3-09-556/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-09-556 Otsuse kuupäev 31.august 2009 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus investeeringutoetuse taotluse nr 0104490018 alusel välja makstud toetuse 1 031 395 krooni väljamõistmiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.august 2009 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja – XXX esindaja Anne Lepik Resolutsioon

1. Rahuldada XXX kaebus.

2. Välja mõista vastustajalt – Nurmus Grupp OÜ-lt temale makstud toetus osaliselt summas 1 031 395 krooni, viivis summas 656 998.62 krooni ja intress summas

14 081.98 krooni.

3. Nurmus Grupp OÜ-l kanda kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud summad Hansapanka (Swedbank) Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221021004589 (IBAN EE 02 2200 2210 2100 4589), viitenumber 2550077277. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ-le Nurmus Grupp määrati põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004-2006“ meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused“ alusel XXX peadirektori kt 14.07.2004 käskkirjaga nr 1-3.12/332 toetus Tiidu farmi lambalauda ja olmeploki rekonstrueerimiseks (taotluse viitenr 0104490018). Investeeringu maksumus kokku oli 9 387 900 krooni, toetus maksti summas 4 693 620 krooni (viimane osa 03.07.2006). 02.10.2007 tegi XXX toetuse tagasinõudmise otsuse, millega nõudis Nurmus Grupp OÜ-lt tagasi osaliselt toetuse summas 1 031 395 krooni.

05.11.2007 esitas Nurmus Grupp OÜ toetuse tagasinõudmise otsuse peale vaide, mille XXX jättis rahuldamata.

Nurmus Grupp OÜ tagasinõuet kohtus vaidlustanud ei ole ja kuni käesoleva ajani toetust tagasi maksnud ei ole.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

XXX esitas kohtule kaebuse, milles palub välja mõista Nurmus Grupp OÜ-lt temale välja makstud toetus osaliselt tagasi, samuti palub välja mõista vastavalt juurdelisatud arvestusele viivis ja intress.

Kaebuse esitaja on seisukohal, et kuna toetuse saaja ei ole toetust täies ulatuses sihipäraselt kasutanud ja tegelikult on tehtud kulutused olnud väiksemad kuludokumentides esitatust, siis on osaline toetuse tagasimaksmine põhjendatud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja – Nurmus Grupp OÜ esindaja palub jätta kaebus toetuse osalise tagasinõudmise kohta rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et ta on toetussummasid kasutanud ainult ühel eesmärgil – Tiidu farmi lambalauda ja olmeploki rekonstrueerimiseks – s.t. eesmärgipäraselt. Vastustajale on arusaamatu, millistele andmetele tuginevalt on ekspert otsustanud tööde tegeliku maksumuse üle ja kinnitab, et tal ei ole õnnestunud teostada projekti planeeritust väiksemate kuludega, mistõttu ei ole struktuuriseaduse § 4 lg 2 p 9 kohaldatav.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega, on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 – 2006“ meetme

3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused § 17 lg 3 p 4 paneb toetuse saajale kohustuse kasutada toetust sihipäraselt.

Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ § 22 lg 1 näeb ette, et enne 01.01.2007 tehtud toetuse taotluse rahuldamise otsuse puhul lähtutakse otsuse tegemise ajal kehtinud õigusaktides sätestatud tagasinõudmise alustest. Struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 1 p 2 kohaselt nõuab taotluse rahuldamise otsuse teinud isik toetuse tagasi kui toetust on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt. Struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 2 p 3 näeb ette, et taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda kui toetuse saaja ei ole täitnud meetme tingimustes sätestatud kohustusi. Vaidlust ei ole selles, et Nurmus Grupp OÜ-le määrati XXX peadirektori14.07.2004 käskkirjaga nr 1-3.12/332 taotluse nr 0104490018 alusel Tiidu suurfarmi lambalauda rekonstrueerimiseks toetus summas 4 693 620 krooni, võttes aluseks struktuuritoetuse seaduse § 15 lg 1 p 1 ja põllumajandusministri 14.04.2004 määruse nr 36 „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004 – 2006“ meetme

3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse“ tingimused“ § 7 ning § 16 lg 1 (tl 7). Investeeringu kogumaksumus oli summas 9 387 900 krooni. 02.10.2007 tegi XXX Nurmus Grupp OÜ-le toetuse tagasinõudmise otsuse nr 11-22/16 (tl 15- 17), millega nõuti Nurmus Grupp OÜ-lt tagasi toetus summas 1 031 395 krooni. Toetuse saaja esitas toetuse tagasinõudmise otsuse peale 05.11.2007 vaide (tl 18-21), mille XXX jättis oma 20.11.2007 vaideotsusega nr 11-22/19 rahuldamata ja toetuse tagasinõudmise otsuse jõusse (tl 22-24).

Kohtule esitatud asja materjalidest nähtub, et kuna XXX-l tekkis kahtlus, et tegelikult teostatud tööde mahud ei vasta pakkumises esitatud tööde mahtudele, siis tellis ta OÜ-lt Agorek tööde maksumuse kohta ekspertiisi. 23.02.2007 ekspertarvamuse kohaselt on esitatud tööde maksumuste ja tegelikult tehtud tööde maksumuse vahe 3 025 060 krooni (tl 9-13). Kuna toetuse saaja ei olnud ekspertarvamusega nõus, teostati täiendav kohapealne kontroll OÜ Agrotek ekspert Vello Lutsu juuresolekul, võttes arvesse täiendavad tööd, mis olid põhjendatud ja mida oli võimalik kontrollida ning arvesse ei võetud täiendavalt tehtud kaetud töid, mida ei olnud dokumenteeritud ja mida ei olnud võimalik kontrollida. Lõpptulemuseks jõuti järeldusele, et esitatud tööde maksumuse (9 387 900 krooni) ja tegelike tööde maksumuse (7 324 964 krooni) vahe on 2 062 936 krooni, järelikult on antud taotluse raames makstud toetust 1 031 395 krooni rohkem. Ekspertarvamust Nurmus Grupp OÜ kohtus vaidlustanud ei ole.

Struktuuritoetuse seaduse § 26 lg 1 p 2 kohaselt nõuab taotluse rahuldamise otsuse teinud isik toetuse tagasi kui toetust on kasutatud mitte-eesmärgipäraselt. Sama seaduse § 26 lg 2 p 3 näeb ette, et taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib toetuse tagasi nõuda kui toetuse saaja ei ole täitnud meetme tingimustes sätestatud kohustusi. Struktuuritoetuse seaduse § 4 lg 2 p 9 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagasi maksma toetuse, mis jääb üle projekti teostamise korral planeeritust väiksemate kuludega.

Vastustaja väide, et ta on saadud vahendeid eesmärgipäraselt kasutanud, on paljasõnaline ja ei vasta tõele. Kohtu arvates on ekspertarvamusega tõendatud, et esitatud kuludokumendid ja tehtud tööde tegelikud mahud ei ole antud projekti raames vastavuses ning tegelikud kulud projektile on väiksemad kuludokumentides esitatust, seega on vastustaja toetust kasutanud mitteeesmärgipäraselt.

Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et toetuse saaja ei ole toetust täies ulatuses sihipäraselt kasutanud, mis oli meetme tingimustes temale pandud kohustus, järelikult on XXX nõudnud toetuse tagasi õigesti.

Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja nõuab Nurmus Grupp OÜ-lt temale makstud toetuse summas 1 031 395 (üks miljon kolmkümmend üks tuhat kolmsada üheksakümmend viis) krooni tagasi.

„Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse“ § 321 lg 3 järgi kui taotluse rahuldamise otsus tehti enne 2007.aasta 1.jaanuari ja toetuse tagasinõudmise otsus tehti pärast 2007.aasta

1.jaanuari, siis kohaldatakse intressi ja viivise arvestamisel seaduse § 28 lõigete 1-4, 7 ja 8 alates 2007.aasta 1.jaanuarist kehtivat redaktsiooni. Toetus määrati 14.07.2004 ja tagasinõudmise otsus tehti 02.10.2007, seega kuulub kohaldamisele eelnimetatud redaktsioon.

„Perioodi 2004-2006 struktuuritoetuse seaduse“ § 28 lg 1 kohaselt nõutakse tagastatava toetuse summa jäägilt intressi. Intressimäär eurodes tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor + 5% aastas, eesti kroonides tagastatava toetuse summa jäägilt on intressimäär kuue kuu Talibor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Intressi arvestatakse alates toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast, võttes aluseks otsuse tegemise kalendrikuule eelnenud kuu viimasel tööpäeval kehtinud intressimäära (§ 28 lg 2). Sama seaduse § 28 lg 3 kohaselt arvestatakse intressi kuni toetuse tagasimaksmise päevani, kuid mitte kauem kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevani. Kui toetust ei tagastata toetuse tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1% iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest.

Kaebuse esitaja on kohtule esitanud Nurmus Grupp OÜ intresside ja viiviste arvestuse tabelipäevade viisi (tl 52-53), mille kohaselt on juurdearvestatud viivis summas 656 998.62 krooni ja intress summas 14 081.98 krooni. Kohus on seisukohal, et viivise ja intressi nõudmine on tõendatud ja põhjendatud ning nõuab vastustajalt – Nurmus Grupp OÜ-lt välja viivise summas 656 998.62 krooni (kuussada viiskümmend kuus tuhat üheksasada üheksakümmend kaheksa krooni ja 62 senti) ja intressi summas 14 081.98 krooni (neliteist tuhat kaheksakümmend üks krooni ja 98 senti).

Maare Aloe kohtunik