2-08-15998/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U M Ä Ä R U S Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-08-15998 Balti Investeeringute Grupi Pank AS versus Margit Manglus Hagi ese võla väljamõistmiseks Hagi hind

125 361,40 krooni Määruse tegemine kirjalikus menetluses Määruse tegija kohtunik Toomas Lillsaar Hageja BIGBANK AS (Balti Investeeringute Grupi Pank AS) (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23, 51006 Tartu) Hageja esindaja Taavi Vospert Kostja Margit Manglus (isikukood xxxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xx-x, xxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud asjaolud tsiviilasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustus

1. Lõpetada hagis ja tsiviilasja menetluskuludes menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1 kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 132 883 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm) krooni 91 senti (millest 86 617.33 krooni tagastamata krediidisumma; 8 164.90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress;

37 301.68 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise 02. juuni 2009 seisuga; 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud) ning hageja poolt kantud menetluskulusid summas

2 399 krooni);

1.2 kostja tasub hagejale kokku 135 282 (ükssada kolmkümmend viis tuhat kakssada kaheksakümmend kaks) krooni 91 senti (millest 132 883.91 krooni võlg koos kõrvalnõuetega ja 2 399 krooni hageja kanda jäävad menetluskulud) hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 206009301517, alljärgnevalt: 1) tasudes alates juuni kuu 2009.a kuni novembri kuu 2009.a igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 5 000 (viis tuhat) krooni; 2) tasudes võla jäägi hiljemalt 30. detsember 2009 ühekordse maksena;

1.3 kui kostja ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole;

1.4 maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0649 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet 132 883 krooni. Täiendavad otsustused

2. Seoses menetlus lõpetamisega:

2.1 määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel Balti Investeeringute Grupi Pank AS 25. aprillil 2008 tasutud riigilõivust (rahandusministeeriumi konto nr 10220034796011 SEB Pangas; viitenumber 2900072699) 2 375 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) krooni BIGBANK AS-le (pangakonto nr 1120092793 Swedbankis) märkides selgitusse: „lep nr 0600930/15st, tsiviilasi nr 2-08-15998, riigilõivu osaline tagastamine";

2.2 saata määruse koopia hagejale ja kostjale jõustumisel Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused kohtumäärusele

3. Selgitada:

3.1 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432);

3.2 TsMS § 660 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

3.3 TsMS § 661 ja kokkuleppe kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 5 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hageja ja kostja on sõlminud asjas kompromissi ja esitanud selle kohtule kinnitamiseks. Sõlmitud kompromissi kohaselt kostja tunnistab tingimusteta hageja nõuet summas 132 883.91 krooni, mis moodustub alljärgnevatest summadest: 86 617.33 krooni tagastamata krediidisumma;

8 164.90 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 37 301.68 krooni viivis kompromissilepingu sõlmimise (02.06.2009.a seisuga); 800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud; kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 2 399 krooni, millest 24 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning

2 375 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust; kostja tasub hagejale kokku 135 282.91 krooni, millest 132 883.91 krooni moodustab võlg ja 2 399 krooni menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 206009301517 alljärgnevalt: 1) tasudes alates juunikuust 2009.a kuni novembrikuuni 2009.a igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 5 000 krooni; 2) tasudes võla jäägi hiljemalt 30.12.2009.a ühekordse maksena; kui kostja ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt 14 (neliteist) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole; maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,0649 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni selliselt, et lisandunud viivis ei ületaks hagiavalduses esitatud põhinõuet. Hageja on 15. juunil 2009 kohtule esitatud avalduses loobunud kompromisslepingu punktist 7, milles hageja on nõudnud kostjalt 5% leppetrahvi kompromissi rikkumise korral. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist.

2. Kohtu põhjendused

2.1. Seaduslikud alused menetlemisel Kohus lõpetab menetluse määrusega (TsMS § 431 lg 1).

2.2. Lahendatav õiguslik küsimus

Kohtul tuleb lahendada õigusliku küsimusena tsiviilasja menetluse lõpetamine. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

2.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja õiguslik analüüs Arvestades menetluse asjaolusid ja kohtule esitatud poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut, on põhjendatud kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastualus TsMS § 430 lgs 3 sätestatuga. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada menetlus asjas lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS § 150 lg 2 p 1). Hageja 25. aprillil 2008 tasutud riigilõivust 4 750 krooni tuleb poolte vahel sõlmitud kompromissi tõttu tagastada pool, s. o 2 375 krooni. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 1741 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud kannab kostja. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).

Toomas Lillsaar

Kohtunik