2-09-29216/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista S O ’ilt JOÜ kasuks 8 726,39 krooni (kaheksa tuhat seitsesada Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Legislator headnote
AI generated2-09-29216/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Välja mõista S O ’ilt JOÜ kasuks 8 726,39 krooni (kaheksa tuhat seitsesada Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
01. september 2009. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-29216
Tsiviilasi
JOÜ hagi S O ’i vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
4885,00 krooni
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: JOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), volitatud
esindaja T Ilves (OÜ ICE Credit Solutions )
Kostja: S O (isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista S O ’ilt JOÜ kasuks 8 726,39 krooni (kaheksa tuhat seitsesada
kakskümmend kuus krooni ja kolmkümmend üheksa senti).
3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
4. Välja mõista S O ’ilt JOÜ kasuks menetluskulud summas 4 000 (neli tuhat) krooni.
Edasikaebamise kord
Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavakstegemisest.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse
kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab
vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte
vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud
juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile
ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või
mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti
Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358.
Hagi aluseks olevad asjaolud
17.06.2009.a. esitas JOÜ kohtule hagi S O ’i vastu põhivõla 4885,00 krooni ja viivise
3841,39 krooni väljamõistmiseks. Nõue tuleneb AS V ja kostja vahel 08.10.2005.a. sõlmitud
üüri- ja abonemendilepingust ja 31.12.2008.a. sõlmitud nõude loovutamise lepingust, mille
alusel loovutas AS V nõude kostja vastu hagejale. Menetluskulud, s.h hagiavalduse
esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00 krooni ja õigusabikulud 3 000,00 krooni palub hageja
välja mõista kostjalt.
Menetluse käik maakohtus
Hagiavaldus koos lisadega on kostjale isiklikult 02.08.2009.a. TsMS § 313 alusel kätte
toimetatud. Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud
ei ole. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul
õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
Kohtuotsuse põhjendused
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava
ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes
õigusliku põhjenduse märkimisega.
Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse
tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad
TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja
esitatud faktiväited kostja poolt omaksvõetuks.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane
täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib
võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab
võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja
nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral
võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks
muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94
sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud
kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär.
Menetluskulud
Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS
§ 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad
menetluskulud. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud
riigilõiv 1 000,00 krooni ja õigusabikulud 3 000,00 krooni.
TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise
kulud. Vastavalt TsMS § 144 lg 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja
nõustajate kulud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud
summas 4 000,00 krooni.
Maie Seppo
kohtunik