4-08-13517/5 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kohtla-Järvel, 06.01.2009, kaebemenetlus 4-08-13517

KOHTUMÄÄRUS

Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kohtusse saabunud Georg Baskakovi kaitsja Deniss Matvejevi kaebuse Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Alvar Ottokar 09.12.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2402,08,002501

Tegi kindlaks:

Georg Baskakovi kaitsja Deniss Matvejev esitas kohtule kaebuse 09.12.2008 tehtud otsuse peale, mille alusel Ida Politseiprefektuuri komissar Alvar Ottokar karistas Georg Baskakovit KarS § 276 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 7200 krooni.

Kaebuse juurde lisatud väärteoprotokolli ja otsuse koopiatest nähtub, et Georg Baskakovile oli süüdistus esitatud selles, et tema „14.11.2008 kell 22.24 Ida-Virumaal Mäetaguse vallas, Mäetaguse maja 8 juures eiras tahtlikult politseiametniku seaduslikku korraldust“.

KarS § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, mille eest võib karistada rahalise karistusega kuni 200 trahviühikut ehk kuni 12000 krooni või arestiga.

Kaebuse esitaja väidab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärteomenetlusnormide olulise rikkumise tõttu. Muuhulgas kaebuse esitaja väidab, et menetlusaluse isikule esitatud väärteosüüdistus on niivõrd lühike, et selle pinnalt ei ole võimalik tuvastada, milline väärtegu on isiku poolt toime pandud on . Ei ole näidatud milline korraldus oli isikule antud, kas see oli seaduslik, millised on muud vastutuse aluseks olevad teo asjaolud. Kuna selline oluline rikkumine ei saa olla kõrvaldatud kohtumenetluses, siis tuleb menetlus lõpetada.

VTMS § 119 kohaselt, „kohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada menetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud menetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29“.

Kohtunik, tutvunud kaebuse, väärteoprotokolli koopia ja antud asjas tehtud otsuse koopiaga, leiab, et kaebus on põhjendatud, nimetatud otsus on ebaseaduslik, kuulub tühistamisele väärteomenetlusnormide olulise rikkumise tõttu, väärteomenetlus tuleb aga lõpetada VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel, kuna menetlusnormi oluline rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluses.

Kohtud on korduvalt ja jätkuvalt rõhutanud, et väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus ja väärteoprotokolli koostanud kohtuväline menetleja kannab väärteoasja menetlemisel süüdistusfunktsiooni. Viimati on sellele uuesti tähelepanu juhitud Riigikohtu lahendis 3-1-1-73-08. Seega, kohus peab eeskätt hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda. Kuna väärteoprotokollil on sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteoprotokollis peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole

2 peab antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahend 3-1-1-84-07 07.12.2007: „Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud nõue, mille kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida väärteo lühike kirjeldus, tähendab, et väärteoprotokollis peavad olema kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse, s.t teada süüdistuse sisu. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3.) Seega määratleb väärteoprotokolli teokirjeldus analoogiliselt süüdistusaktile kriminaalmenetluses ammendavalt menetluse eseme.“

Vastavalt väärteoprotokollile, on G. Baskakovile süüdistus esitatud selliselt: „eiras tahtlikult politseiametniku seaduslikku korraldust“. Kohus leiab, et antud juhul rikub sellise konkretiseerimata süüdistuse esitamine menetlusaluse isiku kaitseõigust ehk VTMS § 19 lg 1 p 1 sätestatut, et isikul on õigus teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse ( vt juba mainutud lahend 3-1-1-84-07). Menetlusaluse isikule ei ole süüdistuse pinnalt teada, millist, millega seoses, kelle poolt antud korraldust on ta 14.11.2008 eiranud. Sel juhul puudubki tal võimalust ennast kaitsta ja tuua omi argumente süüdistuse aluseks olevate asjaolude ümberlükkamiseks. VTMS § 87 sätestab, et väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See ei tähenda, et süüdistusse võib panna üksnes süüteokoosseisu kirjeldamist, ( eiras tahtlikult politseiametniku seaduslikku korraldust), ja hiljem kohtumenetluses täpsustada või täiendada väärteoprotokolli hiljem tuvastatud asjaoluga. Väärteoprotokolli täiendamine ja täpsustamine kohtumenetluses ei ole lubatud. VTMS § 68 lg 2 sätestab, et kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendatakse protokolli. Väärteoprotokolli piirides väljumine on lubamatu, millele on Riigikohus korduvalt osundanud oma praktikas. Kohtul puudub õigus omistada isikule vastutuse aluseks olevaid eeldusi, kui neid ei olnud väärteoprotokollis kajastatud ja see on sõltumatu sellest, milline on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogus. Riigikohtu lahend 3-1-1-54-08: „9. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et VTMS § 87 kohaselt on maakohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, eelkõige selles sisalduva teokirjeldusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. veebruari 2008. a otsust väärteoasjas nr 3-1-1-1-08 - RT III 2008, 10, 72; 6. oktoobri 2006. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3).“ Riigikohtu lahend 3-1-1-52-08: „10. Väljudes kassatsiooni piiridest märgib kriminaalkolleegium, et VTMS § 87 kohaselt toimub väärteoasja arutamine ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. See tähendab, et kohus ei tohi karistada menetlusalust isikut teo eest, mida ei ole väärteoprotokollis kirjeldatud, samuti ei ole kohtul võimalik tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. novembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-71-07 - RT III 2007, 40, 316, p 7). Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 tähenduses. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et

3 menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.“

Kuna väärteoprotokolli piiridest väljumine oleks menetlusõiguse oluline rikkumine, ei saa ka antud juhul puudulikult koostatud süüdistuses kohtumenetluse käigus midagi parandada ega täiendada. Esitatud süüdistus on niivõrd ebamäärane, et selle pinnal pole võimalik konkreetne tegu tuvastada.

Muuhulgas peab kohus tuletama kohtuvälise menetlejale uuesti meelde ja veel kord rõhutama vajadust järgida siiski Riigikohtu praktikat. KarS § 276 süüdistamise temaatikat on Riigikohtu poolt käsitletud lahendis 3-1-1-94-07. Riigikohus on juba osundanud sellele, et süüdistust „ isik eiras politseiametniku seaduslikku korraldust“ ei saa pidada piisavaks, et selle alusel oleks võimalik tuvastada, milline tegu on isiku poolt toime pandud. Kohus peab vajalikuks tuua tsitaat: „10. Puutuvalt aga K. Timmuski karistamisse KarS § 276 järgi politseiametniku antud seadusliku korralduse eiramise eest märgib kriminaalkolleegium järgmist. Väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt märgitakse väärteoprotokollis väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele omistatava teo kirjeldus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3 ja 7. detsembri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 10). Käesolevas asjas on väärteoprotokollis K. Timmuskile KarS § 276 järgi omistatava teo osas märgitud: "Isik eiras korduvalt politseiametniku poolt antavat seaduslikku korraldust." Sisuliselt on seega väärteoprotokollis taasesitatud üksnes KarS §-s 276 sisalduv süüteokoosseis, s.o seadusandja poolt antud võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise kui väärteona karistatava teo kirjeldus. Seega ei nähtu väärteoprotokollist ega selle alusel K. Timmuski suhtes kohtuvälise menetleja 2. aprilli 2007 otsusest väärteoasjas menetlusalusele isikule omistatava teo tehiolusid VTMS § 69 lg 2 p 1 mõttes, vaid üksnes kohtuvälise menetleja poolt K. Timmuski käitumisele antav õiguslik kvalifikatsioon VTMS § 69 lg 2 p 2 kohaselt. Alles kohtumenetluses ja selle tulemiks olevast 2. augusti 2007 kohtuotsusest selgub, et KarS § 276 järgi heidetakse K. Timmuskile ette politseinike antud korralduse - autosse tagasi minna - täitmata jätmist. Ühtlasi märgib kriminaalkolleegium, et kuna KarS § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, siis peab väärteoprotokollist nähtuma ka õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti. Kriminaalkolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304, p 6.3). Kuna kirjeldatud vea kõrvaldamine kassatsioonimenetluses pole enam võimalik, siis tuleb väärteomenetlus KarS § 276 osas K. Timmuski suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.“

Arvestades Riigikohtu praktikat, nimetatud puudus, puudulikult koostatud süüdistus, ei saa olla kõrvaldatud kohtuliku arutamise käigus. Sellest tulenevalt väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg. 1 p. 1 alusel. Kohus leiab, et väärteomenetlus võib lõpetada ka kohtuistungit korraldamata VTMS § 119 alusel, sest kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel oli tuvastatav, et väärteoasjas on esitatud puudulik konkretiseerimata süüdistus ja väärteoprotokoll ei ole täiendatud uue

4 tõendamisteabega. Sel juhul tuleks otsuse teinud ametnikul väärteomenetlus lõpetada, mitte aga teha teadvalt ebaseaduslik otsus.

Vastavalt VTMS § 23 alusel, mõistliku suurusega õigusabikulud võivad olla hüvitatud isikule kohtumääruse alusel. Kuna kohus lõpetas menetluse VTMS § 119 alusel kohtumäärusega kirjalikus menetluses, mis võib olla menetlusaluse isikule ja tema kaitsjale ootamatu menetluslik samm, siis kohus jätab menetlusaluse isikule ja tema kaitsjale võimaluse esitada õigusabikulude hüvitamise taotluse kohtule kuni käesoleva kohtumääruse jõustumiseni.

Juhindudes VTMS § 119, 29 lg. 1 p. 1 kohtunik

M Ä Ä R A S:

Georg Baskakovi kaitsja Deniss Matvejevi kaebus Ida Politseiprefektuuri komissari Alvar Ottokar 09.12.2008 tehtud otsuse peale väärteoasjas 2402,08,002501 rahuldada täies ulatuses.

Ida Politseiprefektuuri 09.12.2008 tehtud otsus väärteoasjas 2402,08,002501 tühistada.

Väärteomenetlus lõpetada.

Määruse koopia saata Ida Politseiprefektuuri, kaebuse esitajale ja menetlusaluse isikule - väljastusteatega allkirja vastu.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mis isik sai määrusest teada või pidi teada saama.

Kohtunik Inna Kirsipuu