3-08-895/10 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-08-895

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus

31. augustil 2009.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, vaadanud läbi A. K’i tühistamiskaebuse materjalid Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 07.04.2008.a. intressinõudele nr 13-2.1/3726,

t e g i k i n d l a k s :

Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 19.02.2007 maksuotsusega nr 12-5/45 kohustati kaebajat täiendavalt tasuma riigieelarvesse füüsilise isiku tulumaksu summas 4 683 211 krooni. Pärast kohustuse täitmist luges maksuhaldur maksuotsuse põhivõla osas kaetuks väljastades samas kaebajale 07.04.2008 intressinõude nr 13- 2.1/3726. Intressinõude kohaselt oli A. K kohustatud 10 kalendripäeva jooksul intressinõude kättesaamisest tasuma intressi summas 2 820 083 krooni.

A. K vaidlustas nii maksuotsuse kui intressinõude. Kaebus intressinõudele koos esialgse õiguskaitse taotlusega seitsme leheküljelises mahus (+ lisad 93 lehel) laekus kohtule 07.05.2008 (tl 5-106). 14.05.2008 kohtumäärusega (tl 110) rakendas kohus esialgset õiguskaitset, peatades Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 08.04.2008.a. intressinõude täitmise selliselt, et maksuhalduril oli lubatud nõude täitmise tagamiseks sooritada MKS § 130 lõike 1 p-des 1 ja 3 nimetatud täitetoiminguid.

29.06.2009 otsusega nr 6-2/1032 tunnistas Lääne MTK 19.02.2007 maksuotsuse nr 12- 5/45 kehtetuks millega langes ära ka intressinõude alus misjärel 02.07.2009.a. otsusega nr 13-1/2356 tunnistas Lääne MTK kehtetuks intressinõude nr 13-2.1/3726.

17.07.2009.a. edastas kaebaja kohtule seisukoha (tl 194), milles pidas võimalikuks lõpetada asjas menetlus Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 4 alusel (seoses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisega), taotledes ühtlasi vastustajalt kantud menetluskulude summas 10 531.50 krooni viitega HKMS § 92 lg 4 väljamõistmist ning tasutud riigilõivu 5000.00 krooni tagastamist HKMS § 84 lg 4 p 4 alusel.

Vastustaja ei oma sisulisi vastuväiteid menetluse lõpetamiseks HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel. Menetluskulude suuruse kohta märgib maksuhaldur järgmist: Arvelt 587-MP nähtub, et teenus on kaebajale osutatud märtsis-aprillis 2008, arve vormistatud 30.06.2009 ja tasutud 17.07.2009.

KMS § 11 lg 1 p 1 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud päeval, mil toimus teenuse osutamine. Tekkinud käibelt oli käibemaksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma käibemaksu (KMS § 3 lg 4). Antud juhul pidi kaebaja esindaja deklareerima ja tasuma käibemaksu summas 1 606.50 krooni, mille kohta ta teenuse saajale/kaebajale ei olnud arvet väljastanud ega osutatud õigusabi teenuse eest tasu saanud.

KMS § 37 lg 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. Kaebaja on rikkunud KMS vastavat sätet, esitades arve osutatud õigusabi teenuse eest 15 kuud hiljem.

HKMS § 10 lg 6 esimese lause kohaselt koos kaebusega esitatakse kohtule tõend riigilõivu tasumise kohta, asja materjalidest nähtub, et vastav arve on koostatud alles 30.06.2009.

Eeltoodust selgub, et arve nr 587-MP on koostatud ja esitatud tagantjärele, mistõttu vastustajal on põhjendatud kahtlus, et arve on koostatud vaid halduskohtu ja vastustaja jaoks ning arvel kajastuv ei vasta tegelikkusele.

Menetluskulude põhjendatuse sisulisest aspektist juhib vastustaja tähelepanu asjaolule, et intressinõue on koostatud 07.04.2008 mistõttu 31.03.2008 kantud kulu 0,25 tundi summas 425 krooni ei ole vajalik ega põhjendatud kulu.

Arve nr 587-MP lisast nähtub, et 18.04.2008 on kaebust täiendatud, kaebus vormistatud ning kohtule esitatud. Kaebuses märgitud koostamise kuupäev on aga 06.05.2008, seega ei olnud võimalik kaebuse edastamine kohtule 18.04.2008, mistõttu on kantud kulust 0,75 tundi osaliselt kantud põhjendamatu kulu. Vastustaja arvates on põhjendatud kulu 637.50 krooni (0,75 h x 1 700 krooni = 1175-st 50%).

Samuti leiab vastustaja, et 14.04.2008 kantud kulu 1,5 tundi intressinõude analüüsile, dokumentide, tõendite kogumisele ja kaebuse ettevalmistamisele on liialdatud, sest arvestades intressinõude mahukust (2-l lehel) ning kaebuse lisade mahtu, millised olid kaebajal/kaebaja esindajal eelnevalt seoses maksuotsuse vaidlustamisega olemas ning millise sisust oldi teadlikud, peab vastustaja põhjendatud ning vajalikuks kuluks 50%, s.t põhjendamatu ja mittevajalik kulu on summas 1 275 krooni (1,5 h x 1700 krooni = 2550- st 50%).

Vastustaja leiab, et kaebaja on põhjendamatult kandnud mittevajalikku kulu summas

2 337.50 krooni (425 + 637.50 + 1 275) + 18% käibemaksu summas 420.75 krooni, kokku summas 2758.25 krooni, mistõttu põhjendatud õigusabi kulu on 7773.25 krooni (10 531.50 – 2758.25).

Arvamuses vastustaja vastusele (tl 204-205) toob A. K esindaja esile järgmist:

1) oma koordineerimatu käitumisega tekitas vastustaja olukorra, mil erinevates kohtumenetlustes AS S endiste aktsionäride maksuotsuse vaidlustamisel oli maksuhaldur osade kaebajate suhtes rakendanud intressinõuet, osade suhtes mitte. Ka haldusasjas nr 3- 07-1248 koostas vastustaja intressinõude R. R ja A. Kile, kuid ei koostanud näiteks M. L ja K. M suhtes; Seega 31.03.2008 oli vastustaja ise kujundanud olukorra, mil kaebaja soovis oma esindaja seisukohta ja selgitusi, kas intressi määramine tema suhtes on võimalik, milleks peaks ta valmistuma, kas on võimalik seda vältida jms. Nimetatud küsimustele 15 minutit seisukoha kujundamiseks ja selgituste andmine kaebajale ei ole kuidagi põhjendamatult pikk aeg ega ole ka vastustaja poolt kujundatud olukorrast lähtudes mittevajalik;

2) Kaebaja esindaja on esitanud esindatavale ülevaate tehtu osas, viimaseks kuupäevaks mil intressinõude vaidlustamisel esindaja töid teostas, oli 18.04.2008. Tõendatud on, et mais 2008, mil kaebus lõplikult välja trükiti ja kohtule edastati, lisakulu õigusabi eest kaebajalt ei nõutud. Vastustaja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et kaebuse täiendamine, lisade komplekteerimine ja kohtule edastamine võtab kokku vähemalt 0,75 tundi ehk 45 minutit. Vastustaja mittenõustumine tehtud kuluga vaid põhjendusel, et tegelikult saadeti kaebus kohtusse hiljem on asjakohatu ega muuda tehtud kulu 50% osas põhjendamatuks.

3) ei ole vastustaja asjakohaselt põhjendanud, millest lähtudes just 50% 1,5 tunnist intressinõude analüüsile, dokumentide ja tõendite kogumisele, ning kaebuse ettevalmistusele on põhjendamatu. Ajaolu, et intressinõue oli 2 lehel, ei ole aluseks intressinõude vaidlustamiseks tehtud kulude vähendamiseks.

Intressinõude vaidlustamiseks koostatud kaebus asub 8 lehel mille juurde kuulub 11 lisa. On selge, et sellise tõendite hulga kogumine, esindatavaga kooskõlastamine, kaebuse ettevalmistus, struktuuri kujundamine jms võtab kokku vähemalt 1,5 tundi.

On põhjendatud, et esitatud tõendite hulga kogumine, kaebuse ettevalmistus, struktuuri kujundamine, kaebuse koostamine, täiendamine, muutmine, esindatavaga kooskõlastus, kohtusse edastamine jm võtab kokku vähemalt 5,25 tundi.

K o h t u s e i s u k o h t

HKMS § 24 lg 1 p 4 järgi halduskohus lõpetab menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Avaldaja ei ole väljendanud soovi menetluse jätkamiseks kaebuses Lääne maksuja tollikeskuse 07.04.2008.a. intressinõudele nr 13-2.1/3726 mistõttu esineb alus HKMS § 24 lg 1 p 4 rakendamiseks.

HKMS § 92 lg 5 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel. HKMS § 93 lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Antud juhul õigusabikulu seisnes intressiotsuse peale kaebuse ja esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõu taotluse koostamises. Halduskohtule esitatud arve nr 587-MP lisa kohaselt (tl 208) seisneb 5,25 tunnine ajakulu intressiotsuse vaidlustamiseks järgmistest tegevustes:

intressi määramise võimalikkusest – analüüs, selgitused kliendile (31.03.2008) – 0, 25 tundi; intressinõude analüüs, dokumentide tõendite kogumine, kaebuse ettevalmistus (14.04.2008) – 1,50 tundi; kaebuse koostamine intressinõude vaidlustamiseks, kliendiga kooskõlastus, riigilõivu tasumise kokkulepe (16.-17.2008) – 2,75 tundi; kaebuse täiendamine, lisad, kaebuse vormistus, edastus kohtule (18.04.2008) – 0,75 tundi.

Kohtu hinnangul 5.00 tunnine ajakulu seitsme leheküljelise kaebuse koostamiseks ja selle komplekteerimiseks 11 lisaga 93 lehel on vajalik ja põhjendatud, arvestades läbitöötatud materjali hulka (ca 100 lehekülge), kaebuse koostamise keerukust aga ka nõude hinda

2 820 083 krooni. Nimelt kaebuses esitatud argumentide hulk ning põhjenduste maht sõltub muu hulgas ka kaitse vajadusest mis omakorda on seotud kaebaja õiguste riive olulisuse ja ulatusega. Füüsiliselt isikult ligi kolme miljoni krooni nõudmise näol on tegemist olulise sekkumisega avaldaja varaliste õiguste sfääri. Neil asjaoludel tuleb viie tunni kulutamist kaebuse koostamiseks vaadelda ennemini ökonoomse ja kokkuhoidlikuna kui ressurssi raiskavana. Arvestada tuleb, et kaebuse täpsus, motiveeritus ja vajalike lisadega komplekteeritus ei ole saavutatav piisava hoolsuseta, mis osutus aga võimatuks kui järgida maksuhalduri poolt väljapakutud kiirtöö meetodit. Nõustuda võib vastustaja seisukohaga, et 31.03.2008 kulutatud 0,25 tundi hinnaga 425 krooni intressi määramise võimalikkuse analüüsimiseks ei ole kantud antud asjas. Seda seetõttu, et vaidlustatud intressiotsus anti alles 08.04.2008.a.

Vastustaja poolt esiletoodud kaebajapoolsed minetused arve väljastamisel, käibemaksu arvestamisel ja tasumisel ning kohtule riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamisel iseenesest kaebuse koostamise ajakulu ei mõjuta niisamuti kui kaebuse kohtule edastamise fakti ei väära see, et see ei saanud toimuda 18.04.2008. Kohtutoimikus on kaebus olemas (tl 5 - 105). Kuivõrd kaebus on koostatud, lisadega komplekteeritud ja kohtule edastatud siis vastustaja järeldus, et „arve on koostatud vaid halduskohtu ja vastustaja jaoks ning arvel kajastuv ei vasta tegelikkusele“ pole kooskõlas eelkirjeldatud realiteetidega.

Seega on vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 10 030 krooni ((5 x 1700) + KM 18%).

HKMS § 84 lg 4 p 4 kohaselt riigilõiv tagastatakse asja menetluse lõpetamisel kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebusele lisatud Hansapanga Internetipanga väljatrüki kohaselt on advokaadibüroo Aavik & Partnerid OÜ 07.05.2008 tasunud A. K’i eest Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank 5000.00 krooni (tl 104).

Kohus osundab, et vastavalt HKMS § 24 lõikele 2 menetluse lõpetamise korral ei saa isik enam samas asjas kohtusse pöörduda.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 4, lg 3, § 92 lg 5, § 93 lg 5 ja § 84 lg 4 p

4 kohtunik

m ä ä r a s :

1. Lõpetada menetlus A. K’i tühistamiskaebuses Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuse 07.04.2008.a. intressinõudele nr 13-2.1/3726.

2. Mõista Maksuja Tolliameti Lääne maksuja tollikeskuselt A. K’i kasuks välja kantud menetluskulud summas 10 030 krooni (kümme tuhat kolmkümmend) krooni.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada A. K’ile tasutud riigilõiv summas 5000.00 (viis tuhat) krooni.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Aivar Koppel, halduskohtunik