2-09-34862/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. september 2009. a Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-34862

Tsiviilasi

AS E hagi ME vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1939,80 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS E (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja: ME(isikukood XXX, elukoht rahvastikuregistris:

XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista ME AS E kasuks 3 878,60 krooni (kolm tuhat kaheksasada seitsekümmend

kaheksa krooni ja kuuskümmend senti).

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

4. Välja mõista ME AS E kasuks menetluskulud summas 3 500 (kolm tuhat viissada)

krooni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse

kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab

vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud

juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile

ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või

mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti

Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358.

Hagi aluseks olevad asjaolud

17.07.2009.a. esitas AS E kohtule hagi ME vastu põhivõla 1939,80 krooni ja viivise 1938,80 krooni

väljamõistmiseks. Nõue tuleneb AS E ja kostja vahel 31.05.2001.a. sõlmitud liitumislepingutest.

Menetluskulud, s.h hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1000,00 krooni ja õigusabikulud

2500,00 krooni palub hageja välja mõista kostjalt.

Menetluse käik maakohtus

Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 30.07.2009.a. TsMS § 322 lg 1 alusel kätte toimetatud.

Kohtu poolt määratud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat on

hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi

tagaseljaotsusega rahuldada.

Kohtuotsuse põhjendused

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa

tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse

märkimisega.

Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse

tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407

lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus loeb hageja esitatud faktiväited

kostja poolt omaksvõetuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu

rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub

raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹

lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud.

Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000,00

krooni ja õigusabikulud 2 500,00 krooni.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt

TsMS §-le 144 p 1 on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud summas 3 500,00 krooni.

Maie Seppo

kohtunik