Legislator Case Law & Legislation
2-09-11258/3 AI generated

2-09-11258/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-09-11258/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada KÜ„V K “ (hageja) ja MR(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Kostja kohustub tasuma iganädalaselt ühe tasumata kommunaalteenuste arve hageja arveldusarvele alljärgnevalt:

Legislator headnote

AI generated

2-09-11258/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § lg tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-09-11258

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-11258 Tsiviilasi KÜ„V K “ hagi MR vastu 8 178.39 krooni nõudes Tsiviilasja hind

8 178.39 krooni Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja KÜ„V K “ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja I Kikas Kostja MR(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KÜ„V K “ (hageja) ja MR(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Kostja kohustub tasuma iganädalaselt ühe tasumata kommunaalteenuste arve hageja arveldusarvele alljärgnevalt:

1.1.1. 29.05.2009 tasub kostja arve nr 17/11 summas 1 131.30 krooni;

1.1.2. 05.05.2009 tasub kostja arve nr 17/12 summas 1 454.18 krooni;

1.1.3. 12.05.2009 tasub kostja arve nr 17/06 summas 529.50 krooni;

1.1.4. 19.06.2009 tasub kostja arve nr 17/02 summas 1 385.34 krooni;

1.1.5. 26.06.2009 tasub kostja arve nr 17/01 summas 1 454.15 krooni;

1.1.6. 03.07.2009 tasub kostja arve nr 17/02 summas 1 385.34 krooni;

1.1.7. 10.07.2009 tasub kostja riigilõivu summas 900 krooni.

2. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas nr 2-09-11258.

3. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pärast käesoleva kohtumääruse

2-09-11258

jõustumist Korteriühistule V K (registrikood XXX) hagiavalduse esitamise eest pool tasutud riigilõivust, s.o krooni, arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is.

4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse osa peale, millega menetlus lõpetati, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu krooni Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 AS Swedbank, arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-09-11258, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud KÜV K esitas 17.03.2009 kohtule hagi MR vastu 8 178.39 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud tasumata kommunaalteenuste eest.

Hageja on 07.07.2009 esitanud taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega poolte vahel. 31.08.2009 esitas hageja esindaja kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu.

Kohtu põhjendused TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § lg tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita ning tulenevalt TsMS § 430 lg 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432

2-09-11258

tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS §

430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.

Kohus leiab, et hageja taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on tasunud 07.04.2009 arvelduskontolt nr

XXXXXXXXXXXXXXX Swedbankis Rahandusministeeriumi arvelduskontole (viitenumber 2900072123, selgitus: „2-09-11258“) hagiavalduse esitamise eest riigilõivu kokku 1 800 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o 900 krooni.

Meeli Kaur kohtunik