3-09-1120/23 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.09.2009. a Tallinn

Haldusasja number

3-09-1120

Haldusasi

X.X.i kaebus Mustamäe Linnaosa

Valitsuse

eluasemekomisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr

84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe Linnaosa

Valitsuse eluasemekomisjoni kohustamise nõudes

võtma X.X. arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja

eraldama talle munitsipaaleluruum.

Asja läbivaatamise kuupäev 19.08.2009.

Menetlusosalised

X.X. - kaebuse esitaja;

Madis Mahlapuu – kaebuse esitaja esindaja riigi

õigusabi korras;

Erik Niinemaa– vastustaja Mustamäe Linnaosa

Valitsuse volitatud esindaja.

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista

riigieelarve

vahenditest

Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid

välja tasu 4896 (neli tuhat kaheksasada

üheksakümmend

kuus)

krooni

riigi

õigusabi korras adv. Madis Mahlapuu

poolt osutatud õigusteenuse eest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates

selle avalikult teatavaks tegemisest 01.09.2009 esitada

apellatsioonkaebuse

vahetult

Tallinna

Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks

kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul,

kui

selle

koostamiseks

vajatakse

menetlusabi.

Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike

puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus

hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja

lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada

kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6).

Asjaolud

X.X. esitas 05.02.2009 Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) eluasemekomisjonile (Komisjon)

avalduse Tallinna linnalt eluruumi (kas 1-toaline munitsipaal- või sotsiaalkorter) üürimiseks

põhjusel, et tal lõpeb seni kehtinud üürileping Tallinnas, xxxxxxxx asuvale korterile alates

07.04.2009 ning isik on materiaalselt vähekindlustatud ja eluruumi vajav invaliid

(töövõimetuspensionär).

Mustamäe LOV Komisjon otsustas oma 27.02.2009 protokollilise otsusega (p 28) mitte

rahuldada kaebuse esitaja 05.02.2009 avaldust Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr

56 lisaga 3 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle

arvestuse pidamise korra (Kord) p-de 2 ja 3.1.5 alusel.

X.X. esitas halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse

nr 84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe LOV Komisjoni kohustamise nõudes võtma

X.X. arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja eraldama talle munitsipaaleluruum.

Kaebuse sisu

Kaebaja leiab, et kaevatud otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ega vormistatud.

Vaidlustatavas haldusaktis ei ole viidatud õiguslikele alustele, mis annaksid alust keelduda

kaebuse esitaja munitsipaaleluruumi taoltejana arvele võtmisest. Nimelt esinevad X.X.i puhul

kõik seaduses esinevad alused, et teda arvele võtta munitispaaleluruumi taoltejana. Samuti

puudub haldusakti vaidlustamise võimaluste kohta aktis kohane vaidlustamisviide. Kaebuse

esitaja rõhutab, et asjaolu, et kaebuse esitaja on kunagi omanud kortereid, ei saa olla aluseks

keeldumisele munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmisest ja talle munitsipaaleluruumi

eraldamisest juhul, kui tema puhul esinevad avalduse tegemise ajal seaduses sätestatud alused

munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Kaebaja leiab, et vaidlusalune Komisjoni

otsus ei ole haldusorgani diskretsiooni otsus. Korra p 3 sõnastusest tuleneb üheselt, et

haldusorgan on kohustatud isiku arvele võtma eluruumi mitteomava isikuna, kui esinevad

nimetatud sättes toodud alused. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et X.X.i puhul

esinevad Korra p-des 2 ja 3.1 nimetatud alused eluruumi mitteomava isikuna arvele võtmiseks.

Vastupidist ei ole väitnud ka vastutaja oma vaidlustatavas otsuses.

Vastustaja vastuväited ja taotlus

Vastustaja on seisukohal, et Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 otsuse p 28 on õige ning

seadusega kooskõlas.

Vastustaja leiab, et menetluses kogutud materjalidest nähtub, et X.X. elab üksi, ei tööta, ta on

50% töövõimetuspensionär ning on Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas abivajavana

arvel, kust saab ka toimetulekutoetust, millega kompenseeritakse talle üüri- ja

kommunaalkulud eluruumi üürimise eest kinnisvaraturul. Samas on X.X. vilunud laenuandja ja

tehingute tegija temale kuulunud kinnisvaraga. Nii on X.X. erastanud 1995. a-l ühetoalise

korteri yyyyyyyyyy Tallinnas ning hiljem selle võõrandanud; 28.10.2002 omandanud korteri

wwwwwwww ning 01.03.2004 selle võõrandanud; 19.04.2004 ostnud korteri Tamsalus

zzzzzzz, mille võõrandas 06.12.2004. Samuti on X.X. oskuslikult paigutanud korteri müügist

saadud raha, andes L. R. 24.03.2004 laenu 140 000 krooni laenuintressiga 7% aastas. Avalduse

esitamise ajal üüris X.X. V. K.lt eluruumi Tallinnas, xxxxxxxx ning käis kohut L. R., hagedes

viimaselt 140 000 krooni põhivõlgnevust ja 19 600 krooni laenuintressi. Tänaseks

päevaks on X.X.i hagi L. R. vastu osaliselt rahuldatud ning X.X.i kasuks on välja mõistetud

kokku 157 908 krooni ja 42 senti.

Vastustaja leiab, et ülaltoodust nähtub, et ehkki X.X. ei tööta ning on 50% töövõimetu, on tal

kogemused kinnisvaratehingutes nii korterite müümisel kui ka eluruumide üürimisel, ta üürib

elamispinda kinnisvaraturult ning tuleb endale eluruumi tagamisega toime, lisaks omab ta

varalist nõuet L. R. suhtes 157 908 krooni ja 42 sendi suuruses summas. Ehkki X.X. on

avalduses viidanud, et üürileping eluruumi xxxxxxxxxx üürimiseks lõpeb, ei ole ta viidanud

ühelgi põhjusele, mis takistab tal eluruumi üürida kinnisvaraturul teise üürileandja juures.

Võttes arvesse eeltoodut, asus Komisjon 27.02.2009 seisukohale, et puuduvad mõjuvad

sotsiaalsed põhjused X.X.i munitsipaaleluruumi taotlejana järjekorda võtmiseks Korra p-de 2 ja

3.1.5 alusel ning otsustas jätta H.V.i avalduse rahuldamata. Samas otsustas Komisjon pakkuda

X.X.ile võimalust asuda elama sotsiaalmajutusüksusesse juhul, kui X.X. on sunnitud

vabastama eluruumi aadressil xxxxxxxxxxx ja ta ei leia endale sobivat elamispinda üüriturult.

Komisjon ei ole toiminud X.X.i suhtes meelevaldselt ning tehtud otsus tugineb õiguslikule

alusele. Ebaõige on kaebaja väide, justkui oleks korterite omamine olnud iseenesest aluseks

eluruumi taotlejana arvele võtmisest keeldumiseks. Korterite omamise ja nendega tehingute

tegemise faktid iseenesest ei ole olnud aluseks arvele võtmisest keeldumiseks, küll on aga

Komisjon käsitlenud nimetatud fakte taotlejat iseloomustava asjaoluna, mis näitab kaebaja

vilumust ja oskusi elamispindadega ühiskonnas toimetada. Hindamaks, kas isikul esinevad

mõjuvad sotsiaalsed põhjused, mis annaksid talle aluse munitsipaalpinda taotleda, tuleb ka neid

asjaolusid arvesse võtta.

Kaebaja on asunud ebaõigele seisukohale, et Komisjoni otsus ei ole diskretsiooni otsus.

Komisjoni valikudiskretsioon on sätestatud Korra p-s 10, mille kohaselt otsustab linnaosa

eluasemekomisjon, kas eluruumi taotlev isik võtetakse arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi

taotlejana või jäetakse arvele võtmata. X.X.i suhtes ei esinenud mõjuvaid sotsiaalseid põhjusi,

mis oleksid andnud aluse tema arvele võtmiseks eluruumi üürimist taotleva isikuna, mistõttu

otsustas Komisjon jätta X.X. eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmata.

Mis puudutab kaebaja taotluste punkti 4 (kohustada Mustamäe LOV Komisjoni eraldama

kaebajale munitsipaaleluruum), siis seda pole Mustamäe LOV Komisjonil täita võimalik, kuna

see ei ole Komisjoni pädevuses. Vastavalt Korra p-le 24 otsustab munitsipaaleluruumi üürile

andmise Tallinna Linnavolikogu.

Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja

kanda.

Kohtuistung

Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.

Kohtu põhjendused

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja selle rahuldamiseks puuduvad alused.

Kohtu põhjendused on alljärgnevad.

Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 koosoleku protokollilise otsuse nr 84 p 28

materiaalne õiguspärasus

Korra p 2 kohaselt võivad eluruumi üürimist taotleda käesoleva Korra p-s 3 loetletud isikud,

kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st kelle isikuandmed on või

olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Asjas puudub vaidlus

selles, et avalduse esitamise ajal oli kaebuse esitaja kantud rahvastikuregistrisse Mustamäe

linnaosas. Seega oli kaebaja formaalselt õigustatud esitama avaldust Mustamäe LOV-le. Korra

p 10 kohaselt otsustab isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise linnaosa

eluasemekomisjon ühe kuu jooksul, arvates avalduse ja sellele lisatavate dokumentide

eluasemekomisjoni sekretäri poolt linnaosa eluasemekomisjonile esitamisest. Linnaosa

eluasemekomisjon otsustab, kas eluruumi üürimist taotlev isik võetakse arvele munitsipaal-või

sotsiaaleluruumi taotlejana või jäetakse arvele võtmata. Seega tulenes Komisjonile Korra p-st

10 diskretsioon hindamaks, kas esineb mingi Korra p-s 3 loetletud põhjus, et võtta kaebaja

arvele munitsipaaleluruumi taotlejana. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et ainus alus, mis

andnuks kaebajale õiguse tema arvelevõtmiseks munitsipaaleluruumi taotlejana, olnuks Korra

p 3.1.5 – mõjuvad sotsiaalsed põhjused. Kaebaja ei ole esitanud väidet, et tal oleks olnud mingi

muu õiguslik alus arvelevõetud saada ning vastustaja omakorda on just sellele punktile viidates

jätnud kaebaja avalduse rahuldamata. Ehk teisisõnu – poolte vahel on sisuliselt vaidlus selles,

kas kaebuse esitaja puhul esinevad mõjuvad sotsiaalsed põhjused, mis annaksid alust tema

kandmiseks munitsipaaleluruumi taotlejate nimekirja. Kaebuse esitaja leiab, et sellised

põhjused esinevad, ja vastustaja seevastu leiab, et mitte. Kohus on seisukohal, et faktilisi

asjaolusid on õigesti hinnanud vastustaja ja põhjendatult jätnud kaebaja kandmata

munitsipaaleluruumi taotlejate nimekirja.

Nähtuvalt kaevatud aktist on vastustaja võtnud arvesse järgmiseid asjaolusid oma otsuse

tegemisel: kinnistusraamatu andmetel on kaebaja omanud mitmeid kortereid ja neid

võõrandanud; 27.02.2009 seisuga üüris isik eluruumi aadressil xxxxxxxxx ning selle eluruumi

üürileping lõpeb 07.04.2009; kaebaja ei tööta ning on 50% töövõimetuspensionär,

töövõimetuspensioni suurus on 1913 krooni kuus; isik on Mustamäe sotsiaalhoolekande

osakonnas abivajajana arvel ning ta saab toimetulekutoetust, millega kompenseeritakse talle

üüri- ja kommunaalkulud eluruumi üürimise eest; kaebaja võlanõue L. R. vastu üle 157 000

krooni ulatuses on rahuldatud. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on vastustaja asunud

seisukohale, et puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused X.X.i nimekirja lülitamiseks ning

kohus nõustub vastustajaga selles.

Aimu sellest, mida normilooja on pidanud silmas mõiste „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ all,

annab Korra p 3 tervikuna. P-st 3 nähtuvalt on silmas peetud eelkõige olukordi ja isikuid, kes on

oma senikasutatud eluruumist äkki ja neist mitteolenevatel põhjustel ilma jäänud, mistõttu on

isikud jäänud sotsiaalselt väga halba seisu. Kaebuse esitaja seisund teiste p-s 3 nimetatud

isikute võimaliku seisukorraga kohtu arvates võrreldav ei ole. Nii nähtub asja materjalidest, et

kaebuse esitaja soovis enda kandmist munitsipaaleluruumi taotlejate nimekirja eelkõige

seetõttu, et tema üürileping senikasutatud elupaigas oli lõppemas. Seejuures oli eelnimetatud

asjaolu kaebusest nähtuvalt kaebajale teada juba vähemalt 2 kuud enne üürilepingu lõppemist,

mis andis kaebajale piisava aja oma elu ümber seada. Oluline on, et kaebaja ei ole põhjusena ei

välja toonud ega ka tõendanud seda, et tema avalduse esitamise Mustame LOV-le tingis

kaebaja majandusliku olukorra äkiline halvenemine, mistõttu ta ei olnud enam võimeline

iseseisvalt eluruumi üürima, vaid üksnes asjaolu, et tema eelmine üürileping lõppes. Nii on

olnud põhjendatud linnaosa halduskogu liikme Ilme Treppi soovitus kaebajale (nähtub

kaevatud

otsusest)

jätkata

eluruumi

üürimist

erasektorist

ja

vajadusel

taotleda

sotsiaalhoolekande osakonnast toimetulekutoetust. Nagu nähtub asja materjalidest, on kaebaja

ka nii talitanud, üürides täna iseseisvalt eluruumi Nõmme linnaosas. Eelnevast nähtuvalt on

kaebaja nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult piisavalt võimekas, et iseseisvalt endale

elamispind muretseda.

Lisaks eeltoodule nähtuvad toimikust järgmised asjaolud, mis näitavad kaebaja sotsiaalset

võimekust oma eluga iseseisvalt hakkama saada:

-

kaebaja on töövõimetu 50% ulatuses, mis tähendab, et tema töövõime on säilinud 50%

ulatuses. Seega on kaebaja potentsiaalselt töövõimeline tegema mingit talle sobivat

tööd, et oma sissetulekuid suurendada;

-

kaebajale on stabiilselt Mustamäe LOV poolt antud toimetulekutoetust tema üüri- ja

kommunaalmaksete tasumiseks;

-

kaebajal on nõudeõigus L. R. vastu summas üle 157 000 krooni. Kaevatud otsusest

nähtuvalt hindas kaebaja Komisjoni istungist osa võttes, et tõenäoline on L. R.t saada

raha kätte 2010. a maiks või juuniks ning siis püüab kaebaja muretseda endale

eluaseme. Käesoleva haldusasja arutamisel kohtuistungil väitis kaebaja, et nõue L. R.

vastu on antud täitmisele kohtutäituri vahendusel. Seega ei saa nõuet pidada

perspektiivituks;

-

Mustamäe LOV on kaebajale korduvalt pakkunud võimalust asuda elama

sotsiaalmajutusüksusesse ajaks, mil kaebaja majanduslik olukord paraneb;

-

asjas esitatud kohtuotsustest nähtuvalt lõppeb kaebuse esitaja kohustus oma tütre

ülalpidamiseks elatusraha maksta xx xx xxxx tütre täisealiseks saamisel. Eelnevast

nähtuvalt paraneb mõne kuu pärast kaebaja majanduslik seisund ka eelnimetatud

kohustuse lõppemise tõttu.

Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et asja menetlemisel on vastustaja tulnud õigele

järeldusele, et kaebaja on sotsiaalselt võimekas endale iseseisvalt eluruumi leidma. Selliste

küsimuste lahendamisel seisab Komisjon igapäevaselt valiku ees, kes abivajajatest on kõige

prioriteetsem, so siis antud kontekstis kõige hädalisem. Ilmselgelt on isikuid, kelle sotsiaalne

võimekus endaga hakkama saada on kordades madalam kui kaebuse esitajal. Seetõttu on

vastustaja otsustus kaebaja avalduse rahuldamata jätmiseks olnud sisuliselt õige.

Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p 28 formaalne

õiguspärasus

Kaebaja on leidnud, et kaevatud akt on formaalselt õigusvastane seetõttu, et selles puudub

õiguslik alus, millele tuginedes Mustamäe LOV oma keeldumise on teinud ning samuti puudub

otsuses kohane vaidlustamisviide.

Kohus nende väidetega ei nõustu. Kaevatud otsusest nähtub üheselt Komisjoni keeldumise

alus, milline on Korra p 3.1.5 – kaebajal puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused nimekirja

kantud saada. Igati korrektne haldusakti vaidlustamisviide on antud otsuse kaaskirjas (tl 26).

Tõele ei vasta kaebaja väited kohtuistungil, et tema ei ole kunagi mingit kaaskirja saanud –

nimetatud kaaskiri on kohtule esitatud kaebaja enda poolt kaebuse lisana juba riigi õigusabi

taotlemisel (asja nr 3-09-716 lk 14). Seega on kaevatud otsus ka formaalselt õiguspärane ja

arusaadav.

Kokkuvõte

Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb kõigis nõuetes

jätta rahuldamata. Kuivõrd kaevatud otsuse tühistamise nõue rahuldamisele ei kuulu, jäävad

sellest tulenevalt rahuldamata ka Mustamäe LOV kohustamise nõuded. Seejuures puudub

kohtul vajadus nimetatud kohustamisnõudeid eraldi analüüsima asuda.

Menetluskulude jagamine ja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei

ole taotlenud kaebajalt menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda.

Kohus oli kaebajale käesolevas menetluses määranud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta.

Kaebaja esindaja riigi õigusabi korras on kohtule esitanud taotluse määrata riigi õigusabi tasu

suuruseks 10 tundi ja 4896 krooni. Aruanne esindaja ajakulu kohta on kohtule esitatud nagu ka

esindatava nõusolek taotletud ajakulu mahuga 10 tundi.

Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 §-de 12 ja 13 kohaselt oli isiku esindaja tasu kuni

01.07.2009 halduskohtumenetluses haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest

ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta, alates 01.07.2009

kehtib tasumäär 150 krooni iga poole tunni kohta. Eelnevast tulenevalt on advokaat Mahlapuu

arvestus riigi õigusabi tasu summa arvestamisel olnud korrektne ja järginud vahepeal toimunud

tasumuudatust.

Vastustajal seoses õigusabi tasumääradega märkusi ei olnud. Kohus leiab, et advokaadi taotlus

on põhjendatud ja tasu tuleb advokaadibüroo kasuks välja mõista.

Maret Altnurme

Kohtunik

TALLINNA RINGKONNAKOHTU 03.03.2010 OTSUSE RESOLUTSIOON

Rahuldada X.X.i apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2009

otsuse p 1.

Teha asjas uus otsus, millega:

1) tühistada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 27.09.2009 otsuse nr

84 p 28;

2) kohustada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni X.X.i

avaldust uuesti läbi vaatama;

3) jätta muus osas kaebus rahuldamata.

Mõista riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 3240

(kolm tuhat kakssada nelikümmend) krooni riigi õigusabi korras advokaat Madis

Mahlapuu poolt osutatud õigusteenuse eest.

Mõista Mustamäe Linnaosa Valitsuselt riigituludesse välja 5424 (viis tuhat nelisada

kakskümmend neli) krooni.