varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps (PkS § 61 lg 5).

3.3. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejal on hea materiaalne olukord, mis võimaldab alaealise lapse vajaduste rahuldamist.

III Kohtuistung

4. Hageja taotles hagi rahuldamist ning elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest. Hageja selgitas, et tema brutopalga suurus on 4 500 – 5 000 krooni, tema ülalpidamisel on 1 laps, tütar A., kes on 9. aastane ja läheb 4. klassi. Hagejal puudub kinnisvara, auto, hageja varaline kohustus on väikelaen (Swedbank), hageja arve on arestitud (pangakonto – (miinus)

21 000 krooni).

5. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt ning oli nõus maksma elatist 1 500 krooni kalendrikuus. Kostja märkis, et tema netopalga suurus on 6 000 – 7 000 krooni kuus, palk laekub tööandjalt hilinemisega. Kostjale kuulub korteriomand xxx. Kostja elab koos vanema tütrega (M. K., sündinud 05.04.1991. a). M. on olnud kostja ülalpidamisel viimased 12 aastat, lapse ema elatist maksnud ei ole. Hageja ja kostja on endiselt abielus, kuid elavad eraldi 05. aprillist 2009. a. Laenukohustused kostjal puuduvad.

IV Kohtu põhjendused

6. Pooled vaidlevad elatise suuruse üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimummääras 2 175 krooni (PkS § 61 lg 4). Kostja leiab, et elatise suurust tuleb vähendada summani 1 500 krooni tulenevalt teise lapse ülalpidamisega (PkS § 61 lg 5).

7. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 2 175 krooni (alates 01.01.2008. a, ½ kuupalga alammäärast - 4 350 krooni, perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4).

8. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1), samuti täisealist gümnaasiumis õpinguid jätkavat last (PkS § 60 lg 2).

9. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-121-04 märkinud: „ Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist“. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-121-04 ). sama põhimõtet on Riigikohus korranud lahendites 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-108-07: „ /…/ vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt; tulenevalt PkS § 61 lg1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb“. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-07 ; http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-108-07 ).

10. Kostja on kirjalikus vastuses märkinud, et ta täidab lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Kohtuistungil selgitas kostja, et alates poolte lahuselust (05.04.2009. a) ei ole kostja hagejale lapse ülalpidamiseks raha andnud. Kostja selgitas, et vajadusel on ta ostnud lapsele asju ja lähetustest tulles toonud väikeseid kingitusi. Kostja poolt esile toodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust sellest, et kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt.

11. Järgnevalt kontrollib kohus seda, kas tulenevalt PkS § 61 lg 5 on põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla PkS § 61 lg 4 sätestatud määra.

11.1. PkS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada alla miinimumäära (PkS § 61 lg 4), kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses (* 2 175 krooni) osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11.2. Rahvastikuregistri andmetel on M. K. (sündinud xxx. a) isa I.K. ja ema O. K.. M. K. elukoht on xxx (tl 13), 2009/2010 õppeaastal õpib M. Kiviõli Vene Gümnaasiumi 12. klassis (tl 16). 18. aastaseks sai M.05.04.2009. a).

11.3. Kostja kinnitusel on tema keskmine netopalk 6 000 – 7 000 krooni, seega keskmiselt

6 500 krooni. Lisaks sellele saab kostja riikliku peretoetust igakuuliselt 300 krooni (tl 15). Kostja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) on 2 266 krooni (6

800 / 3), seega võimaldab kostja varaline seisund noorema lapse ülalpidamiseks elatist miinimumääras maksta, ilma et elatise maksmisega osutuks vanem laps varaliselt vähem kindlustatuks. Seejuures ei ole ülalpidamise maksmine kostjale ülemäära koormav ega sea ohtu tema majanduslikku toimetulekut.

12. Õige ei ole kostja väide selle kohta, et hageja on materiaalselt paremini kindlustatud kui kostja. Hageja ülalpidamisvõime on hageja netosissetulekut arvestades (tl 2) 2 155 krooni.

13. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi.

14. Kohus selgitab pooltele, et PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459).

Kohtunik