2-09-38532/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-38532

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2009. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-09-38532 Tsiviilasi Txxxx Rxxxxxxxx hagi Vxxxxx Lxxxxxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: TxxxxxRxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kostja: Vxxxxx Lxxxxxxxxxisikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Menetluse liik Kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Txxxx Rxxxxxxxx ja kostja Vxxxxx Lxxxxxxxx vahel 14.08.2009.a sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad:

1.1. Vxxxxx Lxxxxxxxxkohustub tasuma Txxxx Rxxxxxxxxxx laste Sxxxxxx Rxxxxxxxxxja Exxx-Vxxxxxxx Rxxxxxxxxxülalpidamiseks elatist 1500 (üks tuhat viissada) krooni ühe lapse kohta kuus alates 01. augustist 2009.a kuni laste täisealiseks saamiseni.

1.2. Vxxxxx Lxxxxxxx kohustub tasuma elatise TxxxxxRxxxxxxxx arveldusarvele nr 1105124848 (Swedbank) iga kuu eest hiljemalt jooksva kuu viimaseks päevaks.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-38532 menetlus Txxxx Rxxxxxxxx hagis Vxxxxx Lxxxxxxxx vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus: Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Txxxx Rxxxxxxx esitas 07.08.2009. a kohtule hagi Vxxxxx xxxxxxxxx vastu lastele elatise väljamõistmise nõudes. Txxxx Rxxxxxxx palus kohtul Vxxxxx Lxxxxxxxxxx laste Sxxxxxx Rxxxxxxxx ja xxxxxxx xxxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista elatis 1500 krooni ühe lapse kohta kuus kuni laste täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

14.08.2009.a saabus kohtule poolte vahel sõlmitud kompromiss elatise maksmise osas, kus pooled taotlevad kohtult menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433 TsMS § 432 näeb ette menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed: menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kummagi menetluskulud jäävad tema enda kanda, seega jätab kohus TsMS § 168 lg 3 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Maimu Laumets Kohtunik